Moodne orjandus.
#41

Räägite siin investeerimis- ja pensionifondidest...
Küllap on siingi seltskonnas kodanikke, kellele kallid vanemad näiteks nõukaaajal lastekindlustuse tegid. Et 18a. saades 1000.- rubla kätte, mis olnuks suur raha. Kui palju aga 1992a. või hiljem kätte juhtusite saama või kui palju sama vääringu eest poest kaupa?
Iial ei usalda ühtegi panka ega fondi, kes justkui lubab mu raha aastaid (kümneid) hoida. Nii sel kui eelmisel sajandil neid niimitmeid põlvkondi põhja läinud ja rahasid reformitud.
Viinagi ei usu enne kui see juba pähe hakanud....

loll on loll olla.
Vasta
#42

viimasega 100% olen nõus.
sisuliselt ainus investeering, mis tasub ära, on investeering endasse (tervis, haridus, sõprade aitamine jne)
kõik muu on kuradi jama, unustage seda. Kui tunnete et raha jääb üle - töötage vähem
Ega hauas pole vahet - kas olid sa suurärimees, kuulusid keskklassi, või olid luuser- kõik on võrdsed.

Ja siis üksikud asjad mille peale tasub raha kulutada - näiteks reisimine, et maailma vaadata. võib olla ka kvaliteetne toit ja kvaliteetsed riided ja hea konjak. Siis naised ja lapsed. Võimalik et ka korralik kodu, aga sellega tasub piiri pidada. Kõik muu on saatanast))))

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#43

Eino Baskini juttu keskel on hoikassast juttu. "Kust teie oma raha hoiate?" "Hoiukassas, möttetu nemad vöivad ühel ilusal päev teha niimoodi klök klök klök hommikul oli öhtuks ei ole." "Köige öigem koht on külmakappis, sügavkülmetuses" "Vala veega üle ja kivistub 374 rubla 50 kopikat ega mul rohkem pole ka."
http://youtube.com/watch?v=rHrzkKkYMDk (07:09)

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#44

Raha on ju rahval palju. Kõigil on autod ja mootorrattad ja motorollerid ja televiisorid. Mul on ka, mul on PISIKE...... Wink

loll on loll olla.
Vasta
#45

Noh, mis puudutab investeerimist, siis kõik taandub tõenäosusele. Absoluutselt ohutut investeeringut pole tõesti olemas. Samas täiesti mõttetuks ma seda ei peaks, alati on hea omada mingit puhvrit või kukkumisruumi, mis aitab raskest hetkest üle saada, labase metafoorina võib seda võtta kui õlekõrt, mille "turuhind" teatud märjas olukorras astronoomilistesse kõrgustesse tõuseb. Ehk siis kui valesti läheb nii x, y kui z, siis on kuhugi kõrvale pandud likviidsetel kroonidel hoopis teine maik kui võibolla hetkel tundub.

Investeerimisjutu juurde käiv disclaimer: minu varud on paigutatud lähtuvalt põhimõttest, et minu hinnangul on varade hinnast stabiilsem varade käest kätte liikumise tempo Wink
Vasta
#46

ma soovitaks lihtsalt arvutada, mitu korda viimase 100 aasta jooksul olid inimesed kes panustanud säästmisele, jäänud sellest ilma

1914 I maailmasõda, ning sellega kaasnenud tsaari rubla hüperinflatsioon
1917 Vene Impeeriumi krahh
1920 Vabadussõda
1930 Maailma Suur Deprssioon
1940 EW krooni lõpp
1944 Saksa Reichsmargi ajastu lõpp
1949 I Rublareform
1960 II Rublareform
1988-1990 NLiidu hüperinflatsioon
1991-92 NL lõpp ja krooni tulek
1997 Börsikrahh
?????

Sellel taustal, puudub minul mingi usk investeeringutesse. Mäletan, et minu vanaisal ja vanaemal oli vanaduseks tehtud säästud, mille eest kümme aastat hiljem võis paar särki osta.
Nii et ütlen veel - unustage sellise asja nagu investeeringud ära. Sellega saab rikkaks ainult pank ja pankurid. Elage tänase päevaga, ning kui raha jääb üle - reisige, tehke spordi, aitage teisi inimesi.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#47

Mina uhiuut w126t ei ostaks aga 0 km läbinud Golf GTist, E28st jne oleks huvitatud küllWink

Vene impeeriumi krahh nüüd kuldrubla hoiusele küll midagi ei teinud, eeldusel muidugi et sa selle välja said võtta. Kinnisvara mida peetakse üldse kõige kindlamaks hoiuseks võidi ju samuti rekvireerida. Ning sind ennast pursui ja rahva kurnajana solovetsi saarele töötamist õppima saata.
Vabadussõda oli lihtsalt kogu riigile kurnav, depressiooni ajal tõesti kadusid säästud.
1940 aasta oli igatepidi katastroof, loe või Kultase mälestusi--ta oleks kõik oma vara vahetanud selle vastu et olla kohvri ja kogu perega ntks Londonis. Kes vahetaks normaalse riigikorra ajal kohvik Moskva, + muud ärid, maja jne Londoni pileti vastu!!!!!!!(Kusjuures ta oli vihje saanud ja tegutses sellega et seda teha aga asi jäi tühise detaili tahaSad
Nõukogude majandus oli üldse üks imelik asi oma ostulubadega jne.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#48

Kulla kohta ütlen, et oma iva selles on. Samas, kuld on liiga haruldane tänasel päeval, et kõik saaksid seal oma säästud hoida. Isegi tsaariajal, hoiti kuldrublates ainult murdosa rahast, ülejäänud olid ikka paberraha, millega sai peldikuseinad katta.

pikaajalised säästud on mõtetu asi meie rahutul ajal - kõik need pensionifondid jne jne, on lihtsalt labane vahend, kuidas inimesi panna loovutame osa oma sissetulekust, täpselt nii, nagu oli see NLiidu riiklike obligatsioonidega - mitte keegi ei kavatse seda tagastada selles väärtuses, mis sai sisse pandud, intressidest rääkimata.

kinnisvara on selles mõttes kindlam - nagu meie praegu näeme, paljudel kruntidel ja hoonetel on samad omanikud, mis sajandi alguses. Isiklikult tean paar magusat krundi Lohusalus, kus on omanikuks 1913 aastal sündinud proua. Aga suurema osa oma elust, see proua ei saanud loomulikult seda kasutada.

Aga ka kinnisvara puhul on probleemiks see, et peale surma ei ole sellest mingit kasu. Nii et kokkuvõtte - ainuke väärtus, kuhu tasub investeerida on Sina ise ja sinu lähedased. Kõik muu jutt on 100% mõtetu möla, mille koht on prügikastis.

Selles mõttes klassikaline auto on isegi huvitav värk - sa tegeled sellega, mis sulle meeldib, samas, selle väärtus kasvab suhteliselt järjekindlalt.

Mis puutub autodesse, siis kui ma ei eksi, oli VW Golf I alles hiljuti veel tootmises LAV-is. Samuti nagu VW Käfer Brasiilias. Samuti nagu Toyota LC40 ja LC70.
Küsimus, kuidas need registrisse saab. See on loomulikult, teine asi.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#49

denis23 Kirjutas:sisuliselt ainus investeering, mis tasub ära, on investeering endasse (tervis, haridus, sõprade aitamine jne)
kõik muu on kuradi jama, unustage seda. Kui tunnete et raha jääb üle - töötage vähem

Need on kuldsed sõnad. Respekt. Vaatan minagi kerge muigega ümbritsevat ühiskonda, mis on täis "edukaid" inimesi. Välises glamuuris kajastuv "edukus" mis on saavutatud ületöötamise, tervise ja peresuhete hinnaga. Nad annavad endast kõik et olla rahulolevad, kuid tegelikkuses on sisutühjad ja õnnetud ühiskonna orjad.

Vennaskonna laulusõnad ütlevad hästi:

Las olla et sa oled endast kenam
See sinu hingesaasta varjata ei saa
Ronid pingutad ja püiad üha enam
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa

Rüüpad vahuveini võtad päikest
Oled mees kes oskab piiri pidada
Lubad endal mõnda armuseiklust väikest
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa

Ei pea sa muret tundma igast pennist
Su kohta öeldakse et oskad elada
Et olla vormis mängid teisipäeval tennist
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa

Oled ühiskondlik keset ühiskonda
Oskad oskad elus läbi lüüa sa
Oled moodne kandes moodsat ülikonda
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa


Ise olen loomult laisk ja tööd teen täpselt nii vähe kui on vaja normaalse elukvaliteedi säilitamiseks. Elu on nii lühike, et see tuleb kulutada meelepärastele tegevustele.

Aga tänapäeva autodest ka. Haldan ühes rahvusvahelises autorendi ettevõttes (Eesti filiaalis) autoparki ja olen enda käest seitsme aastaga läbi lasknud umbes 500 erineva hinnaklassi sõiduautot. Kõik olen ostnud uuena. Ja üdiselt ütleks, et mõni on parem kui teine, kuid tõeliselt häid autosid täna enam ei tehta. Uued autod on vanadega võrreldes küll heade sõiduomadustega, ökonoomsed ning alguses väga stressivabad ja odavad pidada. Kuid särava kesta sees on nad tavaliselt odavalt ehitatud, põhjendamatult "spetsiifilised" ja varjatud vigu täis. Eriti ropud on teatud lõunapoolsemate Euroopa riikide autod, mille ostjad jäävadki selle peldiku orjaks. Sest keegi ei osta neid kasutatuna enam ära ka. Masendav kuidas luksuslikus klaasist autokeskuses poleeritud põrandal antakse proþektorite valguses kliendile kätte särav ja moodne auto, mis tegelikkuses on sihhuke käru, et omanik hakkab temaga esimesest päevast peale vett ja vielt nägema. Minu rekord on olnud 14 km sõitnud autole treiler järele kutsuda. Kuid alla 100 km sõitnud autosid olen küllalt poodi tagasi vedanud.

Ma ise sõidan igapäevaselt ka uute autodega, sest see on töökohta arvestades odavam ja ratsionaalsem. Vahetan neid iga aasta-paari tagant. Üle garantiiaja ei pea ma neid ühtegi. Ei julge lihtsalt, nähes neid probleeme, mis võivad ette tulla.

Kui ma peaksin päris oma raha eest ostma endale igapäevasõiduki, siis uued (ja eriti veel ca 5 aasta vanused) autod jäävad minust puutumata. Minu valik oleks 80-te lõpp 90-te alguse Golf GTI, BMW 325, Mercedes 190E. Ühesõnaga midagi, mis pakuks mingit sõidurõõmu, oleks mitte väga janune ning kindlasti lihtsa ja lollikindla ehitusega.

Seinaleht - www.volga.ee
Vasta
#50

Tegelikult, ega tõepoolest, ei oska nimetada sellist autot nagu näiteks Audi B4, mis on tänu oma robustsele konstruktsioonile ning odavatele varuosadele, aga ka tsingitud kerele, on võimeline sisuliselt teenima lõpmatuseni.
Kui lugeda wikipediast MB W124 ajalugu, siis leidub huvitava lause. Nimelt, tunnistas Daimler-Benz, et mudelitel W116-W123-W126-W124 tehti ärivea, mille nimi on "overengineering"
Ehk auto projekteeriti liiga hoolikalt, mille tulemusena tootja kandis liigsed kulud. Hilisemate mudelite puhul, pidi see viga olema parandatud.
Samuti, tunnistati üles, et sõiduki komplekteerimisel on kasutatud mõtetult kallid komponendid.

Mis puutub igapäevasõidukitesse, siis valikut pole - ilmselt tänasel päeval ongi moodne lähenemine osta auto salongist, ning 5 aasta möödudes seda hammasrataste vahele viia.
Teine variant, otsida alternatiivsed varuosade tarnimise teed - Venemaalt, Saudi Araabiast, USA-st.
Siin kohal muidugi tekib ka järgmine küsimus - miks UAE-s maksab uus Toyota Landcruiser Prado 300 000 EEK? Samal ajal kui Eestis selles komplektatsioonis auto hind algab 600 000?
Aga see võiks olla juba järgmise teema arutelu.
Hea näide see sama õnnetu Lexuse peegelklaas mis maksab ELKE-s 5400 EEK ja maailma kallimas linnas Moskvas, 150-180 USD, kurss on tänasel päeval 9.85

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#51

denis23 Kirjutas:Hea näide see sama õnnetu Lexuse peegelklaas mis maksab ELKE-s 5400 EEK ja maailma kallimas linnas Moskvas, 150-180 USD, kurss on tänasel päeval 9.85

Sest selliseid liikureid on seal riigis uusrikkurid(oligarhid) endale muretsenud suurtes kogustes ja nähtavasti on peeglitel suur minek.
Nagu klassikalisel Minil on iluvöred, stanged, tagumine luuk, peeglid jne
kuna neid osi läheb nagu leiba.

[Pilt: 923.jpg]
Selle töttu on osad Klassikalise Mini omanikud kängururauad ette pannud.
[Pilt: 345.jpg]

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#52

Huvitav et Caen-Nice-Monaco kandis 90% Minidest sõidavad selliste kängururauadega.
Mis puutub RX300 peeglisse, siis, esitleks, tegemist on autoga mis selgelt odavam teistest suurtest jeebidest a la X5, XC90, ML jne - tüüpiline ostja oskab raha lugeda.
Ning teiseks,kas arvad, et näiteks Avensise peegliga jutt on teine?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#53

kuna leiba teenin jaapanlastele juppide müügiga ja eelnevalt olen neid masinaid ka uuena müünud, siis meenub, et siiski eksisteerib 90-nedate keskel turule tulnud massiautosid mis lihtsalt ei lagune, eriti meenub üks konkreetne mudel, millele praktiliselt juppe ei küsita, kuigi see oli omas klassis pikalt müüdumaid autosid meil ja kui mingi jupp ostetakse on see suht odav.Ühe sama mudeli käekäiku on mul olnud ka ühe tuttava käes jäginud (ehk uuena poest ja edasi) kelle ls-ud on eesti oludes suht suured ja paraku keeldub masin järjekindlalt lagunemast, kuigi talle armu ei anta.
Vasta
#54

endal on ülikõvad kogemused sellise autoga nagu 1991 aasta Mitsubishi Galant 1.8EXE. Ostsin seda 2000 aastal ning spidomeetril oli 117 000 km (usun et ls. oli õige)
Nelja aastaga sõitsin läbi 75 000 km, ning vahetasin ainult kulumaterjalid.
Vigu sama hästi kui polnud.

2004 aastal ostsin 1999 vla. (5 a. vana) Mitsubishi Galant 2.4GDI, ning nagu öö ja taevas. Läbisõit oli samuti 117 000 km.
Auto oli muutunud raskemaks, võimsamaks, keerulisemaks.
Juurde tuli 4 turvapatja, lihtsa 8-klappise ühe nukkvõlliga mootori asemel tuli keeruline survpritsega GDI-mootor, millel on 16 klappi ja 2 nukkvõlli.
Juurde tuli ka täisautomaatne konditsioneer, mitmehoobaline vedrustus, soojendusega elektrilised istmed, ja palju, palju muud.
Aga mille arvelt?
Meie peres auto on nelja aastaga sõitnud u. 40 000 km.
Aga näiteks, korrosioonikaitse on autol olematu - roostetab vähemalt kahes-kolmes korras.
Kondika kompressor lendas laiali - 28 000 eek AGR-is ei viitsi maksta.
Mootoril on olnud probleeme - nii rihmaajamitega, kui ka küttesüsteemiga. Esimene nõudis 10 000 EEK, teine veel 10 000, aga vaevab siiamani, kuna keegi ei oska probleemile pihta saada.
Sidurivärk vahetatud tervikuna, ning see ei ole üllatus, kuna ta on suurel määral sama mis eelmistel mudelitel, samas kui võimsus ja kaal kasvasid poolteist korda.
Käigukastis laagrid vahetatud - veel 7-8 000 krooni.

Nii et kokkuvõtte - auto on muutunud keerulisemaks ning kallimaks, aga selle kvaliteet on langenud oluliselt.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#55

vdp Kirjutas:Igikestvaid autosid toodab veel vähemalt üks firma maailmas:
http://www.bristolcars.co.uk
Paraku on nad üsna kallid, kuid see-eest lubab tootja, et auto peab omanikust kauem vastu. Seda võib vist eluaegseks garantiiks nimetada Big Grin
See on pehmelt öeldes väga rumal jutt.
Oled sa mõnda Bristolit üldse oma silmaga näinud või veel parem ka tehnilise poolega tutvust teinud?
Täpselt sama kehtib ka RR ja Bentley kohta.
Linnalegendid kestmise kohta tulevad sellest,et nende autodega ei Sõideta.. Seisavad maja ees kui on ilus ilm,enamus ajast on nad garaazis puhtaks pestult ja vahatatud.Kui läbisõit kipub 80-100 tuhande km ligi on tegemist juba üsna investeeringut vajava asjaga kuna on Kulunud.Kerede rooste kindlus pole ka kiita.Kui sellist autot kasutada näiteks eestis tarbesõidukina ......... "juppe kukuks igast otsast".Isegi inglismaal RR kasutades igapäeva sõidukina pole eriti midagi kireda vastupidavuses või ammugi roostekindlusest.
Lihtsalt näiteks:tooks sellise auto Kasutatult eesti igapäeva sõidukis,noh näiteks 10 aasta vanusena.ostes on kõik ilus ja läikiv.Hiljemalt aastaga pole veermikust midagi alles(tõenäoliselt palju varem) ,aasta-kahe pärast on ka kere roostes korralikult ,jne,jne

Minu sõnavõtt konkreetsel teemal on oma kogemustest ja nende autodega on mul kokkupuude just nende sünnimaal

Kuna ise mõned nädalad tagasi kolisin eesti elama siis lisaks,et Teed on siin küll Väga jubedas seisus.See,et autodel veermik pidevalt koost laguneb olenematta margist pole mingi ime
Vasta
#56

off topic võin mainida, et 95+ mitsud on varuosa müüja kullaauk, nii masendavaid masinaid pole mina küll varem näinud, olenematta mudelist ehk jupid kallid ja lagunevad nagu raiped, isegi prantsuse autod tunduvad nende kõrval töökindluse etalonidena
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne