[vant]

Mingi lollakas vastandamine- maa- ja linnamees
Maal on tarku ja haritud põllumehi, niisama laia silmaringiga inimesi, kes tööl käivad sealsamuses paljukiidetud linnas, aga elada meeldib rahulikumas miljöös, inimesi, kes tegelevad mingi omaette majandusharuga kuskil kuuuri all jne., jne.
Lumpenit ja matsi kohtab nii siin kui seal. Millegipärast meeldib linnast (kus küll Eestis neid linnu on?) pärit matsirahval ennast mingiks aadliks mõelda

[PlyVal64]

Mingi lollakas vastandamine- maa- ja linnamees
Millegipärast meeldib linnast (kus küll Eestis neid linnu on?) pärit matsirahval ennast mingiks aadliks mõelda

Tead mis on suurim probleem: neid päris linnamehi on sisuliselt ikka sitaks vähe! Pole mina ütleja, kui pikk aeg ja kui mitu põlve võiks olla linnas elanud, ja ka vastupidi muidugi, et ennast linna- või maameheks tituleerida. Poliitkorrektselt väljendudes tuleb öelda "Linnainimene": julgelt Tallinna elanikkonnast 75% ehk 300 000 ei ole veel kaugeltki linnainimesed! Mul on juba ka KÕIK vanaemad-vanaisad põhimõtteliselt linnas sündinud või 1-2 aastaselt tsaariajal Revalisse tulnud. Kuna Nõmmet pean põlisnõmmekana ehk aastast 1923 (meie maa on ostetud veel Glehni Koljalt endalt, Tema allkiri on dokumentidel!) ikkagi eraldi linanks, siis mina ennast julgen täie tõsidusega linnameheks nimetada. Abikaasa, põlis-maainimesen tõin linna 1989 ja Talle püsiva sissekijutuse saamiseks pidin imetrikke "tõestama". Ehk vahet tuleb teha linnastunud inimestel ja linnainimestel!

Aga see pole vastandamine - see on asjadele ausalt otsa vaatamine ja aus-otsekohene väljaütlemine! Alguse sai ju see teema T-25 Põkast, selle hinnast ja sellest, et see ei ole TÖÖvahend anno.2014! Ja vana saasta eest mis ei tööta, võiks maksta ka saastale väärilist hinda. See on: vanametalli hind MIINUS veo-tükeldamiskulu mitte kuidagi muudmoodi! Aga mida tahetakse sisuliselt saasta eest Eestis väga tihti??? Kuna asi on siiski paljus kinni rahas kui sellises, siis väga suure osa sedasorti asjandustest ostavad needsinased linnavurled oma maakodudes hobiks tegelemiseks. Sest neil on raha hobile kulutada - raha omav maamees-taluPEREMEES ei osta never saasta TÖÖ TEGEMISEKS! See istub kõigepealt laua taha, kirjutab projekti või pangahärradele liisingavalduse, saab raha ja ostab uue-moodsa tehnika...

[vant]

Igal asjal on vabas maailmas oma turuhind. Kui seda T 25-e sellise hinnaga võimalik müüa on, siis ka müüakse. Ei aita nähtavasti ka see, kui omaniku juurde minna, tal nägu täis sõimata ja öelda et ta romu veel vähem peaks maksma, kui vanaraua hind.
See, mida keegi arvab mingist tehnikast ilma omaenda vahetu teadmise ja kogemuseta, ei oma samamoodi mingit tähtsust.

[Tegelane5]

Jep, vanatehnika foorumis on kuidagi imelik kuulata "gabariitseks ja kaalupeale" juttu, kuna igapäevaselt 8 tundi riistapuud kasutada ei anna.

[viplala]

PlyVal64, ma saan aru mida sa räägid, kuid ei saa aru, mida sa öelda tahad.

Su jutust jääb kõlama, et inimesed maal on lollid, kes ei oska endale kallist traktorit osta, ning on lollid, et ei oma tuhandeid hektareid maad.

Süsteem ei ole nii must-valge. On põllumehed, kes on endale krabanud maad ja harivad neid. On põllumehed, kellel ei ole maad, ega saa neid rentida ka siis kui nad seda tatahaksid või suudaksid (enamus). On põllumehed, kes ei oska äri ajada kõrgel tasemel, ning peavad väiksemalt läbi ajama, ja siis on ülejäänud inimesed, nii umbes 99% maa elanikkonnast, kes on kõige tavalisemad inimesed, ning kes põkaga kevadel oma kartulivagusid sisse ajavad ja talvel koja eest lund lükkavad.

Tulistada viimaseid kahest rauast, sõimates neid lollideks, kes ei oska endale uut John Deere osta ja kõrgepalgalisi sulaseid palgata, on vähe imelik, või kuda?

Täna ei ole sul võimalik tühja koha pealt suurtalunikuks hakata, kuna maad ei ole saada. Kõik mis meil leidub, on juba kasutuses. Miljoni teenimiseks on vaja aga maad, ja sitaks palju. Kui sul on rendis palju maad, oled sa alustanud kaua aega tagasi. Pole maad, pole John Deere't. Nii lihtne see ongi.

Enamus inimestest elavad siiski tavalisemat elu. Nad ei lenda nii kõrgelt, ei võta suuri riske, ei taha paljut. Nad saavad oma tööd tehtud ka Mtz'iga. Nad ei ole selle pärast debiilikud...

Ja rääkides nendest miljonäride valdkonda kuuluvatest põllumeestest, siis enamus neist annavadki tööd paarile traktoristile, mõnele küla joodikule, sandikopikate eest, Hoiavad enda käes tuhandeid hektareid maad, saavad sadu tuhandeid toetuste näol, ning ostavad uusi traktoreid, maju autosid, tehnikat. Ühiskonnal on on nendest kasu ainult nii palju, et puuke on niitudel vähem, kui sinna on miskit peale kasvatatud.
Vanasti andis üks laut tööd kümnetele inimestele. Täna imetakse lehmadest piim välja robotitega. Üks küla joodik saab ka tööd... peseb Säästu pilku eest perepoja autu puhtaks.

"räme sõim" kus mulle käib tegelikult see põllumeeste halamine pinda. Just nende rikkamate oma, nende kellest sina räägid ja kellega sa saunalaval õlut limpsid.

[diesel]

au ja kiitus!
viplala jagab matsu.

[Gravity]

Me üritame mõista kahte eri maailma.

Nimelt ma ei leia,et töötava kuid kõpitsust vajava T-25 eest oleks 3-4K eurot välja käia liiga palju.1-2K saad traktori vägagi korda teha.
Kokku võtteks saad 6K eest kui töö on enda poolt korraliku rippsüsteemi ja JVV traktori millel on diisel mootor ning tugevusvaruga raami.

6K eest saad uue plekist ja plastmassist tehtud edeva murutraktori millega võimalik ainult niita ja muude tööde tegemine on naljaga pooleks ettevõtmine.

Kaasaegne T-25 mõõtu masin algab umbes 15K eurost mis on küll mugavam aga hinnavahet potipõllumehe jaoks ei õigusta.

Kui raha pole siis ma seni kaua krõbistaks Vene rauaga kuni saan vähemalt vähe kasutatud Lääneka osta. Igasugused vahepalad nagu 20a vana John Deere on haiglase ettekujutuse tulemus.Ostke üks ära ning uurige varuosade hindasid.

http://www.rasketehnika.ee/used/1734689 lihtsalt üks huvitav belarus jäi silma. Enam vähem T-25 masti masin. Mootor ka juba lääne oma. Ise igapäeva töös puutun Lombardini diislitega kokku. Maailmaklassi mootor.

[muska71]

Nimelt ma ei leia,et töötava kuid kõpitsust vajava T-25 eest oleks 3-4K eurot välja käia liiga palju.1-2K saad traktori vägagi korda teha.
Kokku võtteks saad 6K eest kui töö on enda poolt korraliku rippsüsteemi ja JVV traktori millel on diisel mootor ning tugevusvaruga raami.

T 25 suurim puudus on esiveo puudumine.6K eest saad lääne 4x4 pilli.Juhul kui saaks 6K eest t25 ka 4 veduseks siis oleks see masin sea raha väärt.Talvel lumetõrjel esiveost kõige rohkem puudus,laod põkale massi peale,jõudu lükkamiseks on,aga tolku vähe kui tagarattad all ringi käivad.Kas keegi pole üritanud põkale esivedu installida?

[aavu]

Kas keegi pole üritanud põkale esivedu installida?

http://www.youtube.com/watch?v=clOYHh98j5s
Sellise otsinguga tuleb: полноприводный Т-25
..... ja veel ja veel.

[unimüts]

See teema on kahjuks täiega kreeni vajunud. Kuid tuleb tunnistada, et kaks äärmust on mõlemad õiged omas vaates.

Üheltpoolt potipõllumehed ja teiselt poolt elukutselised suurfarmerid.

Olen paljuski PlyVal64 arusaamadega nõus. Suurtel on kergem suuremaid ja uuemaid masinaid (ja üleüldse põllumajandus tehnikat, hooneid omada)

ON täitsa reaalne ka tulla tühja kohapealt suurtegijaks. (viljakuivati näitega) Pole mingi küsimus juhul kui vähegi võimalik saada mingis piirkonnas enda kasutusse üks suurem tehas (võib ka monopoliks nimetada siis juba)

Suurelt põllumaa harimisega ( teraviljakasvatuse ( rukis, kaer ja ka rapis jne)) ei ole võimalik nullist alustada ja ütleme 5a jõuda suurtootjaks.
Üheltpoolt pole maad, teisalt tehnika puudumine. Seetõttu ongi suurtootjateks saanud enamjaolt need noortalunikud, kes on võtnud põllupidamise kellegilt üle (vanemad, sugulased vms)

Samas kinnisvara müügiportaalides olen silmanud palju kohtasid kus müüakse talusid (no elukoht peab ka talunikul olema) ja siiani 95% juhtudest kuulub maja juurde miinimum lubatu maa - ehk 2 hektarit. (hooviala ja väike aed, mõnel veel väike metsajupp oma 10 puuga krundi piiri tähistamaks)

10ha pidajad, kes toodavad väiksemaid saadusi, köögivilju (kurk, tomat, kartul), maasikaid, sõstraid jne ning siia võib ka mesinikud liita, ei suuda suuremat maalappi jälle 2 inimesega harida. Sellisel juhul tõesti pole inimesele ka tuhandeid hektareid vaja.
Samas iga aastaga tuleb järjest rohkem küsimus - mida selle toodanguga teha. Toota on vaid pool tööd ja viimasel 20aastal on neid tootjaid kes oma 10ha peal elatusallikat peavad tekkunud hulgi. On ka neid kes on asukoha/vanuse vms tõttu loobunud. Seetõttu võibki öelda, et 10ha tegelejad elavad veel kuidagi linna ümbruskonnas (enamjaolt kuni 20km raadiuses ära), kuid kaugemad kohad suikuvad unarusse ja rahvas kaob. -

Kaugemale tekibki seetõttu suuri viljakasvatajaid. Seetõttu leidubki PÄrnumaa, Võrumaa, Valgamaa, Lääne ja ida virumaal suuremaid talunike rohkem kui Tartumaa või Harjumaa piirkondades.

Siit ongi tekkinud probleem. Kui inimene peab 10ha põldu, tehnikat selle harimiskes vaja kuid ajaliselt VÄIKEST AEGA - 50h aastas ja see tehnika peab olema veel mitmekülgne, siis leitaksegi, et vene tehnika ajab veel asja ära.

Viljakasvatajad:
Maapiirkondades on suht selline arusaam, et viljakasvatusega elab ära, kui omad 50ha maad. Sellise maa peale jälle osta kallist lääne tehnikat paljud ei tihka. Selline suhtumine kahjuks on jõudnud sinna 250ha, kus pooldatakse veel vene tehnikat. Sellest suurema maa korral piilutakse juba lääne tehnika poole küll. Võimaluste olemasolul (mees kaine ja ei vingu iga töö peale) leiab selline 50ha pidaja veel nooremas eas (35-50a) endale mingi 8h päevas töö juurde. Need kes ei leia, neil ongi kahjuks suht ühe koha peal tatsumine ja maatöö virelemine ees.

Suuremad tootjad leiavad, et aeg maksab, töövahend peab olema usaldusväärne ja töökindel. Seal pole võimalik vene tehnikaga läbi ajada. Nõukogude ajal 10 traktoristi oma mtziga on asendunud ühe ainukese traktoristiga oma lääne masinaga. Masinaid hoitakse rohkem ja sõna kapremont ei tule enamikul kõne allagi. Palju neid lääne traktoreid kuusakoskissegi viidud, kuna pole kohta mis kestaks. Enamikus veel õigustatud, sest oleme ausad, uus tehnika kestab, esimestel 5000tt puhul kooritakse masinalt see esimene koorene masina ressurss ja võetakse järgmine.


Maaelu arenguga on on kahjuks palju seotud ka traditsioonid ja järjepidevus. Nõuka ajal maapiirkonnas, kui vajasid tööd siis kolhoosid, sohvoosid olid otseselt ainuke võimalus. Nüüdseks need raskema elutee ja vähema haridusega inimesed hoiavadki Vene tehnikast 10 küünega kinni.

Olen vaadanud päris mitmeid talusid, kes nõukogude tehnikaga on ajanud siiani välja ja nüüdseks taluperemehe pojad Maaülikooli, Olustvere lõpetanud ja tahavad talupidamises teise tootlikuma suuna võtta. (oli ka nõuka ajal neid inimesi, kes kõrgema kooli lõpetanud, enamikus aga polnud nad traktoristid vaid majandite juhatajad, tööliste ülemused - kes ütlesid mida teha ja kus teha) Tööline omakorda oli just see tüüpiline maaelu edasiviija talupidaja, kes käis 8h tööl, ja pidas kodus 2 siga, lehma ja 30 kana lisaks rääkimata enda aialapist (enamjaolt alla hektari pind)
Tänaseks päevaks nõuda sellelt taluperemehelt, et hakka 500 hektariga majandama oleks nonsens. Ta on suurnud end 50ha üles upitada ja nüüdseks loodab pensionini ära toimetada.
See "nõuka aja jätk" on minuarvates ka üks mitmest põhjusest, miks pooldatakse veel vene t25a, t40am või mtz traktoreid ja nad on väiketalunikel ausees masinaid.



Vene tehnikast üldse - pole olnud ju eales väga universaalset masinat vene ajalgi. Igal masinal oli oma eesmärk. Iga tööline pidi ju päevas saama korra masinat käivitada ja kolvile tule.
sohvoosides
t16m, t16mg - peedivagude ajamises ideaalne Suured lapid kasutuses jne.
mtz80 - raskemate koormate vedu - kõik mida t16 ei jõudnud.
Kolhoosides
t25 lauda traktoriks (sõnniku väljalükkamine laudast ja tööliste kartuli kasvatuse tarbeks kevadel sügisel)
t40am enamjaolt läksid vist heinaniitmise tootmise masinaks.
mtz viljakasvatus külvamine, kivikoristus (kergemad põllutööd) Talvel lükati ka lund koos t150 tega.
t150, k700 kündmine, kultiveerimine.


Esisillaga masinatest
Traktoritest t25a esisillaga versioon on t30-a80 (3 pütane on vtz 2024 või 2028) neid leidub ka Eestis. Aastas on tavaliselt 2-3tk neid ka müügis (hind seal 4,5-6tuhat euri) ja enamike pole ka hoitud hästi. Nende probleemiks on madal esisilla väljavõte, nõrk mootor ja nõrk käigukasti revers plokk) eeliseks on roolivõim. Kusjuures t25 roolivõimuga eksemplaar on belarus 250 või t30-a69 - viimaseid eestis kahjuks vast 100 ringis vaid.

t40am leidub ka ju Eestis palju, kuid enamjaolt väikse kabiini tõttu hoitakse neist eemale.
mtz 52/82 masinad (väikse kabiiniga isendid) on jällegi nii läbiaetud viimase 20aasta jooksul, et enamikule vaja kuusakoski autot tellida.
mtz50/80 jällegi 52/82 ehitamine on kulukas juba vedavast esisillast küsitakse 1000-1200euri ja ei teata mis olukorras sisu on. Ostes ju sisse ei näe.


Tänapäeval aga nõutakse kõiki neid töid vene t25 traktori käest. Soovitakse saada väiksest ülimalt universaalset masinat. Sellist nõudmist suudetakse täita vaid suurte masinatega.
(a'la võetakse üks 150hj masin, sellega kultiveeritakse, külvatakse, väetatakse, küntakse (kui otsekülv siis künd asendub ketaskooreli/randaaliga enamjaolt), koristatakse kive kivikombainiga ja traktor on väga edukas ka talvel lumelükkamisel)
Seega väiketaludel minusilmis ongi hapu seis, sest nad ei suuda endale nii mitmekülgset traktorit hankida.
Teisalt need inimesed kes maal elavad, kuid põhitöökohta omavad linnas - nemad maksavad makse vallale, kes selle raha eest laseb vaid talvel pensionääride sissesõiduteed lumest puhtaks lükata kui kiirabi või matuseauto peaks läbisõitu vajama. Samaaegselt unustatakse paljudes kohtades just need maksumaksjad ära.
Kõige hullemaks ongi maal läinud tänapäeval kahjuks sellised noored, kes ei ole ise midagi kasuliku õppinud, tööl ei käi ja siis kulutavad vallamaja ametnike uksi, soovides paremaid elutingimusi - ise vaid taskupiljardit mängides ja suurperesid sigitades. Teotahe peaks algama ikka iseendast, kasutama ära endale vastavad võimalused. Siin tuleb enamjaolt ka probleem, kuna paljude vajaduste saavutamiseks vajatakse riske, nende võtmiseks laene ja sealt võibki olukord uppi minna paljudel.

[pen.skar]

Nina ikka vastu tuult- tabada õige aeg kursimuutuseks. Kasvatasime rendimaal viljale-rapsile lisaks kõrvitsat, et varast käiberaha saada. Ka ümbruskonna talunikud hakkasid seda tegama. Meie siis läksime kurgile, sest naabritel hakkas kõrvitsaga hapuks minema- üle lepingu ei võeta, põldudekaupa jäi neil maha. Sel aastal veel kurki, siis midagi muud(saladus, et teised ette ei jõuaks). Vahepeal katseks sai küüslauku mõni aar. Ei lähe- säilitamine ja ega anda polnud ka eriti kuskile.
Ega müügifirmale äraantud vanad traktorid sulatusse küll veel lähe- kuuldavasti Soome remonti ja sealt? Vananenud traktorit tasub siis vahetada, kui tal veel hea järelhind on.
See esiveoline T25 oli lahedalt teostatud, kasutati sõltuvat jõuvõtuvõlli. Ainult kuidas niitmine, kartulivõtt sellega välja tuleb?

[mossepower]

Sõidan suht. tihti maanteed ja tähelepanek on selline, et vähemalt Tartu-Tallinn ja Tartu-Viljandi-Pärnu, Tartu-Tõrva-Pärnu teede kõrval suurtel põldudel askeldavad ainult uued traktorid ja üks suurem/võimsam kui teine, üht vanakooli helesinist Belarussi suutsin näha Tallinna poole minnes ja see oli ka ainuke. Köitis seetõttu tähelepanu. Seega millegipärast väga suur enamus on miljonäridest põllumehed ja sõidavad ikka uute traktoritega mitte veneaegse kolhoositehnikaga.
Enda tuttav põllumees võttis ka liisingusse uue Belarussi, et inimväärselt tööd teha. Maksis küll päris palju, aga samas müra- ja vibratsiooni vaba töökeskkond, konditsioneer jms. mis kaaluvad 100 x üle vene masinaga töötamise, sest oma tervist pole mitte odav ülal pidada.

[Gravity]

Nimelt ma ei leia,et töötava kuid kõpitsust vajava T-25 eest oleks 3-4K eurot välja käia liiga palju.1-2K saad traktori vägagi korda teha.
Kokku võtteks saad 6K eest kui töö on enda poolt korraliku rippsüsteemi ja JVV traktori millel on diisel mootor ning tugevusvaruga raami.

T 25 suurim puudus on esiveo puudumine.6K eest saad lääne 4x4 pilli.Juhul kui saaks 6K eest t25 ka 4 veduseks siis oleks see masin sea raha väärt.Talvel lumetõrjel esiveost kõige rohkem puudus,laod põkale massi peale,jõudu lükkamiseks on,aga tolku vähe kui tagarattad all ringi käivad.Kas keegi pole üritanud põkale esivedu installida?

Aga näita mulle 6K eest tõesti heas korras olevat Lääne täismõõtu traktorit?

Talveks paned ketid peale ja taha rippesse raskuse.

Belarusil on 422 väiksem seeria ka. Peaks uurima.

[muska71]

Kas keegi pole üritanud põkale esivedu installida?

http://www.youtube.com/watch?v=clOYHh98j5s
Sellise otsinguga tuleb: полноприводный Т-25
..... ja veel ja veel.

Tegemist ju omatehtud traktoriga ja EMT 4G paraku EI võimalda juutuubi vaadata,tele 2 sai külll ja veel vaadata.
Mõtlesin ikka tehase t25 esivedu.

[v6sa]

...
Kokku võtteks saad 6K eest kui töö on enda poolt korraliku rippsüsteemi ja JVV traktori millel on diisel mootor ning tugevusvaruga raami.
...

Khm, äkki tasuks natuke sellega tööd teha ja seejärel pakkuda...

Põksinäksi rippsüsteem on üsna õnnetu: risttõmmitsad, mis tõstmisel lähevad kardaani töötsooni, liig õhuke veolatt, mis külgsuunalist jõudu ei talu ja liig võimas silinder.

JSV on vaid sünkroonajamiga läbi käigukasti nii, et pole võimalik masina seismajätmine nii, et JSV jääks pöörlema. Trikitada muidugi saab, kuid seda õigeks pidada ei saa.

Tugevusvaru sel "raamil" nüüd küll ei ole. Esiküna kipub irduma ka tavakasutuse juures, rääkimata tõsisest tööst.

Ülalpool on kenasti kokku võetud põksinäksi plussid ja miinused. Ka maaelu kohta on üsna kenasti kirjutet. Põhiasjades peab paika. Ainus, mis ei pea paika on väide, et 50 ha teraviljaga saab ära elada. Ei saa. Säärane viljapind nõuab mingit muud elatusallikat (millega tegelemiseks jätab piisavalt aega). Küll annab natuke vaheldust ja päris tähtsusetu pole toetuste osa. 50 ha viljeluspinna pealt koguneb seda üskjagu.
Paraku on säärased ettevõtted sõna otseses mõttes äraelamise kohad. Ehk senised teevad, kuni jaksavad ja siis on kõik.

50 ha juures on valik: kas spetsialiseeruda millegi tulusa peale (väga mõistlik) või suureneda. Viimane pole enamikus Eesti valdades enam võimalik, kuna põllumajandustootmiseks sobilikku (viljakas, paras niiskusrežiim, hea juurdepääsetavus, korras omandisuhted, põllu saadavus soovijale) maad on väga vähe jäänud kasutamata...

[JaakH]

nii lugesin siis arvamused kokku ja mitu korda ülegi Nüüd pean ootama kuna pererahvas maale suvitama tulevad, siis saab asjus selgust. telefonijutt on nii nagu on. Muidugi hiinaka või vanema japsi saaks kah kätte selle hinnaklassist (plussiks seegi et mingi lisaseade-ader nt on kaasas). Eks näeb mis lähiaja tulevik toob.

[unimüts]

Põksinäksi rippsüsteem on üsna õnnetu: risttõmmitsad, mis tõstmisel lähevad kardaani töötsooni, liig õhuke veolatt, mis külgsuunalist jõudu ei talu ja liig võimas silinder.

JSV on vaid sünkroonajamiga läbi käigukasti nii, et pole võimalik masina seismajätmine nii, et JSV jääks pöörlema. Trikitada muidugi saab, kuid seda õigeks pidada ei saa.


Tugevusvaru sel "raamil" nüüd küll ei ole. Esiküna kipub irduma ka tavakasutuse juures, rääkimata tõsisest tööst.

Kahjuks tõesti areng jvv osas tuli alles alates 1998a. Ehk siis uuemaid masinaid leidub maksimum 100tk võrreldes vanemate 5000 vastu.
Uuematel on juba jõuvõtuvõll eraldi siduriga. Eraldi on ka kabiinis pedaal jõuvõtuvõlli jaoks.

Tugevusvaruga ongi kahjuks nii, et see masin on ehitatud nö piiripeal. Venelane ehitas enamjaolt masinaid ikka 2-3x jõuvaruga, kuid t25 puhul ei pea see paika. Endal pole küll õnneks poolraam pooleks läinud, kuid pooleks läinud poolraame mitmeid käes hoidnud, sama kehtib ka sidurikoja kohta, millel murduvad "kõrvad" poolraamide kinnituskohtadest ära.



Rippsüsteemiga on jah hapu originaalis. Mina ise olen originaal aisad asendanud soolo jumz aisadega. Täpselt sama pikad, vaid traktoripoolsesse otsa tuleb treialil lasta uus kinnituspolt treida. See koht on ka nutune, kuna see tikkpolt aisa ja aisaplaadi vahel kulutab originaalis aisaplaatide augud ovaalseks ja tulemus ongi logisev rippsüsteem.
Seetõttu olengi ümberehituse poolt, et augud ülepuurida ja uued tapid pressiga sisse.
Jumzi aisadele rusi tõmmitsad vahele t30 jämedamad u aasad abiks kui tõmmitsad risti panna.
Kui aga uuemat süsteemi kasutada, siis t25le on leiutatud uued tõmmtsate kohad külgülekande küljes Ratta telje võlli teisel pool 4 poldi alla pannakse plaat ja sellele läheb tõmmitsad külge (ma ei ole veel seda süsteemi küll töös näinud - st pole kindel kas aisade kinnitustelg on sama, mis külgedele käivate tõmmitsate alguspunkt. Poes on neid juppe saada, kuid mul endal pole olnud alustamistahet tõmmitsate ümber ehituseks.

Originaal haakelati võib jah nõgesepõõsasse visata. See käib ringi, midagi kinnitada sellele ei anna. Abiks jälle originaal uuemat tüüpi jumz haakelatt.

Püsttõmmitsatega on suur häda käes tänapäeval. Nimelt ülemine ots on terase asemel tehtud juba malmist ja need purunevad kiirelt oma rabeduse tõttu. Samas on juba ka venelane teinud originaal tõmmitsaga analoogse tõmmitsa, kuid üleval otsas on juba kuulmunakaga ots.

Ütleme nii, et originaalis on t25 üks igavene näkaks. Toimib vaid temale ettemõeldud tööde tegemiseks. Midagi üle pingutada ei tohi. Kui aga ühest, teisest, kolmandast kohast järgi aidata võib juba arvestava tööriista potipõllupidajale saada.

Ainus, mis ei pea paika on väide, et 50 ha teraviljaga saab ära elada. Ei saa. Säärane viljapind nõuab mingit muud elatusallikat (millega tegelemiseks jätab piisavalt aega). Küll annab natuke vaheldust ja päris tähtsusetu pole toetuste osa. 50 ha viljeluspinna pealt koguneb seda üskjagu.
Paraku on säärased ettevõtted sõna otseses mõttes äraelamise kohad. Ehk senised teevad, kuni jaksavad ja siis on kõik.

50 ha juures on valik: kas spetsialiseeruda millegi tulusa peale (väga mõistlik) või suureneda. Viimane pole enamikus Eesti valdades enam võimalik, kuna põllumajandustootmiseks sobilikku (viljakas, paras niiskusrežiim, hea juurdepääsetavus, korras omandisuhted, põllu saadavus soovijale) maad on väga vähe jäänud kasutamata...

Tahtsin täpsustada miks nii ütlesin.
50ha juures on enamik põllupidajad. Hästi elavad jah need, kes on end 250ha juurde üles töötanud teravilja osas. Samas öeldakse, et teravilja kasvatajatel on 2 perioodi aastas kus on kiiire. (Kevadel ja sügisel)
Tavaliselt sellised aktiivsemad talunikud on endale teise töö leidnud lisaks vaba aja sisustamiseks (bussijuhid, veoauto juhid, isegi talvel on paljud metsamehed).
Need kes 50ha juures vaid sellega tegelevad nemad jah vegeteerivad, ega arene edasi. Investeeringuid teha ei ole rahapuudusel võimalik ja ollakse ühe kohapeal. Ära elada annab juurde ei areneta.
Samas viljakasvatusega ongi nii, et toetused maksavad tootmise eest ja viljast saadav on kõik puhas kasum. Eks iga üks peab siin ise välja arvestama palju peab maad olema, et saada kätte normaalne palk ja millise hektakri arvestusega.

Kui aga keegi tahab t25 edasiarendusi/omaloomingut vaadata siis selleks kõige parema pildimaterjaliga on välismaa foorum olgugi, et 600lehte teksti. Googel translator on abiks lisaks pildid. Paljud ümberehitused aga väga mõtlevapanevad, mõned aga ulme ulme.

http://www.poljoprivredni-forum.com/show...hp?t=16632


t25 esisilla veoga masin:
T30-a80

https://www.youtube.com/watch?v=121EWb5Hz3U
https://www.youtube.com/watch?v=TI_1tF8J5qQ

t30a80 kataloog -- pole küll päris täpselt vastavuses traktoritega, kuid paremat ei ole näinud. Näitab ära ka esisilla ehituse.

http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...z-t30a-80/

[PlyVal64]

Me üritame mõista kahte eri maailma.

Nimelt ma ei leia,et töötava kuid kõpitsust vajava T-25 eest oleks 3-4K eurot välja käia liiga palju.1-2K saad traktori vägagi korda teha.
Kokku võtteks saad 6K eest kui töö on enda poolt korraliku rippsüsteemi ja JVV traktori millel on diisel mootor ning tugevusvaruga raami.

6K eest saad uue plekist ja plastmassist tehtud edeva murutraktori millega võimalik ainult niita ja muude tööde tegemine on naljaga pooleks ettevõtmine.

Siin me jääme igavesti eriarusaamadele TÖÖ TEGEMISE EFEKTIIVSUSEST!!! Ja ka raha kasutamise efektiivsusest...
Jah, murutraktor on üks arutult kallis aparaat aga samas õige haagisega väga veovõimeline + metsik niiduefektiivsus. Aga tõeliseks RASKEKS tööks, mida 90% sedasorti põkatsite "vajajad" teevad, on efektiivsemaid ja odavamaid lahendusi!!! Peamiselt siis vajatakse sellist masinat millegi raskema veoks ja TÕSTMISEKS! Ja selleks on võimalus omale rentida soomlaste fenomenaalne seadeldis Avant! Mina just tegin seda: Uuemõisa Ramirendist võtsin koos haagisega (ei pea ise mõtlema) nädalavahetuseks reede õhtust pühapäevani sellise ja maksin kõik kokku 150 eurot! See on absoluutselt hinnakirjajärgne summa koos käibekate ja muuga. Omast arust sai sitta kanti põristatud ja metsik hulk tööd ära tehtud aga töötunnilugeja tuli kenasti ettenähtud 8-töötunniga välja ehk oligi ÜHE TÖÖPÄEVA rent!

Kõiksepealt vedasin mõne hetkega kokku ja kuhjastasin paplihunniku! Ma saan kändude vahelt IGA tüve juurde sõita, ma ei trambi ära noorendikku, ma ei keera maapinda persse ja üldse oli see ülikiire ja mõnus tegevus. Tema keskliigendiga ülimanööverdav lahendus on lihtsalt super.
Alla ühe töötunni kokku:
See kuhi on kopa sees äraviimiseks valmis!


Ja siis kuhi lõkkepuid! Maha jäi 23 kändu, käisin lugesin üle.


Ülejäänud 7,5 töötunniga vedasin 250 meetri kauguselt teetäiteks kruusa, kaevasin liivavõtuks augu ja tegin lodualale teetammi jne. Diisli kulu oli 30 eurot ja 1000-eurone kvattro kulutas äkki veel 20 eest lisabensiini, kokku seega kulu 200 eurot! Avandile saad lisaks rentida absoluutselt kõikmõeldavaid lisaseadmeid, minna näiteks halumasinaga "otse sündmuskohale" metsa sisse, kõikmõeldavad niidukid on olemas jne. Jah, pehmes soos see ei tööta aga üldse mitte pahapärast: ega ma väga sooelanikele kaasa ka ei tunne. Ma lihtsalt elupõlise liivahunnikute peal elajana (kilulinnas 56-meetrine kuhi ja Noarootsis 4-meetrine rannavall) ei oska seda teha, ma lihtsalt ei mõista seda.
Jah, Avant iseendale osta on overkill, kuigi seda on ka tehtud iniemste poolt kel rahaga probleeme pole, aga sellist tasub rentida! See konkreetne oli teinud 940 töötundi, mida on suhteliselt vähe aga on juba ennast omanikule kuhjaga tagasi teeninud. Aga teeme teistpidi arvutuse: 6000/200X8=240 töötundi Avandi renti. Aga kuskohast sa saad laadurnoolega traktori sellise raha eest? Suhteliselt õnnetu "kunnkopa" parimal juhul.
Ehk tuletasin omale jälle meelde kunagise kiviaiaehituse ja selle, et Avant on Tegija ning igasugune oma päristraktori isu läks üle. Kui, siis tõesti vaid vanatehnikana naljategemiseks. Ainus häda uute Avantidega: vana põlvkond oli üleni paksust plekist ja tugev, uued on väliskestana plastikust ja see pole teps mitte mõistlik lahendus töövahendile, millega metsas puude vahel opereerida... Seda Ramirendi 600-seeria oma on juba korralikult nipukateha "lapitud" aga too 500-seeria raudvanake pole veel mõlkigi läinud.

[Rapsijuurikas]

Huvitav kus need ahula mehed oma viljad nüüd kuivatavad kui kuivatist nii lühikese ajaga majatööstus tehti?

[mlsluik]

T 25 ausa omanikuna julgen sõna sekka öelda siingi teemas. Kunagi 15a tagasi 10-11 aastasena oli täitsa tore 25ga põllutöid teha ja soopeal heina niita, hetkel käin masinast suure kaarega mööda. Noo kurat ei viitsi enam... üks sama kuradi vahekord koguaeg... Saad lõppülekanded masina külge pidama koonupoltidega, siis kuluvad või murduvad käpad küljest. Ok, teed korda... Sõidad läbi künnivao misjärel rool nüpeldad näpud siniseks.Ok ehitad hüdrorooli peale. Peetakse kinni, keeratakse ratsi eest peeruvahele ka veel takkajärgi. Kannatad ära. Jõuad põllule,jääd kinni sest esiratas on mätta taga. Vajudad difri bloki alla ning ronid august välja(kui hästi läheb) Raisk, plokk ei tulen enam välja. Selge, põrand lahti ja õpetad hoova uuesti käima. Sõidad paar kuud, tü((#(¤a, reeversi kang kukkus otsast. Ahh, kannatame ära, kuidagimoodi garaasijuurde tagasi. Hakkad mõtlema et talv tulemas, jälle tuleb külmetada või siis hakata küttekeha sisse ehitama... mõtled veelkord ja pargid raipe kõige kaugemasse garaasi nurka... Eelmine aasta oli hea, midagi ei lagunenud - ega ei pannud käima ka...

See suvi luban olla parem inimene ja löön masina läikima ja ajan tehase "seisukorda" ning jätad järgmisele põlvele põristada. Las seisab garaasis, hea jaanipäeval kõrgeks kasvand rohtu tallata...

T25 väärtus? Ei oska tõesti öelda, see rohkem müüa ja ostja omavaheline asi. Kui ostjale sobib siis on ju hea... Mis see teiste peed torgib ei oska tõesti öelda... Ise väga üle paari tuhande ei julgeks küll anda..