[valdo]

Akut lühistades saab sealt kindlasti rohkem kätte, kui purgi küljele kirjutatud amprid. Iseasi, kuidas need amprid kasulikul viisil kinni püüda... Aga lubatud ampreidki ei saa enamusest akudest kätte isegi toatemperatuuril, rääkimata tänahommikusest -29st.

Tegelikult ei klassifitseerita ega markeerita akusid voolutugevuse (mõõdetakse amprites) järgi. Aku üheks iseloomulikumaks suuruseks on hoopiski tema mahutavus, mida mõõdetakse ampertundides. Nt 55ne aku tähendab, et üheamprist voolu on aku võimeline andma 55 tundi järjest. Kaks korda suuremat, kaheamprist voolu on võimeline aku andma 55/2 = 27,5 tundi järjest.

Kui nüüd voolutugevust suurendada, siis tulevad mängu hoopis teised aku parameetrid, mida tavaliselt välja ei tooda. Kuigi starterakul on väike sisetakistus (käivitamisel on voolutugevus väga suur), ei ole ta päris null, st me saame siiski rääkida maksimaalsest voolutugevusest (mõõdetakse amprites). Ja praktikas tuleb mängu veel kolmaski parameeter - selline maksimaalne käivitusvool, mille rakendamine (nt 5-10 sekundi jooksul) ei tekita akul veel pöördumastuid rikkeid. Usun, et see voolutugevus on palju väiksem sisetakistuses poolt määratud maksimaalsest voolutugevusest. Tõenäoliselt on ta ka võrdeline (lineaarselt sõltuv) aku mahutavusega (mõõdetakse ampertundides, A x h). Ehk siis mida suurema mahutavusega aku, seda suuremat voolutugevust võib akule piiratrud ajaks rakendada, ilma et see ei tekita veel akule pöördumatuid kahjustusi.

Kes on akude hingeelu lähemalt uurinud, oskab sellest kindlasti lähemalt rääkida. Igatahes mina tean, et kui üliväikese sisetakistusega starteraku lühistada, siis on ta võimeline andma välja väga suuri voolutugevusi, kuid ülemäära suure voolu korral rikneb aku - plaadid lähevad kõveraks, aktiivaine pudeneb anumate põhja jms.

[Jesper]

Tõenäoliselt on ta ka võrdeline (lineaarselt sõltuv) aku mahutavusega (mõõdetakse ampertundides, A x h). Ehk siis mida suurema mahutavusega aku, seda suuremat voolutugevust võib akule piiratrud ajaks rakendada, ilma et see ei tekita veel akule pöördumatuid kahjustusi.

No ei ole sõltuv, kiskuge või neljaks. Ühesuguste mahutavustega autoakude voolutugevus võib erineda vähemalt 2 korda, ma arvan et minu näpu alt pole kindlasti kõik maailma imeasjad läbi käinud, seega tõenäoliselt on isegi vingemaid mudeleid olemas. Ja lisaks on eri mudelitel erinev tundlikkus külmale.

See on umbes sama hea loogika et 10 megapiksline fotokas teeb raudpauk paremat pilti kui 5 megapiksline. Või et 70 liitrise bensupaagiga auto on võimsam kui 40 liitrisega. Jah, tihtipeale need asjad korreleeruvad, aga ei ole omavahel põhjuslikus seoses.

Üks kiiruga otsitud näide:
http://www.automaailm.ee/index.php?lang=est&main_id=139&brand_id=&cat_id=29&product_id=2830 vs
http://www.automaailm.ee/index.php?lang=est&main_id=139&brand_id=&cat_id=29&product_id=36
Mahutavuse vahe kaks korda, käivitusvool sama. Teine näide:
http://www.ravor.ee/tooted.php?cat=63
Sealt leiab lausa aku, mille käivitusvool on kaks korda suurem ja mahutavus kaks korda väiksem kui sellel esimesel

[v6sa]

Näe, kui hea. Ma vaikselt lootsin, et keegi kogenum need numbrid lahti kirjutab. Valdo ei petnud lootusi.

Numbrid võivad olla võrreldavad küll, kuid ka akud peavad olema võrreldavad. Tavaline pliiaku (ilma igasuguste CaCa või Ag lisanditeta) pole kusagilt võrdsel pulgal Optima või AGM akuga. No ei ole...

Aga võrdsetel akudel on küll võrreldavad numbrid... Ja neid ka tasuks natuke võrrelda.

Kusjuures see külmkäivitusamprite hulk on diiselmootoriga masina puhul vägagi määrav. Optima on numbrite valguses väga nagi - mahutavust vaid 56Ah, kaalu vaid 17+ kg ja külmkäivitusvoolugi vaid 850A. Aga need A on ka reaalselt olemas, kui neid vaja läheb. Mul on mitmes Optima kasutusel ja seetõttu julgen kiita. Ja samas laita nadi mahutavust ning klemmide paigutust - mitte iga auto juhtmed koos klemmkarbiga ei sobi külge

Ning parimgi AGM aku ei kesta kaua, kui akut ei laadita piisavalt. Ma ei pea siin silmas mitte laadimissüsteemi riket vaid just seda laadimise aega - mida külmem on, seda aeglasemad on protsessid. Seda kauem kulub aega, et aku saaks uuesti täis laetud. Kui samal ajal ahnitsevad generaatori toodetavast oma osa igasugused soojendused ja muud elektrilised mugavused, seda vähem jääb aku turgutamiseks üle.

Üldiselt tundub, et praeguste ilmadega peaks vist korra iga kümne külmkäivituse järel laadijat näitama (või tegema paaritunnise sõidu, soovitavalt maanteel tühikäigupööretest kõrgematel mootoripööretel), et aku saaks rahulikult täis laaditud.

[Jesper]

Ma ei saa aru, miks nad võrreldavad ei ole. Amper on amper, ükskõik mis rüübe akus täpselt loksub või ei loksu, kusjuures see viis, mis tingimustel akudele käivitusvool saadakse, peaks veel standartiseeritud kah olema. Minupärast võivad seal sees ergastatud päkapikud vänta ringi lüüa, kui see auto käima veab.

Ja ma julgeks väita et parim AGM aku ajab auto negatiivse energiabilansi tingimustes ikka oluliselt rohkem arv kordi hommikul käima, nende omapäraks on, et vool pooltühjana väga ei lange. Katsetanud muidugi pole, kuna genekas on kapoti alla monteeritud ja isegi töötab. Puudub põhjus mingi eraldi laadijaga lolli mängida.

[aavu]

tavaliselt 1kW starter, eelsüüdet pole ja süütemäng ise küll 600W ei võta. Seega suurusjärk vast 120A ja käimashoidmiseks 10-20A (120-240W).

See 1kW-ne starter kehtib ainult ideaaltingimustes. Tähendab pole veel harjade kulumisest tingitud söetolmu osa voolust otse massi juhtimas, samuti starteri pöörlemiskiirus on suviselt ja sünt- või poolsüntõliselt normaalne. Nii kui langeb mingi tihkema õli tõttu starteri pöörlemiskiirus, nii kohe kasvab voolutarve ja ma ei imestaks kui talvehommikul tahab starter üksi 250-300 amprit. Mida ta raskustega poolkülmunud elektrolüüdiga akust ei saa, sest lahja hape pooltühjas akus on allpool külmumispiiri ja vaid osa plaatide pinnast on veel happega kaetud. Jääst läbi ju vool ei lähe. Ms. Vene ajal laeti akudesse erineva tihedusega el.lüüti - meil kangemat ja lõunapiirkondades lahjemat. Siit tekib küsimus:

Kas meil müüdavad akud on ikka kõik põhjapiirkonnas kasutamiseks? Nii autoga koos kui eraldi müüdavad.

[valdo]

...Vene ajal laeti akudesse erineva tihedusega el.lüüti - meil kangemat ja lõunapiirkondades lahjemat. Siit tekib küsimus:

Kas meil müüdavad akud on ikka kõik põhjapiirkonnas kasutamiseks? Nii autoga koos kui eraldi müüdavad.

Ära loodagi! Usun, et need akud on, mis väidavad olevat ennast põhjatingimuste jaoks tehtud. Ja vast ka need, mida Soomes aastaid müüakse ja millega sealsed kliendid rahul on. Ülejäänud... kahtlen.

[Alts]

Kunagi, üht autot ostes oli sel aku juba omadega suht ühelpool. Omanik lubas tehingu puhul ise uue aku peale osta. Ostiski. Ilm oli külm, läks iga päevaga külmemaks ja mul algasid selle tutika akuga probleemid. Peale laadimise kontrolli ja muid vigureid öeldi lõpuks kas Tartu akukeskuses vms. kohas, et tegemist on lõunamaadele mõeldud akuga ja see ei hakkagi -15 ja madalama temperatuuriga normaalselt toimima... Lõppeks suveautol, mida külmadega ei tarvitanud, kestis sama aku vähemasti viis aastat peale seda.

[motamees]

Me võime ju panna suurema aku sinna kapoti alla, kui me aga autoga sõidame vaid loetud kilomeetrid, siis me teda ju täis ei saa. Mida suurem aku seda rohkem "täis ei saa". Põhimõtteliselt siis osa inimesi räägib iseendale vasta. Paneks aga suurema aga laadimiseks aeg lühike.
Kui te tahate ikkagi soomest rootsist rääkida, siis tehke ka nende järgi. Pange omale plokisoojendused.
Ka kaebavad paljud inimesed, et aku ei jõua täis laadida, aga südame rahuga väänatakse kogu elektripark järgi. Ka kõrvalistuja toolisoendus, kuigi teda pole seal kogu talve istunud. Vaadaka oma lüliteid homme hommikul.
Kas te teate, et külmast kanget akut saab turgutada, hoides natuke aega esitulesid põlemas? Seejärel ootate pisut ja alles siis proovite käivitada. Sidur alati alla vajutatud (välja arvatud mossel). Kas teil on mootori/radika soendusmatt?
Starteri tööd mõjutab kõige rohkem need amprid, mis sinna on kirjutatud. Ampertunnid mängivad rolli "väikse voolu" võtmise korral. Näiteks gabariituled. 120 A/h-ine aku võib starterit ringi ajada oluliselt aeglasemalt, kui 45 A/h-ine. Siin mängivad rolli plaadi paksused. Vanad akud olid paksude plaatidega ja ampertunde oli rohkem. Käivitusvool (A) aga oli väike. Tänapäevasemad akud tehti oluliselt õhemate plaatidega ja sealt sai korraga palju ampreid kätte. Starter ajab mootorit nii kiiresti ringi, et ta kohe läheb käima. Polegi vaja kaua "käiata".
Aga OK. Kui mõni mees on väga palju autosid müünud, siis ma olen vähemasti samapalju (või rohkem) neid remontinud. Üksteisele sisse käies ei muutu need arvud väiksemaks, ega suuremaks.

[PlyVal64]

Motamees, kõik räägivad sama juttu sõltumata, kas nad on neid palju remontinud, omanud, üle tollipiiri toimetanud, mis iganes: suure mahutavusega aku, mis on käivitusaku mitte haagissuvila/jahi koormusaku, omad üldiselt ka suuremat külmkäivitusvoolu. Justnimelt KÜLMkäivitusega külmas ilmas. Külm algab alla -15 kraadi ja -30 on juba sigakülm, kus vaid parimad akud jäävad ellu. Tavaliste, ka Jaapani mõistes, miinuskraadidega saavad ka patareid hakkama aga polaarkülmaga enam mitte. Meil hetkel juba polaarkülm, oh imet Ahjah, tehti ka maailma õhurõhurekordid Mongoolias ja meilgi polnud need kaugel. Nagu arktika juba... ja lubab lõpuks ka tuult ikka sama külma juures, vaat siis hakkab alles "nalja" saama. Tuuletu -20 on kukepea akudele, tuleb -15 aga 20 m/s tuulega.

Põhimõtteliselt on Sul õigus: saanitekk kapotile peale, aku ise soojakotti, juhe seina, enne seda muidugi elektrolüüdi kontroll ja soojas ruumis korralik laadimine, see kõik aitab mänguakuga autot igal juhul käivitada. Aga mis vaev ja paljudel puudub see võimalus. Kuidas magalaelanik seda teha saab? Tema ainus väljapääs on "ilgelt suure ja kõva" aku ostmine.

[hobiautod]

Seoses väikese plahvatusega paluksin kõigil olla ettevaatlik oma akude laadimisega. Selline juhus juhtus esmaspäeval, et kodanik Aksel73 RAF i aku oli tühi ja minu keldris laadimises . Laadimine oli kestnud umbes tunnikese kui toimus plahvatus . 6 m. raadiuses oli happerünnak ja korpuse tükid lendasid mööda ruumi laiali .

Kergemad inimivigastused aga oleks võinud hullemini minna.

[motamees]

Lugupeetud PlyVal64. Ega ma ei vaidle eriti selle vastu, et suurema akuga on käivitusvõimalused suuremad. Muidugi on.
Seletan siin vaikselt läbi lillede seda, et suurem aku ei päästa meid lõpmatuseni. Me peame ka ise ennast siis polaarrahvana tundma ja niiviisi ka käituma. Suurem aku päästab mõtlevat juhti. Niisama auto igapäevatarbia on ikkagi lõhkise küna ees ja kirub autotehase lolle insenere. Aga palun mine siis inseneriks ja tee paremini.
Tahtsin õelda lihtsalt seda, et ju siis on laias laastus otstarbekam panna autodele väiksemad akud. Kõike üledimensioneerides saame me Kirovetsi. Ja sõida siis sellega palun. Koefitsent 10.

[hobiautod]

CRV aku ebapiisavusest sain aru juba siis kui suvel autot kraamides raadio kuulamisega kooles aku ära.

Aga pole hullu sai täna uue ja parema aku ei jaksanud seda enam edasi tagasi tarida ja kaisus soendada . Kuigi ikkagi paneb imestama, et kui autol on peegli ja perse soojendused, et miks kurat see patarei nii tilluke on .

Minu ema Pesukotil 1.1 l on sama võimsusega aku hmm väiksemaid vist ei toodeta.

[motamees]

Seoses väikese plahvatusega paluksin kõigil olla ettevaatlik ...

Seda pisikest asja ikke juhtub...
Aku oli ilmselt eelnevalt juba ära "vägistatud". Mingi purkidevaheline klemm oli lahti sulanud/vibreerinud. Sellisest "liitest" käivad väiksemad voolud läbi. Suuremad tekitavad sädeme.
Ju siis tunni ajaga oli paukgaase piisvalt kogunenud ja mingil põhjusel tekkis säde (aku liigutamine/voolu kõikumine...) ja nii see mütakas käib.
Olen oma karjääri jooksul lasknud lõhki kindlasti üle 10 aku. Pole neid lihtsalt lugenud. Muu töö kõrvalt sai 13 aastat akutööd tehtud. Selle aja jooksul läbi käinud akusid ei oska arvatagi. Aga kogu metsamajandi akupark on korduvalt minu käest läbi käinud. Akud olid laost tulles kõik kuivad. Akuhapet on elektrolüüdiks segatud tonnides.
Aku laadimise toas ei tohi ka rellakaga lõigta. Tegelikult peaks aku laadima eraldi tõmberuumis. Selle puudumisel viige õue või visake sealt mingi jämem kalts üle. Paugu ajal püüab kalts suurema laksu kinni.
...Usun, et Kalacompany enam toas akut ei laadi. Vähemasti mõni aeg, kuniks mälu tuhmub.

[hobiautod]

Seoses väikese plahvatusega paluksin kõigil olla ettevaatlik ...

Aku laadimise toas ei tohi ka rellakaga lõigta. ...Usun, et Kalacompany enam toas akut ei laadi. Vähemasti mõni aeg, kuniks mälu tuhmub.

Kalacompany ei lõika enam rellakaga küll vähemalt samas ruumis kus aku laeb

[motamees]

Kalacompany ei lõika enam rellakaga küll vähemalt samas ruumis kus aku laeb

Siis ei olnudki aku ära vägistatud.

[Reixmees]

Küsin võibolla lolli küsimuse, aga kas garaazis öösex auto peal olevale akule laadija sappa panek on väga riskibusiness? A la leiad hommikul ees mahapõlenud garaazi või siis happerünnakus kannatada saanud tehnika?
Jutt siis nn automaatlaadija kasutamisest, see mis ise timmib oma laadimisvoole jne.

[xander4]

vahepeale üks näide vanadest saksa autodest ... igapäevased sõidud ajan korda `85 aasta Asconaga ... mootor 1.6 55kW karburaatoriga ... õliks 10W40 mineraal ... auto seisab lumehanges mitte garaazis ega varju all ... käivitub vabatahtlikult iga ilmaga (k.a. -30 ... rohkem pakast pole meie kandis sel aastal veel olnud) ... läheb ka mõnusalt soojaks ...

[Coger]

Mul 2002.a Volvo V70-l oli varem pääl 52 Ah aku, no - 14 või 15 peal hakkas ikka juba mõtlema, kas minna käima v mitte. Mõnikord ka ei läinud. Ostsin kaks ja pool näd tagasi autole nüüd peale 77 Ah aku ja ennäe- iga ilmaga olnud paugupill. Soojaks läheb ka suht normaalselt, igatahes oluliselt kiiremini kui mul tööautoks olev 2009.a C4 Picasso.

[Veteran]

Siin küll jutt vällamaa autode kiituseks, lubatagu mul Ladat ka kiita... ja iseennast.
Paarikümne aasta eest oli siin ka väega kõva pakane ja pikka aega kohe. Mu 02 läks käima küll esimestel hommikutel, kuid aku tervise pärast muret tundes tassisin ta õhtuti tuppa sooja, auto käivitus paremini küll sest aku oli " erksam"
Nädala olin niimoodi akut tassinud , ära tüütas. Siis leiutasin sellise triki, et panin garaazikandelambi, sellise kaitsevõrega, pirn vast oli 100 või 75 W, kollektori kõrvale , kapott kinni ning vatitekk peale. Asi seisis kuuri all, mitte õues. Ja olidki mured murtud, külma oli hommikuti ikka sinna 30-ne kanti...

[PlyVal64]

Küsin võibolla lolli küsimuse, aga kas garaazis öösex auto peal olevale akule laadija sappa panek on väga riskibusiness? A la leiad hommikul ees mahapõlenud garaazi või siis happerünnakus kannatada saanud tehnika?
Jutt siis nn automaatlaadija kasutamisest, see mis ise timmib oma laadimisvoole jne.

Pagan seda teab aga üks M402, mille 2X6V traktoriakut pagassis laadis ehe plekk-kestas nõukaaegne laadija (mitte Start), põles mul küll õuepeal maha. Õigemini mitte päris maha sest hapnikku oli õnneks vähe ja suurt leeki koos bensupaagi pauguga ei kaasnenud aga kogu sisu rikkus must suits küll ära. Ja ei teagi, millest läks sest ise olin autoturul ja naabrimehest bussijuht kustutas oma suure kustutiga ära. Oli ka praegusele sarnane ilm. Kas midagi läks sädelema, kuumenes üle vms, ei tea.