(02-12-2014, 13:54 PM)Envir Kirjutas: Sul on kuldsed käed Aga ütle mulle nüüd, milleks on sellist jebenni vaja? -Selleks, et tõestada, et ilma saab ka? Saab ikka jah, saab gaasipitsiga kuumaks ajades, lihtsalt asjakohaseid vedelikke vahele pritsides ja ilmselt paljusid teisi meetodeid kasutades ka - näed, pole üldse traadikeevitust vaja nagu ma ennist ütlesin.
Vooluga, mida mainisin, läheb paar punkti ja on polt parajalt kuum ning omab mutrit otsas, millest saab teda lahedasti lahti keerata. Puhtaks tuleb ots tõesti enne lasta, aga see on minu meelest traadikeevituse juures elementaarne, ei vaja eraldi mainimist.
Ksf Võsa mainis siin kuskil rusikareeglit 1mm paksuse kohta 30A. See peab üldiselt paika küll: seega, et 8mm pidevaga lasta ja täies mahus korralik läbikeevitus saada, peaks olema kasutada ~240A voolu. (300A jaoks ongi siis u 10mm maksimum, mille veel korralikult läbi võtab.) Osa mehi keevitab nö punkti-meetodil, siis saab jah väikese masinaga punkt-punkti haaval ka suuremaid asju kokku lasta (olen kohanud nt veoauto kasti raami 8mm karbist, mille mees ilma maskita lasi punktides 180A masinaga kokku ja käras küll). Võib ka muidugi lasta väikse vooluga paksemaid materjale ning mittesulanud metalli pärast maha käiata, eks ta midagi ikka peab. Aga noh, minu meelest seda keevitamiseks nimetada ei kannata. Ongi viga susside ja käpa vahel, tunnistan ausalt.
Aga võrdluseks, oli ka üks huvitav vaidlus: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45024&highlight=survepesur Ehk saame siis aru, et inimesed on erinevad, nende kogemus, võimalused ja vajadused on erinevad.
Jebiid on vaja siis kui muud üle ei jää. Rahakott ei kanna välja 600A masinat. Majapidamise vool nõrk ja EE-le ei raatsi maksta oi-PLÄÄ selle eest, et saada mõni amper peakaitset juurde. EE lihtsalt ei anna voolu piisavalt alajaamast. Jne.
Ega väga muud põhjus ei olegi.
Minupoolt ei olnud lõpuni aus rääkimata jätta mõningad nüansid toru keevitamisel. Tegu oli põkk ühendusega ja ma sain toru jooksvalt keerata, mis võimaldas mul teha vertikaal seina. Toruotsad olid korralikult faasitud ja puhtad. Toru otste vahe oli 2mm. Keevitus Inverter. elektrood 3,2. Keevis jooksis ühekorraga läbi ja täitus ära mitte küll päris 90* seinas vaid kusagil natuke laugema pinnal millest kõrgemal hakkas niimodi susistamine läbi kukkuma. Vastutusrikkama kohapeal oleks tulnud teha vähemalt kahe läbimiga. Kuna see oli mingi suvaline sam-kompun ahju lahendus, siis ei olnud sellel suurt tähtsust.
Püsti keevitusel ei kehti kindlasti mitte 1mm/30A
Kuna keevitan natuke tunde järgi ja ei jälg vägapalju voolude numbreid, siis ei mäleta neid täpselt enam, aga 6mm nurk vertikaal oli esimene läbim 3,2mm elektrood ja vool mindi 40-50A ja teine 4,... elektrood ja mingi 60-80A. Jah, sedasi läheb oluliselt rohkem aega. Põkk ühenduse puhul faaside ise tegemisega koos on produktiivsus u. meeter tunnis. Keevi tuleb sõltumatta pisikesest voolust siiski tugev, sest materjali soenemiseks ja sulamiseks on aega. Keevis tehakse suurema kui 1,5mm(parandused oodatud) materjali puhul alt ülese.
Kui selliseid õmbluseid tuleb mõni üksik aastas ja nad ei ole väga pikad, siis ei ole ka mõtet soetada kodutarbeks suurt ja ränkrasket masinat. Vaid saab hakkama ka väike. Nii, et väide, et ei ole mõtet suurt elukat koju lohistada on täitsa mõistlik.
Kui aga ressursid ja võimalused vajadused olemas, siis hoopis kaks masinat. Kui vajadused teada, saab tabeli abil vajalikud masinad koju soetada ja on elu nagu hernes. Omalgi oleks neid vähemalt kolm(AC/DC TIG, MMA[olemas], MIG/MAG) kui võimalus oleks.
Punkt punkti haaval süsteemi kohta paksu materjali puhul ütleks, et ei kõla keevitamise moodi, kui voolu vähe.
Punkti haaval saab läbi mädanenud summutit tagasi kasvatada.
Auto plekki keevitatakse ka vist niimodi kokku.
Puhtus on muidugi ükskõik mis tüüpi keevitamise üks kõige tähtsamaid asju.
Võrdluste ja inimseste vajaduste kohapealt on omalgi siinsamas foorumis üks kogemus kus mina kiitsin üht pealampi mis oli minuarvates sobilik, laitis teine maha. Hiljem selgus, et minul oli vaja lampi, et ma näeks võileva kotist üles leida ja suhu pista ja teine kaevas nii sügavaid auke, et isegi mullamutid ahhetasid auguserval.