[Talupoeg taluja]

Kas kellegil on olemas paadimootori variant? Mul igatahes on mingi käepide koos rutskaga ja koht kuhu mootori saab pista. Ei ole kohanud komplektset isendit siiani ega ka pilte näinud.

[nunu]

Kas kellegil on olemas paadimootori variant? Mul igatahes on mingi käepide koos rutskaga ja koht kuhu mootori saab pista. Ei ole kohanud komplektset isendit siiani ega ka pilte näinud.

Paadimootor KAMA oli samas Permi tehases ja Druzba baasil tehtud, äkki mõtled seda?
Kama

[Talupoeg taluja]

Kas kellegil on olemas paadimootori variant? Mul igatahes on mingi käepide koos rutskaga ja koht kuhu mootori saab pista. Ei ole kohanud komplektset isendit siiani ega ka pilte näinud.

Paadimootor KAMA oli samas Permi tehases ja Druzba baasil tehtud, äkki mõtled seda?
Kama

Sama jah. Siiski tuleb tõdeda,et mul on samast asjast üsna väike mõtteline osa olemas...

[muska71]

Družbal kõrge käepide selleks, et metsa ei jääks nabakõrguseid kände ja kui lumi paks , siis suvel veel kõrgemaid.

Tervitab, IP

Kõrge käepidemega oli hea jää peal võsa lõigata.80ndatel sai nuputatud kuidas teha madal käepide.
Meil oli uural,algul vanamees jamas temaga kõvasti,aga hiljem peale tuunimist töötas kenasti.

[Wiki432]

Ei anna rahu.
Uurides netis vedelevat informatsiooni, julgeks hetkel küll öelda, et jutud Boris Kaburist, kui mootorsae leiutajast on ilmselge liialdus. Esiteks oli mootorsaag siis juba leiutatud. Samahästi ei saanud ta leiutada ei sisepõlemismootorit ega saeketti. Ka need olid juba olemas. Samuti olid need elemendid omavahel juba kokku pandud ja töökõlbulikkus kontrollitud.
Stihli patendeeritud saag ei olnud samuti kõige esimene maailmas, ammugi polnud see "Druzba" nime kandva mootorsaega sarnane, nagu kaks tilka.
Kaburist edasi. Tema haridus ei oleks mootorite või saagide leiutamiseks sobilik olnud.

Aastal 1936 lõpetas Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi. 1942 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magister. Aastail 1942–1945 oli ta Tartu Ülikooli radioloogiakateedri assistent. 1946–1947 töötas Üleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas.

Siin pole ühtegi tehnilist haridust ja tööpraktika (2+3 aastat mittetehnilisel alal) ei tee ka mootorispetsialistiks.

Aastad 1947–1954 veetis Siberi vangipõlves, kus koos teiste pagendatud teadlastega töötas Üleliidulises Metsatööstuse Ministeeriumi erikonstrueerimisbüroos välja bensiinimootori peal töötava käsisae. Kabur nimetas mootorsaage algul nimega "Taiga", hiljem hakati seda nimetama "Družbaks".

Koos teistega. Juba loogilisem. Oli siis väljatöötajate grupis. Võib-olla. Aga mitte leiutaja. Ja see nime panek? Tema pani nime ja teised, mis tegid? Leiutas ühe tehniliselt perfektse asja (ajastu kohta) ja siis terve ülejäänud elu enam mitte ühtegi tehnkavaldkonda käivat tööd? Ebaloogiline. OK, jätame kadunud Borise rahule.
Räägime N Liidu metsatöömasinatest enne II Maailmasõda. Et metsatöö on käsitööna raske ja tööviljakus niru, kujutame kõik ette. Kahemehesaag ja hobustega väljavedu ei ole eriti efektiivsed. Tüüpiliselt Nõukogude propagandale leiutatai just venemaal maailma esimene see või teine agregaat, kuid ühestki neist ei ole ei pilti, ega joonist, veel vähem fotot või filmilõiku. Juba 1931 olevat esimesed katsepartiid mootorsaagesid valmistatud, aga ühtegi dokumenti või joonist või säilinud agregaati arusaadavalt ei ole. Asutuses nimega ЦНИИМЭ (Eksisteerib veel praegugi - ЦНИИМЭ - Центральный научно-исследовательский и проектно-конструкторский институт механизации и энергетики лесной промышленности / Tsentraalne metsatööstuse mehhaniseerimise ja energeetika teduslik-tehniline ja projekteerimis-konstrueerimis instituut) hakati kõrgemalt poolt tulnud käsuga välja töötama Stalinlike plaanide täitmise kindlustamiseks ja metsatööde kiiremaks läbiviimiseks mootorsaagesid. Meenutame nüüd jälle seda pildimaterjalide puudust hästitöötavate ja toredate asjade väljatöötamisel. Nii on ka ЦНИИМЭ-1, 2, 3 ja 4-ga. ЦНИИМЭ-5-st on ometi pilt:
Pikemalt ka siin: http://mpg.susu.ru/_derevoobrabotka
ЦНИИМЭ-6 on samuti ajaloos jäädvustatud. 200Hz mootoreid hakati kasutama tõenäoliselt viiendale mudelile üleminekul, kuigi mõned andmed väidavad, et kuuendale.
Aga selle sae piltide pealt vaatab vastu tuttav "Druzba" saeplaat. Kustsaadik see alguse sai, ei ole tuvastanud. Sae plaat on ka harjumuslikul, paremal, pool. Kui vaadata vanade kahemehe mootorsaagide fotosid, on pikimootori ja nurkreduktoriga saagidel enamuses latid vasakul pool.
Kust mootor võeti? Vene Wiki väidab väljatöötaja kohta: Двигатель МП-1 конструкции ЗМКБ «Прогресс» им. академика А. Г. Ивченко, milles ma sügavalt kahtlen. Kuigi ühegi lääne saega ei ole piltidel piisavalt sarnasusi kohanud, et miskit nendest esiisaks pidada. Sama ka reduktori kohta.
Igasugu lehtedel sai kolatud, aga Boris Kaburi kohta ei vihjetki. Küll aga leidsin teise huvitava tegalase. Lähemalt siin.
William Kuosmani rahvuse kohta on öeldud, et ei olnud ta eestlane, ei soomlane, midagi vahepealset nagu. Oli ta sündinud ameerikas või nooruspõlves sinna sattunud, aga sealt ta kolmekümnendate aastate alul venemaale koos ameeriklannast naisega tuli ja võttis vene kodakondsusegi. Töötas alul Gorki autotehases, kolmekümnendate teisel poolel saadeti asumisele põhja, kus ta andeka konstruktorina sattus Himkisse või õigemini selle põhjafiliaali - sinnasamma ЦНИИМЭ-sse. Instituudi kollektiiv esitati Stalini preemiale elektrisaagide eduka väljatöötamise eest, aga Kuosmani nime pikas nimekirjas direktorite ja politrukkide kõrval ei olnud. William Kousman oli selle peale nii solvunud, et läks Ameerika Ühendriikide saatkonda ja palus end Ameerikasse tagasi saata. Kuid talle öeldi ära. Kohalik Nõukogude võim saatis selle peale Kousmani asumisele, kuhu, ei tea. Hrustsovi ajal pöördus Kuosman uuesti Himki instituuti tagasi ja töötas seal kuni pensionini. Juba pensionärina sõitis 70-date keskel koos naisega ameerikasse tagasi. Nii tema, kui 80-datel ameerikasse ära kolinud poeg Bill on nüüdseks surnud.

---

Mõned postid eespool oleval plakatil on tõenäoliselt kahemahe elektrisaag ВАКОПП. Sama grupi varasem töö. Või kopeering? Kes teab.

[Wiki432]

Ikka ei anna rahu.
On meeles jutt poisipõlvest, kus keegi teadjam rääkis, et esimestel "Druzba"del oli katkesti nukk mitte väntvõlli tapil, vaid hooratta tapi peal. Kuidas siis kontakte sai reguleerida? Nii, nagu pannoonial, või Rigal või sellel "Ifa" mootoril, mis ma kunagi statsionaarmootorite rubriiki üles riputan, kui kunagi aega saab. S.t. läbi augu hoorattas. Selline oli minu mõte. Aga ei, auk on, aga hoopis mootori karteris. Tunnistan, mina pole sellist "Druzbat" oma silmaga näinud.
   
Pildileid on vene "Mastercity" foorumist. Silindrit ei maksa tähele panna, see on seal juba vale. Tolleaegne silinder on malmist ja teistsuguse ribistikuga. Hiljem tulid alumiiniumist silindrid, kuid ribistik oli ikka sama, kui malmsilindril. Sellised võrdluseksjärjekorras malm, alumiinium-vana, alumiinium uus:
   
Paigaldatud kontaktiplaat koos magneetoga (huvitav, kaks pooli korraga? Teine ainult madalpinge jaoks?) näeb mootori peal välja nii:    
Kontakte puhastada ja vahet reguleerida saab august, kuhu hiljem keeratakse ette suur kuuskantkork.
Vaade magneetole "altpoolt", näha on kontaktinukk ja keerukas kontaktisüsteem - nuki tald on ühel pool magneeto raami ja kontaktid teisel pool, omavahel ühendab võll.
   

[Raudpats]

Paistab, et Wiki on asjatundja Druzba alal. Mind huvidab Druzba reduktorite ajalugu. Neid on mite erinevat varianti. Kas on mingit aimu, mis ajal mingisugune reduktor kasutusele võeti? Küsimus tekkis sellest, et on mul üks katkine korpus mille peal osaliselt säilinud number ..49 , see ei sa ju olla aastaarv?

[Wiki432]

Ei ole see Wiki mingi asjatundja, pigem on asjahuviline, kes on raatsinud oma aega netis tuulamise peale kulutada.
Reduktoritest: Esimese ropsuga tuleb meelde nelja tüüpi.
1) Urali reduktor. Sees õlimahuti ja pump. Ülekandearv mäletamist järgi veidi kiirem, kui järgmise punkti reduktoril. Istub ümbertegemisteta "Druzba" mootori otsa. Veotähik? Vist ei olnud sama, st. koppkett ja hammaskett peaks olema erineva hammastusega. "Druzba" latt istub külge, kuid selline asendus on lubamatu, kuna pisutki veninud kett hakkab närima reduktori korpust ja lõpuks jõuab õlikanalini. Õli ei satu seetõttu lati määrimis auku, vaid lati kõrvale. Sellise reduktoriga komplekteeritud "Druzba":

2) Nn. "Druzba" reduktor. Kõige levinuim. Ketti ei õlitanud, paaki seal polnud. Küll aga käis kolme poldi alla, kus tavaliselt on plastikkaan, hüdropump kiilu jaoks. Seda küll kirjanduse järgi, mina pole näinud, kas keegi on?

3) Vana tüübi "Druzba" reduktor. Pilt lingitud siinsest foorumist müügi alt.

Saag, mille küljes reduktor on, näeb välja selline, samas keegi ei tea, mis vidina mille külge on omal ajal meistrimehed pannud. Mootor on teist värvi (ei tähenda mitte midagi) ja paak on uuemat tüüpi (jumal teab, kustsaadik ja kuhumaani neid paake paigaldati.

4) Kui ülaltoodud reduktoril on tugihammastik plekist, siis veelgi vanemal on hammastik valatud. Jällegi - mina pole sellist näinud.
   

[nokitseja30]

Njah täitsa kirev see ajalugu. Praegu pole sellest mootorit käima veel saanud. Pole lihtsalt Tallinna asja olnud ja kondensaatori pärast minema ei hakka. Vahepeal sai varuosi otsitud, tulemuseks komplektne saag. Täna natuke puhastasin. Põhiliselt bensiini paak sisaldas muda . Tulemuseks sain korraks hääled sisse. Kuna paiknen tiheasustuses siis pole just heanaaberlik hiliselt õhtu tunnil põristada. Eks homme proovib väikese saagimise teha.
Nädalavahetusel venda külastades ja tehnikast juttu tehes otsis kuri alt druzba ja uraali ketid, mõlemat 2 komplekti. On teised erinevad.
Kui nüüd kahte sae mootorit võrrelda siis on erinevus oma jagu. Tuulekojad juba kujult erinevad, üks ümaram ja teine rohkem kandilisem jne.

[kopraonu]

See teema on lahe. Üritasin see aasta ka oma perekonna valduses olnud Družba-2 1972.a elustada aga selgus,et lisaks roostesele paagile.Mille,küll peale tükk aega puhastamist sain seespoolt puhtamaks,selgus,et vända laagrid on omadega õhtul! Seega tuleb mootori remont teha. Ennem aga on vaja otsida korralikum paak ja ketiratas. Eks kui selle aparaadiga tegelema hakkan siis kirjutan paar sõna ka kuhugi.

[Talupoeg taluja]

2) Nn. "Druzba" reduktor. Kõige levinuim. Ketti ei õlitanud, paaki seal polnud. Küll aga käis kolme poldi alla, kus tavaliselt on plastikkaan, hüdropump kiilu jaoks. Seda küll kirjanduse järgi, mina pole näinud, kas keegi on?

On olemas ka samasugune reduktor,kuid võimalus õlituseks olemas.

[nokitseja30]

Kas ma mäletan õieti, et druzba jäeti seisma ujuki nuppuvajutades ja uralil oli nupp korpuseküljes?

[kopraonu]

Kas ma mäletan õieti, et druzba jäeti seisma ujuki nuppuvajutades ja uralil oli nupp korpuseküljes?

Põhimõtteliselt nii käibki Družba suretamine. Ma tean,et osad sellid kakkusid ka piipu maha aga see tekitas olukorra,kus mähised võisid rikneda. Seega õigem on üle uputamisega saag välja suretada.

[nokitseja30]

Eile sai siis kett peale ja praar prussi juppi pilbasteks lastud. Ilmnesid siis mõningad vead:
kett tahab teritamist
kõrgetel pööretel sureb välja ?? ei saa äkke bensiini piisavalt kätte
reduktori pole hea tevise juures, käsitsi tähikut keerates on raginat tunda ja pöörlemine pole sujuv.

[Wiki432]

TALUPOEG TALUJA kirjutas:
On olemas ka samasugune reduktor,kuid võimalus õlituseks olemas.

Jah, ei jõudnud ajalootunniga sinnamaale, hetkel ajapuudus ka kummitab.
Reduktorist, mida TT mainis: Saekett tahab õlitamist, see on selge. Kahjuks ei suutnud vene konstruktorid välja mõelda toimivat õlipumpa või tehased ei suutnud selliseid valmistada, või ei antud kõrgemalt poolt limiiti või ei antud lihtsalt rohelist tuld, aga keti määrimine teoreetiliselt siiski teostati. Selleks oli käepideme masti ülaosas punn ja mast valati õli täis. Käepideme vasakul poolel oli gaasihoovaga analoogne hoovake, mis avas trossi abil masti alaosas oleva klapi. Edasi voolas õli raskusjõu mõjul voolikut mööda reduktoris oleva stutseri poole ja sealt läbi reduktori korpuse saelehele. (Huvitav, kas Druzba saelehel oli õlituseks auk ka olemas? Mul on kodus ainult Urali latt. Druzba oma on ka, aga see on väga sügava kultuurikihi all ja ei mäleta mitte, kuhukohta peaks kaevuma). Operaator -saemees avas südametunnistuse järgi manuaalselt vahel õliklappi. Erinevuseks tavareduktoriga võrreldes oligi sellel reduktoril ainult stutseri ja kanali olemasolu.
Mainitud süsteemiga saagisid liikus kaubanduses, kuid enamikus olid "Druzbad" siiski ilma ketiõlituseta. Minu omanduses sellist reduktorit pole olnud, näinud olen küll. Samas tuleb tõdeda, et ühtegi toimivat mastiõlitussüsteemi pole näinud, kõigil olid voolikud või tross puruks, või polnud viitsitud neid remondi käigus tagasi panna. Ja ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks seda süsteemi korrapäraselt kasutanud.
Joonisel on näha avamislink vasakul käepidemel, avamistross, punn masti ülaosas, veidi nurga all mastiga, ja voolik masti alaosast reduktorisse.
   

[Maanteemuuseum]

... keti määrimine teoreetiliselt siiski teostati. Selleks oli käepideme masti ülaosas punn ja mast valati õli täis. Käepideme vasakul poolel oli gaasihoovaga analoogne hoovake, mis avas trossi abil masti alaosas oleva klapi. Edasi voolas õli raskusjõu mõjul voolikut mööda reduktoris oleva stutseri poole ja sealt läbi reduktori korpuse saelehele. ... Mainitud süsteemiga saagisid liikus kaubanduses, kuid enamikus olid "Druzbad" siiski ilma ketiõlituseta. ... Samas tuleb tõdeda, et ühtegi toimivat mastiõlitussüsteemi pole näinud ...

Endal paar sellist õlitusega saagi olemas, tööle see ei hakanudki ...

[nokitseja30]

Oskab keegi lihtsalt seletada kuidas käib druzbal karburaatori häälestamine seadistamine. Kiskusin nädalavahetusel karburaatori algosadeks ja puhastasin ära. Peal seda korra olen proovinud, törtsatas isegi käima aga ei raatsinud naabreid terroriseerida. Kokku panin siis keerasin reguleerimis kruvid lõpuni ja paar pööret tagasi.
Lugesin ka eile natuke manuali aga noh kerge palavikuga ja napi venekeele oskusega suur nagu selgeks ei saanud
Nagu olen arusaanud, varuosadeks koju tassitud druzba on elektron süütega juba .
Karburaatorid on erinevad, ühel tühikäigu kruvi all aga teisel küljel ja selle funktsioonist aru küll nüüd õieti ei saa. keerates lukustab gaasisiibri ära.

[Wiki432]

Mälu järgi: Mingitel karburaatoritel ei olnudki segusiibri tugikruvi. See oli paigaldatud gaasilingi külge, nagu tugikruvi, mis ei lase gaasilinki teatud piirist kinnipoole minna.
See küljepealt? Kui segusiiber välja tõmmata (eelnevalt kuppel-mutter lahti keeratult), siis on ju näha, mida see kruvi teeb. Kas ei olnud mitte segusiibril soon ja kruvi (või oli algselt seal tift?) ei lase segusiibril ringi pöörelda?

[Isapull]

Tere,
Meite Družbal probleem karbussi ja silindri ühendusega, nimelt on silindri sisselaskeava välisläbimõõt oluliselt väiksem (pole ammu katsunud, ega mõõtnud), kui karbussi krae, mis sinna peale istuma peab. Klambriga töökindlalt fikseerida pole õnnestunud. Ikka aeg ajalt kukub karbuss silindri küljest ära. Normaalne see pole, kas on tegemist anomaaliaga, mis meile on sattunud, või kuidas seda viga parem oleks parandada?
Karbuss ise on ka kehvakese teostusega. Mingi imelik membraan, millele asendust leida annab ilmselt otsida ja see püsthammastega kett koos otsatähikuga on muidugi eriti lahe oma olemuselt.
Tige pill see Družba ikkagi!

Tervitades, IP

[Talupoeg taluja]

See karburaatori sättimine pole teab mis keeruline. Põhiline on see,et nõel peaks. Nõela asemel siis on kummiklapp,mis on ühe plekitüki sees. Kummiklapp tuleb liivapaberiga siledaks nühkida,kuna pikaajalisest töötamisest muutub tööpind ebaühtlaseks ja enam ei pea. Peale uuesti kokkumonteerimist peab aga seda plekilapakat vastavalt vajadusele ka veidi painutama. Nii selle kummiklapi ligidalt kui ka selle osa poolt,mis siis vasta membraani läheb. Muidu jääb kummiklapp valesse asendisse ja asja ei tule. Peab ju see ka pidama. Kuidas siis peab selle õige asend olema? Nimelt tuleb vaadata,et karburaatori korpuse tasapind oleks siis selle nõela plekiga tasa või siis pleki ots natuke allpool. Siis on paras. Kontrollida saab siis nii,kui membraan panna koos kaanega oma kohale ja alt bensiini toru otsast suuga veidi puhuda,peab siis pidama. Kui aga plekitükk liiga üleval,nõel ei pea.
Põhiline viga on selle sae puhul see,et paagis on igasugu sodi ja vett,mis satuvad siis karburaatorisse...... Kaua seisnud paaki tekib vesi iseenesest ja sellest väiksest kogusest piisab,et mootor tööle ei hakkaks.