[kopraonu]

Kuna ei näe vajadust, uut teemat teha. Siis ehk oskab teema algataja,mulle öelda,mis mõõdus on kaelustihendid M1M või K-58 mootoris? Kahjuks kirjandusest abi ei ole olnud.

[rainer]

Tihendimõõte ei tea, aga kiidan teema ja tsiklite omanikku, täna Kolga Laadal nähtud "kuuri-leiu-värske" K-58 vaatamisväärsuse eest - super!

[kopraonu]

Nägin ka,pidin minema juttu tegema aga siis tuli sõber ja unustasin end juttu ajama. Hiljem oli mees,kui ratas kadunud kui tina tuhka
Muidu asi näeb üsna silmatorkav välja ja seda mitte,halvas mõttes.

[kopraonu]

Tundub,et pean tõsiselt minema venekeele kursustele. Õnneks mulle ja teisetele,kelle tulevikus sama häda,soovitus.
Pange googli otsingusse sõna: сальник  

Ja sealt tulid välja M1A,M1M(ilmselt ka Degtjarjovi tehase 125ccm mootorrataste) kaelustihnendite mõõdud
 
Не дождался здесь ответа((( Подсказали ВК) Итак, сальник коленвала левый: М1А-1005388 БРТИ —17х40х10 (Белоруссия) родной левый сальник коленвала; 2СД-1005380 Б —17х40х10 красного цвета; 1YFI A11269 SC —17x40x10 (Чехия)

allikas: http://m1a.unoforum.pro

Tõlkima ei hakka,kuna foorumis on piisavalt vene keele tundjaid,ma usun.

[CHRhmm]

Täna sai seal käidud jah, ning pead ikka pöörasid, kui tulin ja läksin...
Mitmed üritused langesid ühele päevale ja seega pidin igal pool natuke olema.
Sinna tulek valmistas väikse üllatuse, kus masin otsustas poole pealt, et see mis veel paagis on talle ei sobi. Silm hindas, et peaks piisama sellest vedelikust aga näed ei piisanud. Õnneks oli teisest foorumist tegelane nõus piskut tooma ja sõit sai jätkata.
Samas polnud ka säde kiita. lisaks kõigele veel tekib natuke õlikirmet magneti peale... pigem siis pole mootor ikka väga tihe midagi.



Seega kõike seda arvestades läksin ~12 paiku ära..., et jõuda 16:30ks Rakveresse kus toimus 17:00 väike laulupidu kultuuriministri juhtimisel...
Laat ise oli huvitav ning päris mitut tuttavat nägin... ja sai jutustada mõnusealt ning kahjuks tagus aeg pidevalt kuklas...
Aga järgmine väljanäitus on Laitses Motonostalgial hetkel on tutvustus nr 4 ja ratta võistlusnumbri olen broneerinud nr7


Huvitav on see, et ma omaarust kribasin päris pika vastuse su küsimusele... kuid lisan siia ka pildi:
   
Saan aru, et sooviti selle "metallkestas" oleva simmeri asendust pildil nr 6..., Mina panin sinna siis laager 203 mõõtmetega simmeri - täpselt nii ma küsisin alas-kuul laagrist. Samas oli kaasas ka see metallkestaga simmer. Lisaks jätsin laagenr nr3 simmeri poole katte alles. Kahjuks vända põskedele lähedal olevatele laagritele neid jätta ei saa, sest õlituskanalid tulevad laagritele väljaspoolt ning siis võib sattuda ohtu laagri piisav õlitamine.
Vända teises otsas ehk genekapool... vot selle mõõdud püüan öelda/kribada teisipäeval ehk... sest ma pean selle korrasolekut kontrollima või uuesti vahetama.
Panin küll sinna uue aga....

[kopraonu]

Huvitav see,et see sõnum pole siiani läbi tulnud? Ehk siis mina pole midagi kätte saanud samas tundub,et see kaduma läinud sõnumite teema on aega ajalt probleemiks foorumis. Proovin uurida,kas järsku minu kirjakast hoopis pole umbes.

Hetkel võin öelda,et on teada,mis mõõdus kaelustihendid lähevad vasakule(v.t eelpool postitust). Lisan,et parempoolsesse otsa läheb,kaelustihend markeeringuga 63A-4207115. Rohkem kaelustihendeid ,kui selliseid ei ole M1A,M1M ja K-55,58 mootoris kasutusel.

[CHRhmm]

Geneka poole läheb 30x17x7mm simmer (olemas ka üks uus kohe SKF oma, mõõtude järgi saab soetada)

Lõpuks sai siis tagaosa korda tehtud.

1h osandamiseks - kõik detailid raamilt ära.







Enne keevitusse andmist sai vahepeal ka mootori silinder maha võetud. kepsulaagrites on ikka loks sees ja ehk kunagi peaks kaks väntvõlli ikkagi täiseti korda tegema. Kolb keerab ennast natuke kui alt ülesse tuleb - mingi 1-2 kraadi... Kui suur jama see on?
silindri sisemus on enam vähem Ok. Kuigi läbipuhumine ei ole sümmeetriline. Tundub, et summuti poolne kanal on palju vabama liikumisega, kui teine, ning seega seal väiksem takisus. Vist liiga kiire liikumine otse väljalaskesse.
Mis sellisel juhul teha annab, et asi paremaks muutuks - kui palju see mootori töös jõudu kaotab?



1h keevitustöödeks (ise ei keevita - pole kunagi teinud ja aparaate pole) - amordi ülemised kinnitused, porilaua mõrad kinni + alumine kinnitus uus, küljekarbi mõra kinni, summuti kinnituse katkised osa, mis oli lahti tulnud, kinni tagasi.

Tõesti on odavam uus korras jupid külge kruvida, kuid kahjuks ei saa sellise välimusega juppe. Olemas ju veel kaks küljekarpi ning näe ikka peab vana putitama... oleks võinud ju kaane lihtsalt ringi visata... aga jäi hetkel nii.


4h kokku panekuks... Kõige rohkem möllasin esihargi tagasi panekuga... ja nende alumise kannu kuulikestega - mitu korda panid jooksu. Ei osandanud esiharki juppideks, lihtsalt ülemine prill ära ja hark välja. Tagasipanek oli ikka tegu... 



Nüüd peaks otsima kuskilt veel seda vana riidest teipi, mis ka väljanägemiselt kulunud aga veel kleepuks. Olemas on kaasaegne riidestteip aga see jällegi liiga ilus must...


Taga osa väljanägemist väga oluliselt ei muutnud - kuigi jällegi liiga korras välimusega on need paigaldatud detailid ja ülejäänud kerega samasse väljanägemisse teha on paras väljakutse. Hetkel kasutasin keeviste katmiseks MOTIP SemiGloss musta värvi - hiljem harjan neid kohti tiba matimaks.
Tagaosa sai ikka väga tummine - kiige puksidel loks hästi väike, kiige võll tehtud korda ja laagrimäärdega kogu kiik seest mökerdatud, et võll kinni ei roostetaks. Paigaldatud õige K58 tagapidurikaas koos korralikke klotsidega. K175 tagavõll, mis hakkas palju paremini, kui see mis enne kasutuse oli - ei loksu ning ratas on tummisemalt kinni.
Lisaks meisterdasin ka hargihoidja, nüüd ei pea traadiga teda üles fikseerima - läheb ilusti oma pessa ja hoiab ennast kindlalt üleval fikseerituna. 
Igatahes võib öelda, et ratas muutus palju kindlamaks

Vaja veel silinder uuesti korralikult külge panna, tihendada genekapoolne sein nii, et kett möga geneka pessa ei viskaks, Paigaldada summuti ja dekompressiooniklapi tross. Siis kunagi ehk ka esitule korpus õige (jällegi olemas aga vajab natuke värviparandusi ning seejärel jälle värvi rikkumist.. ). Ja see õige esihargi korrastamine jääb sügisesse. Praegu meeldib Minski esihargiga kuidagi rohkem (paksemad amordid   )
Nüüd masin siis seina äärde pandud ja tulistatud üks olukorra pilt. 

[Holster]

Korraks kartsin juba et läheb liivapritsi ja värvi .. Aga nii head välimust nii lihtsalt ei saa 

[kopraonu]

Mis valemiga sa tagakiige kätte said, nii kergelt? Ma enda omal pidin lausa alt lõikama,kuna võll ja puksid on nii moodi pandud,et ei taha üksteisest,mitte eralduda. Isegi puurpingis andis poolikut kiige võlli, välja puurida ja tuld ja tõrva vanduda.

NB! Tänud kaelustihendi mõõdu,täpsustamise eest.

[CHRhmm]

Värvimise mõte käib peast läbi küll aga just selles suunas, et kuidas taastada SAMASUGUNE välimus korraliku värviga - seda just detailide säilimise pärast. Arvan, et tööde järjekord võiks olla nii, et:
1. pritsis või rellakaga puhtaks.
2. korrosiooni tõrje ja paberiks muundunud pleki, mis läks auguliseks vahetus.
3. krunt + originaal beež poolläik väga tugevvärv, mis tuleks siis matistada
4. peale siis must värv, mis hiljem tuleks kergemalt maha
5. harjata ning tugevama survepesuriga kuju sarnaseks.
6. rooste imitatsiooni värviga roostekohad uuesti katta.
Aga tööde nimetaminegi on juba aja/raha mahukas siis neid ise ette võtta... lähima aasta(te) jooksul plaanis pole.

Kopraonu: ega ma nii sama neid jawaamorte seal all ei hoidnud... eelmine aasta püüdsin seda kiike inimlikumal moel välja võtta aga ei õnnestunud. Ega enne seda puutunud, kui komplektne korralik kiik kõrval valmis seatud.
Sai aasta alguses soetatud üks kere, millelt tuli istmealune plekk, amordid, amortide ülemiste kinnituste katted ja tagakiik.
Selle kere tagakiik tuli ÕNNEKS peale mõningat kerget kopsimist välja (vaimusilmas nägin ette meeletut peksmist ja vandumist aga üllatus oli suur, kui asi kergelt tuli...). Oma masinale panin ka selle sama võlliga (kinnituspoltide väljanägemise pärast), kuigi sai kaks võlli lisaks soetatud. Kus juures selline huvtav asi oli, et kui originaalvõlli sisse panin, siis kiilus ta parempoolse puksi ja sisemise distanshoidja ülemineku kohas kinni nii, et käejõuga teda edasi ega tagasi lükata jõudnud - samas keerles ilusti. Õnneks koputades läks edasi ja tuleb ka kiigest välja (paigaldamisel panin väga palju laagrimääret sisse). Soetatud uued võllid seda nalja ei teinud... ehk siin mängib rolli ka pisike kulumine.
Olemas olev tagakiige lõikasin vahelt välja, sest oli sõidetud mööd liivateid kärnkummidega ning see oli lihvinud tagakiigele augu sisse.
Mul on veel mõningad kiiged ja sealt võllid välja ei tulnud... korralikult, vaid lõikasin kiige ja raami vahelt võlli pooleks, põletasin puksid ära ja peksin sisu välja. Olen otsinud kaubandusest pukse, kuid ega neid mõõtude järgi eriti soetada saa vaid peab ise kompunnima.

Nüüd sellest kolvist ja läbipuhumisest - vaatasin tiba täpsemalt ning see põlemata nõgi on täpselt ülemise rõngaluku kohas ja rõnga pilu juurest on surunud gaasid alla poole. Rõnga pilu on 0,3mm aga ka see juba loeb.
Eelmisel kolvil olid pilud sisselaske pool ning otsustasin ka selle kolvi nii keerata. Lukud ei liigu akendesse isegi siis, kui kolb 180 kraadi tõsta. Oma loogika mõttes võiks see põlmist natuke parandada, sest tagumise seina juurest hakatakse ju värsket küttesegu peale suruma ning põlemise gaasid liiguvad eest välja ja terverõnga sein saab olema alla suruvas osas parem, kui lukupilu... aga eks näis.

Eile jeblisin minski summutit K58-le alla. Lisaks paigaldasin K175 tagumised jalatoed (need liigendida), olemas olevad on vist kodu kootud kuuskant rauast, millele keere külge kompunnitud. Sobiksid ilusti konteksti, kuid käimalöömise vända juures olev jalatugi jääb ette käivitamisel. Seega mõlemad vahetusse.
Summuti poolne jalatugi katab ka summutihoidja funktsiooni... aga minski originaalrõnga avad on väiksemad... seega ei saanud korralikult jaltuge kinnitada vaid tuli natuke keemiat teha. Lõpuks läks summuti alla, kuid natuke takistab piduri hoova liikumist - peab ka seda natuke mudima, või originaalsummuti sisu otsima ja selle hoopis alla kruvima.
Seega kui on pakkuda K58 summuti sisu siis võtan hea meelega vastu.

PS... panin ka selle vana teibi tagasi. Liimipulgaga teibi sisemine pool kokki ja rullisin ümber hoidja+juhtme... 

[kopraonu]

Minu arust kas K-58 ja Voshodi kiigepuks,mitte samad pole, rääkimata võllist? Voshodi kiige pukes ma eestis müügil näinud pole oma silmaga. Kuid neid peaks venemaalt saama küll. Ma pole teemasse väga süvenenud aga asi vajaks uurimist,kas detailid on ikka 1:1

Minu rattal oli kiige keskelt kõver,kuna taga veeti kunagi piima anumaid(kaks kummalgi pool). Nii,et kujutad ise ette,mis vatti see asi sai seal. Roostes oli ka seest ja hea,et üldse kätte sain kiige. 
Nüüd ongi teema,et kas ma aretan mingid suvad puksid sisse või otsin Voshodi omad ja panen need sisse? Kiige ise veel on korras aga puksi ja võlli majandus oli täiesti õhtul omadega.

[CHRhmm]

mul on kasutada/näppida nii K58 (3 kiike), K175 ja Voshod2 kiiged. Viimastel on erisusi amordi alumiste kinnituste tugevdamises ja Voshod2 kiige osas tagaratta pingutus ei ole mitte poolkuudega vaid n.ö. pingutspoltidega. Lisaks pole K175-l ja voshodil ketikaitse kinnitamise kohtasid (neil ju lõdvikud...). Vot ei mäleta peast kas voshod2 oli tagumise pidurikaane fiksaator olemas või mitte....
Ahjaa voshodi kiik on paremini tugevdatud võlli ümbritseva toruga.
Puksi majaduses on läbimõõdud kõikidel samad (nii võllid kui ka puksi pesad)
Aga kui pukse saad tellida siis võtaks igaks juhuks 2 komplekti küll

raam on peaaegu 1:1-le (K58-voshod2) ka. ehk siis torude painded ja detailid. Ainuke erinevus on soolo istme kinnitus, mis K175 ja voshodil puudub) samuti pole neil "tilga" kujuga paagi kinnitusi. Samas on voshodil/K175 paagu tagumine kinnitus teine.
K175 on juures ka väljatulev tugijalg lisaks harkjalale.

Nii ülaatav kui see ka pole saab K58-le kinnitada K175-le/voshod1 plekimajandust ja küljekarpe - sama ka vastupidi. Voshod2 plastikdetaile pole proovinud aga panipaigad hakkavad küll.

[kopraonu]

Mul on kodus voshodi kiigesid,isegi üks uus aga neid pukse sealt kätte saada elusalt ei õnnestu. Pean nüüd tõsist uurimistööd tegema pukside osas. Kui sul on käepärast mõni vana hästi säilinud puks siis ehk saad mulle mõõdud öelda?


NB! Neile,kes Degtjarjevi tehase mootorrattaid ei tunne, illustratiivne näide,millest tagakiige koosneb.

   

[CHRhmm]

Kopraonu pildil siis voshod2 tagakiige komponendid. Järeldan seda tagumise ratta kinnituse valtsikuju (kandiline...), tagaratta pingutuspoltidest ja amordikujust.
Pildi pealt on puudu pukside vaheline distans toru koos kraedega - vähemalt K58 on see seal sees olemas

Tagakiigega on mul veel üks kamm ja seda siis rattavõlliga.
Kiige rattavõlli kinnitamise avad on erineva läbimõõduga - ketihammaka pool suurem.
Samas võll ise (need, mis minul kasutada) on pea - ühejämedune vars ja sellest kitsam keere...
Keerme osa juures olev võlli läbimõõt on ilusti avaga ühte mõõtu, kuid ketipoolt loksub üles alla.
Samas on pingutamise poolkuud ka erimõõdus. 
Siit küsimus kas tagumine ratta võll on erikujuga või peab seal olema mingi puks vahel...
Ise tegin puksi...

[kopraonu]

Tundub,et esialgse uurimistöö põhjal,mida õnnestus mul teha on K-58 kuni Voshod-3M sama kiigepuksiga.
Googli otsing annab маятника Восход alt igasugu tulemusi, järelikult on letikaup veel ida piiri taga.

Aga kas ka eestis seda mõni kauplus müüb,seda ma kahtlen,sest nende ostmise sagedus on praktiliselt 0. 
Aga mine tea võibolla tellimuse peale võtavad ka?

[CHRhmm]

Sain masina nüüd tööle peale lahtivõtmist.
kolvi pööramisega 180, nii et lukud jäävad sisselaske poole kadus ära üks heli, mis enne oli olemas - mingi hetk viskas heleda klõksu, selline tunne nagu rõngas kohe murduks mingi ava taha kinni jäädes... aga ei ole murdunud.
Samas olid rõngad OK, rante polnud ja kulumise jälgi ka. s.h. ei olnud kolvil püstiseid rante.
Silindri osa sai paremini tihendatud s.h. ka karburaator. 
Eelmiste sätetega (karburaator ja süüde) ei tahtnud mootor enam ilusti töötada, tuli segu sättida lahjemaks ja süüdet hilisemaks -> rohkem ÜSS-i poole.
Mootor käib enam vähem (st porinat tööstsüklite vahel eriti pole), käivitub n.ö. poolest pöördest - ehk siis saan sadulal istudes käivitusvänta alla lüües masina tööle   ehk siis pole vaja hooksalt käivitusvänta rammida.

Jäin mõttesse küünalde osas.
Vanu küünlaid on nii, et löö või katust (kõikidel on säde olemas, kui ühendada K58 süütesüsteemi). Nende hulgas ka üks originaal aastas 58 А11У, ülejäänud А10НТ, А11–0; А11–3; , A23, siis veel üks lihtsalt kvaliteedimärgiga küünal, millel tähised puudu.
K58 mingi raamat annab, et küünal võiks olla А8У või А11У. M103 vihik märgib А11У

Kui nüüd võrrelda välimuselt А11У ja A11-0 (aastast 1989-92) siis isolatsiooni erinevus on märgatav. A11-0 on see oluliselt sädemele lähedamal ja А11У väga sügaval.

Hetkel kasutan A11-0 küünlaid, mootor loomulikult töötab aga ehk peaks kasutama midagi muud, et kas see on ikka õigete omadustega. 
Samas püüan sõita ka originaaliga, et näha vahet - ei hakkaks sedaküünalt lõpuni kasutama just tema originaalsuse pärast (juhul kui on plaan asi ikka täitsa timmi ajada... pühapäeviti väljanäitusel käia jne...)

Järgmiseks planeerin esihargi korrastamist. Nagu näha on hetkel all minsk M103-M104 esihark, koos amortidega ning K58 esiratas on istutatud 35x12 laagritega... (originaalis 35x14 laager ehk 202)
Ühes putkes on vana õli olemas, teises mitte... aga planeerin hetkel sinna panna ATF+4 (mis võrdub siis 7,5W amordiõliga ja jäikuse katsematmiseks paras), sest seda mul lihtsalt on. Olemas ka spets amordiõli täissünt 5W motulilt, kuid kogemus näitas, et JAWA tagaamordile jäi see liiga lõtv aga K58 amordile väga hea.
K58 originaal esiamort on ka olemas, kuid sellel on ülemiste mutrite sisemine vint haamriga põlki löödud - ei saa mutreid peale keerata ning pole ka vahendeid vindi taastamsieks. 

[Marko]

 katsematmiseks paras

Vahva sõna oled suutnud kirja panna, ilmselt väike näpukas?
Edu projektiga!

@ proovimatus

[CHRhmm]

näpud korrigeerisid mõtteid 

[CHRhmm]

Nüüd saan siis järjekordse pikema jutu kirjutada koos illustratsioonidega (ka näpu korrektoriga)
Mis teemaks:
1. laadalt saadud käepidemed
2. Küünlad
3. esimesed amordid, mis on K58 alla pandud aga kuuluvad minsk M103...M105
4. seoses amortidega ka esipiduri korrastus
5. ketikate/esitule korrastamine
6. põlvekaitsmed ja väljanägemine

1. katted sain sellised:


On nad õiged või mitte - ei tea aga mingisuguseid on mul vaja. Eeldan, et minsk kasutas käepidemega paralleelselt kulgevaid ruute - sarnaselt Tuula, panonia jne... Kavrovets aga diagonaalis - on ka üks K125 jalatugedega raamijäänus, kus on pildile sarnane kujutisega jalatoed... ehk saab komplekti. Samas neti pildiavarused viitavad jällegi soetatud kummide kujule... võta sa nüüd kinni.

2. Küünaldest sis tiba ka - proovisin originaalküünlaga masinat. Tulem oli väga positiivne, sest kogu tööspekter oli kuidagi vabam ja jõulisem. Sarnane tulem oli ka A10NT-ga. Ülejäänud küünaldega ei tahtnud mootor nii hästi töötada ega ka sõita (ülejäänud sätted olid kõik samad)

küünaldel vene tähed aga siin kriban meie shrifti: 1: A11u 1958; 2. A10n 1991; 2. A10nt 1987; 4. A11 0-z 1985; 5. A11-3 1990; 6. siin jään natuke võlgu oli vist pz... aga 1981; 7. puuduvad igasugused kirjad....


3. Kuna K58 amorte ei saa hetkel alla panna kasutan tervet minski esiharki (v.a. ratas ja porilaud s.h. ka K58 pidurikate). 
Tagaamordid hooldasin ja lisasin sinna siis täissünt amordiõli motul 5W, siis katsetamiseks esiamorti oli mul kasutada valvoline ATF +4 (täissünt), mis oma viskoossuselt on 7,5W amordiõlile vastav - samuti on sarnaste omadustega ning natuke ilmastikukindlam.
Amordid tulid ilusti lahti ja seest väga korralikud. Mõlemil putkel oli ~100ml vanaõli sees (st spray pudeli kattekorgi jagu...). Amordid puhastasin piduripuhastus vahendiga ja kuivatasin paberrätikuga puhtaks nii, et hästi natuke jäi vana ollust sisse. 
Simmerid olid korras ja pehmed, kuid eemaldamise käigus katkes üks õhku tihend, mis käib amordi liikumise fiksaatori ja simmeri katte korgi keerme vahele.


See sai käepärase vahendika paigatud (st superatakiga ots kokku ja oma kohale tagasi). Komplekteerimisel jäi asi püsima - vähemalt nii tundub praegu.
Amordid alla tagais ja 150ml putke kohta ATF+4 sisse. Peale vajutades liiguvad nagu tagumised 5W õliga... sõiduajal on asi väga Ok, ei vetru .


4. Seoses amordi kasutamsiega (s.h. minski esiratta võll ka, mis on 12mm läbimõõduga, K58 oma 14mm) oli esipidur probleemne - kolksus, ning sahistas/klõpsus kuhugi vastu - kõik tingitud sellest, et pidurikate ei fikseerinud ennast kindlalt nii võllil, kui ka amordiputkel.
Kuna pidurikatteid on tekkinud omajagu, siis otsustasin minski m104-M105 tutika pidurikatte koos korralikemate alumiinimuraamil katetega kitsaste klotsidega asendada.

asjad siis: 1. M1M parandatud pidurikate, 2. M103 tutikas koos klotsidega, 3. M104-M105 (12mm võllile); 4. M106+ 14mm võllile, 5. K58 tutikas, 6 K58 kasutatud, parandatud, 7. minsk tagumine kohendatud 14mm võllile...; 8. minks tagumine tutikas 12mm võllile, 9. minsk kasutatud; 10 minsk M103 tutikas tagum. hammakas, 11. K55-K58 ok tagumine hammakas; 12. K125 esimene võll, 13 M1M esimene võll, 14. M103-M105 esimene 12mm võll, 15 K58 natuke räbal esimene võll, 16. peaks olema K58 tagumine... 17. voshod tagumine, 18 - ei tea aga vist Jawa, 19. M1M spidomeetrirõngas, 20. M103-M105 esimene tutikas 32mm laagriga rummule, 21. 3x minsk 12mm võllile laagrikatted, 22. K58 14mm võllile laagrikatted.

Minskile komplekteerin siis tutikate klotsidega, mis on kogunenud...

Kuna minski esipidur katte sees on ka koht spidomeetri tigule, siis K58 velgedega seda kasutada ei saa, sest sisemine osa on suurem ja hakkab pooma. Spidomeetri tigu välja, ava kummitihendiga kinni. Lisaks tuli asendada ka hoovastik, sest minskil on klotse lükkav lapik osa kitsam, kui kavrovetsil ning alumiinium klotsid kiilusid kinni nii, et hoob ei tulnud tagasi. Laiema tallaga seda probleemi ei olnud e. see tald läks liiga risti, kuigi klotside kulumine on 1mm uuega võrreldes.
Klotside istumise vahe on siin:


Tulemusega on väga rahul (väljanägemine liiga minskilik... :cry: ) - pidurid said reguleeritud täpsemini, ratas liigub vabalt, ei käi kuhugi vastu ja pidurdab ka häste...

5. Plekiteema.
Esitule korpuse sain õige - iseenesest ei ole mul kavas installeeritavaid plekke parandada sellel masinal aga säilivuse huvides tuli seda teha, sest plekk oli haljas ja värv lihtsalt tuli maga ning mahatulnud kohad olid pindmise õrna roostega kaetud. Seega harjasin puhtaks, roostetõrjega üle. Seejärel sprayge semigloss peale ja kõik. 
Ketikaitse - see kurivaim oli ju sinist värvi... harjasin puhtaks, semigloss spray peale ja siis selle harjasin "vanemaks". 
Nüüd lihtsalt püüan leida võimaluse kuidas see kinni sinna panna - kohta ja kronsteini mul pole - aga ehk leian mingi lahendi.



6. Sai osta.ee-st siis 3€ voshodi põlvekaitsmed soetatud lihtsalt huvi pärast, et kuidas need sellele loomale istuvad. Tulemus on selline huvitav, sest ega nad põlvi väga kaitse - kitsad on isegi minule. Ainuke eesmärk on kaitsta jalalabasid rattaalt viskuva pori eest. Samas teeb ta selle ratta natuke toekamaks/paksemaks. Need käivad nii lihtsalt ära, et vastavalt tujule panen need külge...

[CHRhmm]

Nüüd siis K58 õigetest esiamortidest. Kuigi eelnevas postituses sai kajastatud küljes olevatest amortidest, siis need on minsk M103-M105 amordid.... ja suht koht OK.
Tänud Automoto foorumist ksf _rein_ kes taastas amordi torude ülemised keermed mutrite jaoks.
Korralikult treipingis sai siis need otsad taastatud, ise oleks asja veel rohkem nässu keeranud.
Kuid, minu mõistus ei võta seda, et miks amordid ei lukustu selliselt, et sisemine toru paistma ei jääks ning seoses sellega ei jää sisemine vedru pingesse...
Kas tõsti peab nii olema või on amortides midagi puudu.


Edit: jah on puudu - õiged ülemised korgid, kuhu amordivedru juhtpoldi ülemine osa kinni keerata, sarnaselt tagumise amordiga.
PS:  Piltidel siis minski korgid, need nii ehk naa valed. Plaanis oli kasutada K175 korke sest väljanägemiselt on sarnased (vt eespool olevat pilti, kui minski amorti lahkasin). seal ka korgi sisemusest pilt - keerme koht puudub...


Sellisel juhul puudub amordis ka n.ö. õhutus või õhk aitab n.ö. õlisüsteemi takistusele kaasa. K175 ja voshodi amortide ülemistel mutritel on see õhuliikumise kanal olemas. minski omadel pole.  :roll:

Vaatasin manualist selle joonist täpsemalt ning my bad... seal on jah sellise keermega kork ja amordi juhtpulk kinnitub sinna sisse. Mutrit kui sellist EI OLE ette nähtud - see vist sinna meelevaldselt pandud, et amordivedru kaduma ei läheks ja see ajas segadusse, sest K175 ja minskil on mutter olemas.
Peale selle olin veel laisk (ei viitsinud teksti studeerida)... sest see sama jutt ju sula selges vene keeles kõrvale kirjutatud ka 

Sai amordid ka pulkadeks võetud ning tegin illustreerivad pildid, kuidas asetsevad erinevates amordikäikudes torud ja vedrud...
Kõige ülemine set on siis amordi kõige ülemine ja alumine seis.
Järgmine on siis sisu kujutis, kuidas torud ja vedrud ning hülsid asetsevad ning mis lukustab ja mis mitte.
Amordi hing e. hüdrosilinder asub siis selle koonusega toru sees... see toru, mis kinnitub prillidele, tema ülesanne paistab olema ainult n.ö. juhtpukside toel amordi läbipainde takistamine... amordi fikseerimise töös ta suuresti ei osale.


Lõpuks sai "roheline" krund paintremoveriga eemaldatud, siis roostest puhastatud ja poleeritud. Hiljem mökerdasin roostetõrjega asja kokku, et tulevikus kruntida, värvida.

Amortide võrdlus K58 vs Minski omad (K58 oma on natukene püstisemas asendis):


sai siis ka õige esituli korda tehtud. Saades koorus tulel originaalvärv ning haljas plekk jäi ilmastiku meelevalda... süda ei ihkanud seda nii jätta vaid puhastasin ja katsin värviga.
Eks tuleb hakata vaikselt harjutama end värvimise maailmaga, sest varsti vajab minsk ju korralikku värvimistööd. K58 osas on vaja leida käepärane süsteem, kuidas taastada sarnane värvikombinatsioon nagu paagil.
Tulem on selline: