[diesel]

kas viimasel videol näidatud riistapuu on kiire?

[honkomees]

 IB ja Velti (ehk kui vaadata embleemi siis Honcini toode Hiinast) lõhkuja ... Janseni oma ...

Aga sellist võiks küll saada testida! 60 senti halg ja 30 tonni kõlab täitsa asjana. 

See Honcini oma (Velt, Mehka jt müüdav) ja Janseni oma ning ka Plii viidatud Tööriistamarketi kineetiline on näitajatelt kõik ühesugused (mootorid, tonnid jms), midagi sellist oleks siis mõttes. Niipalju kui janseni lehelt aru sain, siis neil on ülekanne ketiga, Honcini lehel on kirjas et kiilrihm, kumb on parem lahendus?


Aga küsimus ongi nüüd jäänud vaid konstruktsiooniliste eripärade taha, st kas mõnel on omadusi mis teevad ta teistest samalaadsetest paremaks või halvemaks (Mersu ja Mosse). Tööriistamarketi oma kohta pole isegi videot väljas, soomlaste lehel on pilt sama embleemiga masinast kui meie tööriistamarketis, video juures Cobra marki masinast, saa nüüd aru.
Kui  ka hüdro, siis ikka võimsam, Eestis müüdavatest midagi sellist nt kahepoolset 20 t.

[honkomees]

Kodanik Peakorraldaja "testib" üht sellist pisikest hiinlast ja 30sendiste ühtlaste (leht)puude jaoks on  piisav.

Ei saanud aru, mistüüpi hiinlasest jutt on? Kineetilisi justkui polegi pisikesi näinud, ikka 20-30 t, sõiduautohaagise mõõtu. Pisikesest hüdro hiinlasest pole mõtet rääkidagi, kui juba soomlaste halumasina suva okslik pakk kinni kiilub siis pole sellisega midagi peale hakata, seda enam et see aparaat teeb mitu aastat tööd, nii kuis suudab.

[PSV]

Mõlemal masinal on ülekanne mootorist hoorattale rihmaga. See on ka väike turvavärk, et kui kinni kiilub, siis võib rihma libistada. Janseni masinal on tehtud ketiga lisaüleminek hoorattast võllini. Käe põrutab ära, kuna lükkad seisvat latti vastu pöörlevat võlli. Enne kui haagib jõuab natuke väristada. Mõne tunni pärast hakkab see värin käele ja päris tugevalt järgmine päev. Sestap tundub, et siduriga masinal võib see viga olla parandatud. Kahjuks pole sellist proovinud, väga tahaks. Hoolimata puudusteks jätkan selle masinaga lõhkumist, sest kiirus on oluline. Kahekesi tehes välgukiiursel. Ja ei lennanud halud kuhugi rohkem kui hüdroga lõhkudes. Kui saaks siduriga varianti katsetada, siis ok olles võtaks kindlalt selle. Puht ehituslikult on paremini tehtud ja mitmed pisiasjad paremad.

[viplala]

Oskab keegi öelda, kuidas teisendada hüdraulilise puulõhkuja 1 tonni survejõudu njuutonmeetriteks oletades, et me liigutame pakku kiilu poole mitte hüdrauliliselt vaid mehhaaniliselt. 

Üsna lihtne küsimus ja arvatavasti ka lihtne vastus aga mul on aju täitsa pehme momendil ja ei suuda kuidagi lahendust leida


E: küsimus on valesti püstitatud vist.

Oletame, et me asetame võllile meetrise käpa mis lükkab pakku kiilu poole. Võllist tuleb näiteks 1000Nm jõudu. Kui mittu tonni (sarnaselt hüdraulilisega) survejõudu tekib pakule?

[maisalup]

1meetrise varre otsas pakuks et pakuni jõuab 10 kilo. 1nm=1kg raskust 1cm varre otsas...
Siin hakkab rolli mängima inerts. Kirves kaalub 3kg kuid piisava hooga seda liigutafes lõhub kõik pakud

[olli]

See on päris hea ülesanne. Lähteandmetena on arvatavasti vajalik veel hooratta mass, diameeter ja pöörlemise kiirus. Seejuures puusalt pakuks, et lõhkumise ajal mootori poolt hoorattale edasi kantav energia (mootori võimsus korrutada lõhkumistsükli ajaga) on pigem tühine võrreldes hooratta enda kineetilise energiaga. Tänu sellele saab ka kineetilises lõhkujas kasutada palju lahjemaid mootoreid - energia salvestatakse hooratta pöörlemisse sellel ajal kui lõhkumist ei toimu ja vabaneb sealt lõhkumistsükli käigus.

[veix__]

Oskab keegi öelda, kuidas teisendada hüdraulilise puulõhkuja 1 tonni survejõudu njuutonmeetriteks oletades, et me liigutame pakku kiilu poole mitte hüdrauliliselt vaid mehhaaniliselt. 

Üsna lihtne küsimus ja arvatavasti ka lihtne vastus aga mul on aju täitsa pehme momendil ja ei suuda kuidagi lahendust leida


E: küsimus on valesti püstitatud vist.

Oletame, et me asetame võllile meetrise käpa mis lükkab pakku kiilu poole. Võllist tuleb näiteks 1000Nm jõudu. Kui mittu tonni (sarnaselt hüdraulilisega) survejõudu tekib pakule?

Ma pole kindel kas ülesandest õigesti aru saan, aga: kui võll pöörleb jõuga 1000 Nm, siis on loogiline, et võlli külge kinnitatud 1 m pikkuse käpa otsas on jõud 100 kg.

[olli]

Selle käpa all mõeldud vast ikkagi hammaslatti, mis liigub horisontaalselt, selle pikkusest ei olene midagi. Jõu arvutamiseks vaja teada võlli (hammasratta) läbimõõtu, mis hammaslatti edasi veab. Aga see teadmine on tühine seni kuni ei tea hooratta poolt tekitatavat väänet.

[viplala]

Ma pole kindel kas ülesandest õigesti aru saan, aga: kui võll pöörleb jõuga 1000 Nm, siis on loogiline, et võlli külge kinnitatud 1 m pikkuse käpa otsas on jõud 100 kg.

Seega kui mingi eriti jõhker rekka mootor toodab jõudu 1000nm, siis asetades väntvõlli külge meetrise käpa ja paneme sinna peale 100 kg raskuse mehe istuma, sureb mootor välja? Mootoril on Nm arvestatud tegelikult suurte pöörete juures, kuid pöördeid alla tuues, peaks ka pisikesest lapsest abi olema, et mootor välja suretada. Midagi on kuskil nagu segamini.

[olli]

See on kõik õige. "Konks" peitub mootori suurtes pööretes. Nimelt võimsus on pöörete ja väändemomendi korrutis. Ja just võimsus iseloomustab mootori võimet teha tööd (asju liigutada). Rekkal on kasutusel käigukast, mis aitab momendikõverat olukorra jaoks paremini kohandada. Pöörded tuuakse käigukastis ütleme 5 korda madalamaks, lõppülekandes veel 4 korda madalamaks ja ongi kokkuvõttes tagateljel juba 20x rohkem väänet. Võimsus aga sama, mis mootori otsast mõõdetuna (kadusid arvestamata), kuna pöörete ja momendi korrutis annab sama tulemuse välja.

[viplala]

Seega kui vändaotsa panna istuma mees, ei tohiks mootor isegi käima minna, sest nullist jõudu üles saada on võimatu ja starter ei suuda ka piisavalt pöördeid tekitada, et kineetiline mängu tuleks. Aga see selleks, ju ta peab ikka õige olema. 

Nüüd teine küsimus mis siit välja koorus on see, et võttes näiteks 10 kw el mootori, ja eeldame, et mootori ankru mass on 50kg, siis kui mitu nm annab see mass juurde pööretel 1000rpm?


E: krt, ikka ei saa hing rahu

Juhul kui rekka mootor toodab 1500rpm juures 1000nm vända otsast, siis see ju ongi 1000nm, ei vähem ega rohkem. See tähendab, et meetrise talaga suudab rekka mootor liigutada raskust 100kg, 1500 rpm juures? Jätame need ülekanded ja sillad mängust välja.

[Tegelane5]

E: krt, ikka ei saa hing rahu

Juhul kui rekka mootor toodab 1500rpm juures 1000nm vända otsast, siis see ju ongi 1000nm, ei vähem ega rohkem. See tähendab, et meetrise talaga suudab rekka mootor liigutada raskust 100kg, 1500 rpm juures? Jätame need ülekanded ja sillad mängust välja.

 "Probleem" on selles et mootor liigutab seda 100 kg 1500 korda minutis. Kujutame nüüd ette et selle mootori asemel on vesiratas mis teeb 1 pöörde minutis ja tõstab vaevu 100 kg üles. Ma pakun, et täismees jaksaks seda ratast kinni hoida "käivitamise" ajal.

[viplala]

E: krt, ikka ei saa hing rahu

Juhul kui rekka mootor toodab 1500rpm juures 1000nm vända otsast, siis see ju ongi 1000nm, ei vähem ega rohkem. See tähendab, et meetrise talaga suudab rekka mootor liigutada raskust 100kg, 1500 rpm juures? Jätame need ülekanded ja sillad mängust välja.

 "Probleem" on selles et mootor liigutab seda 100 kg 1500 korda minutis. Kujutame nüüd ette et selle mootori asemel on vesiratas mis teeb 1 pöörde minutis ja tõstab vaevu 100 kg üles. Ma pakun, et täismees jaksaks seda ratast kinni hoida "käivitamise" ajal.

Heh, nüüd loksus asi paika    Njuutonmeetrit tuleb vaadata ajalisel skaalal mitte ainult jõupositsioonilt. Seega rekka mootorit peab vaatama minuti süsteemis, kus ühe tsükliga (minuti jooksul) teeb rekka mootor kokku siis 1 500 000 Nm, kuna tegemist on 1500 põõrdega, saamegi igale pöördele üsna nutuse jõu, siinkohal 1000Nm.

Kui siit tagasi minna algse küsimuse juurde, siis 1000Nm jääb siiski samaks suuruseks, olenemata pööretest, vahe on ainult mootori pööretest tuleneval paku liigutamise kiirusel. 

Mõnikord ajavad ka lihtsad asjad segadusse

[honkomees]

krt, lõpetage teoretiseerimine, rohkem praktilist kogemust hoorattaga masinatest palun!

[olli]

Heh, nüüd loksus asi paika    Njuutonmeetrit tuleb vaadata ajalisel skaalal mitte ainult jõupositsioonilt. Seega rekka mootorit peab vaatama minuti süsteemis, kus ühe tsükliga (minuti jooksul) teeb rekka mootor kokku siis 1 500 000 Nm, 

See on võimsus - kiiruse ja jõu korrutis. Jõud (vääne) on kiirusest sõltumatu suurus. Mida kiiremini konstantset jõudu rakendada, seda suurem on võimsus. Selge on muidugi see, et kui rääkida millegi pidurdamisest, siis ka piduri puhul on oluline just võimsus, mitte ainult jõud.

[Marko]

 lõpetage teoretiseerimine

Väga vahva ja vajalik arutelu oli...

[veix__]

Juhul kui rekka mootor toodab 1500rpm juures 1000nm vända otsast, siis see ju ongi 1000nm, ei vähem ega rohkem. See tähendab, et meetrise talaga suudab rekka mootor liigutada raskust 100kg, 1500 rpm juures? Jätame need ülekanded ja sillad mängust välja.

Eks kokkuvõttes asi nii ongi, et kui mootori väntvõlli otsas on meetrine tala ja sellele mõjub pidevalt 100 kg raskust, siis mootor sellest suuremat jõudu rakendada ei suuda. Lihtsamalt aru saadav ehk nii, et kui panna väntvõlli otsa pidur (ketas, trummel, magnetiline...) ja reguleerida selle pidurdusjõud selliseks, et meetrise tala otsas 100 kg mees saab küljes rippuda.

[viplala]

See on võimsus - kiiruse ja jõu korrutis. Jõud (vääne) on kiirusest sõltumatu suurus. Mida kiiremini konstantset jõudu rakendada, seda suurem on võimsus. Selge on muidugi see, et kui rääkida millegi pidurdamisest, siis ka piduri puhul on oluline just võimsus, mitte ainult jõud.

Kas sa seda ka oskad öelda, et kui elektrimootori Nm arvutada, siis kuidas liita sinna valemisse mootori ankru mass. Igasugu kalkulaatorid netis arvestavad puhtalt ainult kw ja pöörete andmeid, kuid tegelikult peaks ju pöörlev ankru mass jõhkralt andma Nm juurde?

[olli]

Jah, nii ongi. Kui näiteks hüdraulilisele lõhkujale panna korraliku massiga lisa hooratas mootori ja pumba vahele, saaks ka seal tuntavalt väiksema mootoriga hakkama. Puulõhkuja on selleks ju ideaalne rakendus - suurt jõudu on vaja lühiajaliselt ja palju aega ajab pump tühja (paku sättimine, halgude eest loopimine). Seda tühjalt käimise aega saab kasutada väga edukalt hoorattale uuesti hoo sisse saamiseks. Sarnasel põhimõttel toimib (vähemalt algusaastatel toimis) ka vormel 1 KERS süsteem - umbes 5-10kg hooratas pannakse pidurdamise ajal üle 60 000 rpm pöörlema et seda energiat kiirenduse ajal taaskasutada. Selle kõige kalkuleerimisega mõningase tudeerimise järel arvatavasti saaks hakkama, aga hetkel eelistan jääda täiesti teoreetilisele levelile.