[Jesper]

Plastpudelid olid jah versioon 1, aga need võtavad palju rohkem ruumi.

[zazik]

Külmapatareid, eriti geeli kujul lähevad sügavkülmas oluliselt madalamale temperatuurile kui vesi. Seetõttu on nad ka külmakastis oluliselt tõhusamad, samuti saab neid igale poole vahele toppida ja võtavad vähem ruumi.

[Jesper]

Tegelikult on temperatuur ikka sama mis sügavkülmikul, lihtsalt sulamissoojus on suurem ja vist ka sulamistemperatuur kopika võrra madalam. Kõik need "külma salvestamise" riistapuud põhinevad olekumuutusel tahkest vedelaks (ja külmkapis "laadides" vastupidi), vee või geeli erisoojus aitab kaasa, aga ei ole domineeriv komponent.

[13piisab]

Külmapatareid, eriti geeli kujul lähevad sügavkülmas oluliselt madalamale temperatuurile kui vesi.

Lähevad siiski samale temperatuurile, milleks on keskkonna (st külmkapi) temperatuur. Füüsika vastu ei saa ja see on termodünaamika alustõde, et temperatuurid ühtlustuvad (millalgi).

Küsimus taandub võrreldavate ainete soojusmahutavusele. Oleku muutmine (mis jää sulamisel toimub) on väga energiamahukas ja pealegi on vesi üks suurema energiamahutavusega aineid - jahutus- ja küttesüsteemidest glükoolidest energia salvestajana parem. Loogiliselt "jahutab" nt -15C -> +5C puhul vesi külmakotist paremini.

Lasin juturobotil arvutada (kesse ise viitsib) ja tegi asja väikese täpsustamisega kenasti ära. 1kg geeli (mis on glükoolilisandiga vesi) vs vee soojendamine -15C->+5C, kus vesi muudab olekut, aga geel mitte:
- geel (mille c = 3,65kJ/kg°C) 73kJ
- vesi 386,4 kJ, millest olekumuutus on ootuspäraselt suur: 334 kJ. Jääna temp muutmine (15 kraadi võrra) on ainult 41,5kJ, vee soojendamine (5 kraadi võrra. Vee erisoojus on 4,2 kJ/kg°C ) 20,9 kJ

ehk siis puhtalt energia vaates ja ülekandmist mitte arvestades on jää jahutamisvõime ca 5 korda suurem, kui geeli oma. Eeldades, et geeli puhul ei toimu olekumuutust (mis mu väheses külmakottide kogemuses nii on). Enamus energiast kulub jää sulatamisele. Kui kogu üritus toimuks ilma sulamiseta (st plusraadidel), määraks tulemi erisoojuste suhe. Veel on see 15% suurem, seega jahutamisvõime 15% suurem.

[Jesper]

Ma ei tea, mis hüva rüübe minu omadel sees on ja hetkel on temperatuurisond ka kuhugi heasse kohta pandud, niiet külmiku temperatuuri mõõta ei saa, aga tahkestuvad küll ära ilma probleemideta. Vedelas olekus need ei ole punnis:

   

AI on tore, a enda mõistust pole mõtet veel päris vabakäigule lülitada

[Marko]

Soomlased on kindlad, et nende juures müüdavad on veel paremad kui vesi:

https://www.tuontitukku.fi/koti-ja-toimi...c/1420608/

Paneb muigama. 
Samas võib üsna kindel olla, et tootja on kursis sulamise energiatarbe olulisusega ja need ikkagi külmuvad tahkeks. Seda kinnitab ka Jesperi pilt. Seega - kui iga senti lugema ei pea, siis ikka valmisasjad jääkuubikute või cocapudelite asemel.

EDIT: taanlased ütlevad otse välja, et pätsid on veega täidetud:

https://www.kidszoo.dk/outfit-ice-pack-k...-1000-gram

[Jesper]

Eks eri tootjatel ole ka erinevad sisud, aga teoreetiliselt saad sa geeliga timmida sulamistemperatuuri natuke vee omast madalamaks. Ehk jäätis ei tilgu koos patareis oleva veega, vaid püsib senikaua tahkena, kuni geel sulanud on ja erisoojus üle võtab. Soojushulk võib-olla ei erinegi eriti, aga kasutusmugavuses on selge vahe. Ilmselt seda efekti zazik ka silmas pidas, lihtsalt seletus oli vigane.

Aga see on hetkel minu teooria, praktikas pole katsetanud. Kindlasti on Youtube'is keegi, kes on seda teinud ja tulemused videosse raiunud.

[alfredo]

Eelpool viidatud ruumipuudusega võitlemiseks saaks sosasoola pudelid enne külmikusse viskamist jala all lapikuks muljuda.

Seda pudeli ja veevärki tasuks täitsa proovida, tundub taskukohane lahendus. Koonrina olen loomulikult mures nende mõnekümne sendi pärast, mis diy külmakonteinerite tõttu taarapunkrist saamata jääb, kuid teisestküljest jälle missugune kokkuhoid, kui pead euroste pakikeste asemel vaid 10 senti välja käima

Plastist külmapakk on senikaua tore kaaslane, kuniks ei haka lekkima ja kahjuks on seda elus ette tulnud.

[ivo86]

Enne auto külmiku ostmist kasutasin samamoodi termokasti koos jääpudelitega. Poes on kandilise pudeliga jooke ka, näiteks aloevera joogid vms. Toimiv kooslus suvel kala jahedas hoidmiseks paadis.
Külmiku eeliseks on sügavkülma võimekus, mis varuaku abil võimaldab jääd hoida või taastoota. Üllatavalt võimekas on see väike külmik. Ma ei mäleta, mis tal voolutarve oli. Äkki 45 w? Aga ta ei tööta ka kogu aeg, vaid suletult perioodiliselt, nagu tavakülmik. Rändab kaasa ka suvilasse jne kohtadesse. Väga mugav asi.

[oliveer]

Kaheposti autotõstukiga ülestõstetud autot võib käima panna ning rattad pöörlema? Katsetaksin stetoskoobiga kuulates ja tühikäigul.
Tahaks vaadata, kas leian undamise alge üles, et kas saab kindlalt teada kas differ või vahekast vms. Mõni kogenum äkki oskab kommenteerida kuidas difri ulgumine on. Hetkel ulub ca 40-75km/h juures ja sedagi vahetevahel. Siis lambist lõpetab ja siis jälle lambist algab. Pigem on seda startides, ehk "külmalt" sõitma hakates. Kiirendades järsult pigem kaob ära. Mootori pööretest ja käigust see ei olene.

[aavu]

võib käima panna ning rattad pöörlema

Kui see undamine on mõnest rattalaagrist, siis see katse ei anna tulemust, sest auto raskus ei ole sellel laagripoolel, mis kulunud. Lihtsalt mõte.

[v6sa]

Kaheposti autotõstukiga ülestõstetud autot võib käima panna ning rattad pöörlema? Katsetaksin stetoskoobiga kuulates ja tühikäigul.
Tahaks vaadata, kas leian undamise alge üles, et kas saab kindlalt teada kas differ või vahekast vms. Mõni kogenum äkki oskab kommenteerida kuidas difri ulgumine on. Hetkel ulub ca 40-75km/h juures ja sedagi vahetevahel. Siis lambist lõpetab ja siis jälle lambist algab. Pigem on seda startides, ehk "külmalt" sõitma hakates. Kiirendades järsult pigem kaob ära. Mootori pööretest ja käigust see ei olene.

Kui auto lebab stabiilselt käppadel ja tõstuk on hästi põranda küljes kinni, siis jääb vaid tõenäosuslik allakukkumine mingi lolli rikke tõttu...

Ma olen teinud ja leidnud kardani tugilaagri niimoodi. Ohutu see ei ole. Juba pöörleva ratta vastu minek lööb väga valusasti.

Difri laagrite undamine ei kao ja selle leiad. Difri hambumise undamine sõltub koormusest ja momendi liikumise suunast. Kui keegi gaasi ja pidritega mängida viitsib kuulmise ajal, siis võiks leida. Rattalaagri undamine sõltub koormusest ja seda naljalt tõstukil ei leia, nagu juba mainiti. Küll võiks kergema ehitusega õõtsadega silla korral olla vigase ratta pöörlemisel tunda keerdvedru nõrk vibratsioon.

Veakirjelduse järgi tagaveolisel ma süveneks tugilaagrisse ja esiveolisel otsiks mõnda keresse ulatuvat katet/toru.

[olli]

Kaheposti autotõstukiga ülestõstetud autot võib käima panna ning rattad pöörlema? Katsetaksin stetoskoobiga kuulates ja tühikäigul.
Tahaks vaadata, kas leian undamise alge üles, et kas saab kindlalt teada kas differ või vahekast vms. Mõni kogenum äkki oskab kommenteerida kuidas difri ulgumine on. Hetkel ulub ca 40-75km/h juures ja sedagi vahetevahel. Siis lambist lõpetab ja siis jälle lambist algab. Pigem on seda startides, ehk "külmalt" sõitma hakates. Kiirendades järsult pigem kaob ära. Mootori pööretest ja käigust see ei olene.

Rattalaagreid saab nii ka testida kui teha järske vasakule-paremale manöövreid. See suurendab koormust vastavalt ühele ja teisele küljele. Siis saab lokaliseerida, kumma poolega tegu. Kui kiirendades ära kaob, siis võiks juba kahtlustada justkui esimest rattalaagrit. Kuna kiirendades läheb nina kergemaks.

[ivoalaska]

Rattalaagrit kontrollida lihtne, kui masin õhus. Üks käsi vedru/õõtsa vms külge ja teise käega aja ratast ringi. Vigase laagri krõbina tunneb kohe ära.

[margus61]

Hetkel ulub ca 40-75km/h juures ja sedagi vahetevahel. Siis lambist lõpetab ja siis jälle lambist algab. ... Mootori pööretest ja käigust see ei olene.

Teadmata sõidukit, siis ühe Sorento sarnase kogemuse põhjalt soovitaks kaeda, kas difri(te)s õli tase normis ja käbi laager vahel kuival pole.

[oliveer]

Päevakorras ühe freespingi juhtimisseadme remont (mitte minu poolt, vaid asjatundja poolt). Tuli jutuks, et üks transistor on ka läbi plokil. Tehnilises kirjelduses oli gosti nr: TY16-432045-84. PILT TRANSISTORIST 
Soovin aidata tal seda leida. Ainult gotst nr sisse löömisel oli tulemus et 16-250A ja bipolaarne.
Kas kellelgi pakkuda või oskab suunata kust võiks küsida. Ootan ka muud tarka juttu selle transistori kohta, et vajadusel lääne analoog võtta.

 Sain õige koodi ka transistorile:  TKD165-125-9-02. Oskab keegi suunata kuhugi poole?

[aavu]

https://prom.ua/p1579529056-tranzistor-s...kd165.html 
Kas ukrainlased saadavad meie riiki ja kas laos on ja kas firma üldse enam on? Proovida võib.