[sugraM]

Plokk nüüd remondis. Lisaks keerme taastamisele tehakse ka väike lihv. Lihvi vaja pina puhastamiseks, mingit surveastme tõstmist pole mõtteski. Kolmapäeval sain ka jooksu uute orig rehvide omanikuks. Pealekauba sain veel ühe velje ja seega on mu rehvi ja veljevajadus täiesti rahuldatd.

[sugraM]

Nüüdseks on siis plokikaanel küünlaaukude keermed korras. Koos lihvimisega läks kokku 600 raha, kuid selle eest on asi ikka ...

Nüüd aga küsimus teadjamatele mosse ja muudele meestele. Nagu siin juba enne juttu oli, on E mudelil peeglid tiibadel. Kuskil varasemas postis on räägitud mingitest sirmidega peeglitest. Netist otsing on andnud mulle kolm erinevat tulemust.
1. Esimene variant, lihtsad ümmargused peeglid, mille varre kinnitus ei ole peegli tsentris.
2. Teine variant, peegel sarnane eelmisega, kuid tundub et kinnitus on tsentrisse (pilt suhteliselt kehv, seega võib olla ka silmapete)
3. Kolmas variant, neist kolmest kõige ebatõenäolisem.
Seega oleks sirmidega variant neljas. Ehk oskab keegi öelda, milline on õige, või pole siin sellist sootuks.

[Hõljuk]

Seega oleks sirmidega variant neljas.

Võin ka eksida, kuid minu teada tuli sirmiga peegel alles 408E ajal.
Kui jutt ikka sellisest peeglist:

[sugraM]

Ise kaldun kõige rohkem esimese variandi poole. Hõljukil õigus nende sirmiga peeglite kohalt, kuna 403 on peegli kinnitamiseks tiivas üks suur ümmargune auk, mitte kaks väikest.

[Väravamehaanik]

Tehasest tulid kõik nõukogude sõiduautod 70-ndate alguseni ilma välispeegliteta. Mossedest peaks olema esimene \"peegeldatud\" auto 408, millele kruviti klambriga mujal tehases valmistatud peegel juhi ukse külge. Tiivapeeglid on 70-ndate stiil, mida varem ega hiljem üldjuhul ei kasutatud.
Elitedele paigaldasid tiivapeegleid enamasti välismaa edasimüüjad, mistõttu on mitmete Mossel levinud sirmiga kandiliste peeglite siseküljele kirjutatud \"Made in England\". Siinsetele autodele müüdi välispeegleid autokaupluse letis ja iga autoostja ostis endale ka pidulikult peegli või mitu.
Tehases paigaldati tiivapeegleid ainult universaalidele, kombidele ja pirukatele. Neid peegleid müüakse poodides siiani.

Nõukogude Liidus valmistasid peegleid mitmed tehased. Mosse ja Sigulli (lisa) peeglid erinesid ainult talla kuju järgi, Mosse uksest tingituna oli seal kumerus. Mitmetel peeglitel olid ka suunatuled küljes nagu nüüd uutel Mersudel. Seega kõiki neid peegleid, mis on samast ajastust võib lugeda ajastukohaseks lisavarustuseks ja sobivaiks.

[sugraM]

Kahjuks pole küll täit kindlust, kuid julgel vastu vaielda. Esiteks vaadates eksportvarianti pilti siin raamatus on selgelt näha väikeste ümmarguste peeglite olemasolu. Kahjuks ei leidnud ma küll raamatu väljaandmise aega, kuid arvan siiski, et see jääb tootmisega suhteliselt samasse ajastusse. Kui see ka nii pole on ikkagi kahtlane, et venemaal väljaantud manuaalis trükitaks ära kuskil välismaal külge aretatud peeglitega auto pilt.
Teiseks kinnitab minu arvamust ka eksport variandi kasutamata esitiib, mis mul õnnestus hankida. Ka sellele on juba tehases tehtus peegli auk (samas pole tehtud auke iluliistudele). Lisaks veel, on kõikidel piltidel mida ma leidnud olen peeglite asukoht silmaga hinnates ühes ja samas kohas. Meenutades teemat m 401 gabariitide kohta, kus toodud näidetes vähemalt enamus tulede paigutusi oli erinev, siis on 403 E peeglite asukoht ühes ja samas kohas ise aretamis juures vägagi kahtlane.

[Väravamehaanik]

Iseenesest väga huvitav teema! Nõukogude autotööstuses olid kõik detailid nummerdatud, seega peaks olema võimalik detailil olevate numbrite alusel määrata originaalsust. Volga kataloogid näitavad esimeste välispeeglite olemasolu alates mudelist 24, seega number algab: 24-...
Moskvitši detaili kataloogidesse ilmuvad peeglid minuteada üsna hiljuti. Samas võis toimuda ka kataloogi välist tegevust, ehk ongi M 403 E esimene nõukogude välispeeglitega sõiduauto maailmas.

[pppp]

Mitmetel peeglitel olid ka suunatuled küljes nagu nüüd uutel Mersudel.

Ega mõnd pilti pole sellisest näidata?

[taruvaras]

Lappasin oma pildikatalooge, kahjuks nad ainult paberkandjal. 403E õiged peeglid on variandil 1. See mudel on tõesti vene esimene sedaan, millel tiivapeeglid. Samu peegleid kasutas nii Moskva kui IŽ oma tordikärudel 433 ja 434 ning kõige esimestel Iž-2715. 1972 sai minu naabrionu tööautoks tutika samblahelerohelise 2715, millega ta meid, jütse, vahel kuudis kooli sõidutas. Sellel masinal olid veel sellised ümarad tiivapeeglid. 1973 a. Iž 2125-l juba trapetsikujulised kroompeeglid, samad ka 2715- tel. Samas on veel üks 1976 a uue 2140-ne esiosaga tordikäru (M-2733 vist)pilt, millel ka veel samad ümarad peeglid.
Võtsin oma peeglid (ootavad oma aega) kapiotsast alla, püüan neid kirjeldada: peegliklaas panoraam-tüüpi (kumer) kinnitub peegli tagusele metallist kroomitud vitsaga taguse läbimõõt 105 mm. Varre külge kinnituva kuulpea pesa tsentri kaugus välisservast 33 mm. Kolme kruviga pingutus-fikseerimine varre kuulpea külge. Varre pikkus koos tugijalaga 100 mm, tugijala alumine pind kumer (tiiva kaare järgi), läbimõõt 33 mm. Tiiva all vastaspooleks 9mm paksusega ja 39 mm välisläbimõõduga pealt kumerusega (jällegi tiiva järgi) 24 mm avaga fiksaatornukiga seib. Kogu krempli kinnitamiseks mutter, mida saab keerata 32 võtmega. Veel üks mainimata pisiasi: vasaku tiiva peeglitel on tugijala ja seibile stantsitud slaavi kirje lev (levõi) ja parema tiiva peeglil pr (pravõi). See on selleks, et kumeruste profiil on töödeldud ka sedasi, et peale peegli paigaldust jääb peegli vars teadud kraadid tahapoole kaldu.
Peegliauguga varuosa tiivad võidi toota ka kinnise furgoonigaM 430-le, neil liistu auke loomulikult ei ole. Jällegi olemas üks pilt, kus tiivale kinnituv jalg analoogne, kuid peegelitagused värvitud ja taguse kuju sarnane gaz 69/51 peeglitele
Hõljuki pakutud kandilised sirmiga , made in England stiilis peeglid jäävad ikka 408 teemasse.

[sugraM]

Unustasin mainida, et sellel poritiival pole ainult külgiluliistude auke. Iluvõre augud on aga olemas ning ka augud 408 gabariittule kinnitamiseks. Gabariittule tavaasukohas on ka auk, kuid see on seestpoolt kaetud plekiga. Seega võib olla küll universaalmudeli tiib, kuid seda ainult juhul, kui tegu export variandiga (millel minumeelest puudub sisuline vahe sedaaniga).

[indrek]

Sain kätte pildid sugulasel kunagi olnud 403E peeglitest. Tollel olid peal olnud vot sellised peeglid:

http://zone.ee/ampildid/peegel1.jpg
http://zone.ee/ampildid/peegel2.jpg

Siiski selgus Koomaga suhtlemisest, et ilmselt on tegu vahetatud peeglitega. Aga kui keegi nende päritolu kohta infot omab, siis võiks sellest teada anda.

Kuid ühest karbist leidsin ka siis ilmselt õiged peeglid 403E-le, mis veelgi viitab sellele, et neid võidi vahetada. Pildid:

http://zone.ee/ampildid/peegel4.jpg
http://zone.ee/ampildid/peegel5.jpg

Mis rahvas nende kohta ütleb?

[sugraM]

Esimesed peeglid ei saa kohe kindlalt olla eksportmudeli omad, kuna peegli kinnitus on originaalis üks suur ümmargune auk. Seega olen päris veendunud, et õiged on ikka teised peeglid.

[taruvaras]

Esimesed peeglid ei saa kohe kindlalt olla eksportmudeli omad, kuna peegli kinnitus on originaalis üks suur ümmargune auk. Seega olen päris veendunud, et õiged on ikka teised peeglid.

Just!

[sugraM]

Asi nüüd siis seal maal, et uued klapid on sisse soveldatud ja koos uute klapisääretihenditega paika pandud. Puhastatud on ka sisselaskekollektor ja tehtud enamus tihenditest. Küljes on ka uued küünlad ning karburaator.
Nüüd aga ka paar küsimust. Esimene puudutab termostaati. Olen siin ja seal seda jubinat küsinud ja mulle on alati pakutud nn tänapäevast vedruga varianti. Originaalis peaks aga olema selline vasest lõõtsaga. Omal oli küll selline peal, kuid seelle lõõtsast on järgi vaid ribad. Kas kellegil oleks pakkuda töökorras originaalvarianti või oskab juhatada kohta kust neid saada võib? Kas üldse tasub originaali otsida ja paigaldada, või oleks mõistlikum ikkagi panna uuematüübi oma?
Teiseks küsimuseks on temperatuuriandur. Kuna ei tea mis seisus on olemasolev, siis kas keegi oskab öelda mis marki asi sinna peale läheb. Poest küsides öeldi, et nende markeering on tähe ja numbrite kombinatsioon (täpselt ei mäleta , kuid numbrid olid vist 10... Vaadates manuaali aga leitsin ainult tähed TM3.
Ja kui juba küsimiseks läks, siis millega paigaldada plokki tagasi keermestatud detaile, millel puudub tihend (jahutusvedeliku ventiil, see sama temp andur õlitoru nippel) Kas mingi keermepastaga või muuga?

[tarmiit]

Olen su tegemisi siit lugenud ja tegemist oli 408 modraga mida sa nüüd käima \"tõmbad\". 408 modral ei ole ju klapisääretihendeid!
Kas termostaat on ennemuistse või tänapäevam,vahet ju pole,tähtis on, et täidab oma funktsiooni.
Viimased kaks rida,mille mõttest on raske aru saada!

[sugraM]

Olen su tegemisi siit lugenud ja tegemist oli 408 modraga mida sa nüüd käima \"tõmbad\". 408 modral ei ole ju klapisääretihendeid!
Kas termostaat on ennemuistse või tänapäevam,vahet ju pole,tähtis on, et täidab oma funktsiooni.
Viimased kaks rida,mille mõttest on raske aru saada!

Tegu rohkem ikka 407 mootoriga, mille edasiarenduseks on 408 mootor. Klapisääretihendid on sellel mootoril olemas täpselt samamoodi nagu arvan et kõigil mootoritel. Vahe selles, et tegu pole tänapäevase klapisääretihendiga vaid tavalise kummirõngaga. Samuti ei asu see mitte ploki küljes, vaid kinnitustaldrikute küljes. Vaadates siia on see joonise 29 juures detail 1.
Kas termostaat on tänapäevane või mitte? Kuidas kellegile. Sõidusuhtes võibolla tõesti ei ole vahet. Tänapäevane on kindlasti veel paremgi, kuid tegu pole siis enam originaaliga. Kui siin foorumis arutlustes on leitud, et restaureerimisel peaks iga viimanegi kui mutter olema vähemalt sama mudeli küljest siis on termostaadis ikka väga suur vahe.
Nüüd siis need kaks viimast rida. 407,403 mootoril on mitmed detailid kinnitatud plokikaane külge keermega. Eelpool sai toodud näiteid. Kui nüüd need detailid lihtsalt ploki külge keerata, on minuarvates suhteliselt tõenäoline, et need hakkavad lekkima. Kuna kogemusi sellesvallas puuduvad (tänapäeva mootorites on kõik analoogsed kinnitused lahendatud tavaliselt vask tihenditega), tahakski teada, millega neid keermeid tihendada või kas nende tihendamine on üldse vajalik.

[tarmiit]

Kui need on sääretihendid,siis mis on nende mõte sellise koha peal (minu mäletamist mööda ei olnud neil modradel ei mingeid sääretihendeid,targad raamatud on garaazis,täna mitte aga uurin välja nende kummirõngaste kasuteguri)
Mis on 407 ja 408 modra vahe,kas tead?
Kui sa mõtled temperatuuriandurit ja muid keermega minevaid detaile modra külge,siis on need keermed koonuselised ja sinna vahele ei käi ei mingi mögin.
Aega on sellest palju mööda läinud,kui sai neid modrasid kinni-lahti kruitud!!Eks tuletan meelde!

[sugraM]

Niipalju kui mina uurinud olen, on mootorite vahe sisselaskekollektoris, mis on 408l suurem. Ühel minukäes oleval klapikambrikaanel, mis peaks olema ka 408 on karterituulutuse väljavõte teise kohapeal ning jagaja juures oli veel mingi lisaauk. See kas see kaas peab ka niisugune olema, pead ei anna. Mis puutub klapisääretihendite kasutegurisse, siis juurdlesin ka ise selle üle. Ainuke millepeale suutsin tulla oli see, et õli satub vist klapidele põhiliselt nookuritelt. Selleks, et õli sealt siis edasi ei voolaks ongi tihendid taldrikute küljes. Arvata võib et õli hulk, mis läbi vedruderägastiku klapi varreni jõuab on suhteliselt tühine.
Keermestatud detailide kohapealt aga suur tänu. Pole nende paigaldamisega veel otseselt tegelenud. Seda et nad koonilised on (vähemalt salongikütte kraan) märkasin ka ise. Küsimus ise oli ajendatud sellest, et eelmine omanik oli sinna vahele mingit värvi või muud taolist ajanud.

[sugraM]

Laupäeval sain siis ka peeglite omanikuks. Suured tänud Hommikule.
Kahjuks on mosse tegemine niikauaks seiskunud, kuni ema väike riisiveski uuesti sõitma saan. (tehti sellele tsikibriki = on sirge plekk - enam ei ole)

[sugraM]

Täiendaks siis natuke. Suve jooksul sai erinevate probleemide tõttu suhteliselt vähe auto kallal nokitseda. Kerest on osad plekid kaotanud värvi ja säravad haljalt garaazis. Kuna sooja garaazi ei ole, siis plekkide kallal nokitsemine jäi külmade tulekuga pooleli. Muretsetud sai uus esipõll ning olemas on ka jooks täiesti uusi rehve. Kurtna laadalt sai ka veel paar küljepeeglit varuks ostetud. Volga poest õnnestus saada ka termostaat millest eespool juttu oli ning järgmine nädal peaks tooma endaga kaasa ka uhiuue elektrijuhtmestiku.  
Praegu tegutsen käigukasti kallal. Kast on lammutatud molekulideks ja niipalju kui volga poest saada oli, on ka uued hammasrattad ja muu vajalik sinna sisse soetatud. Vaja veel korpus värvida ja saab hakata kokku lappama. Kui käigukast valmis, siis arvatavasti saab järgmisena ettevõetud mootor.