[2715]

No see lihtne võti peaks ometi olema igaühele jõukohane järgi teha???
Teine pulk koos originaaliga kruustangi vahele ja viiliga sooned sisse lükata.
Isegi kui tööõpetuse tunnis viili ei tutvustatud, siis tegu on piisavalt lihtsa tehnilise seadmega et selle käsitsemiseks pole eraldi koolitust ja diplomeid vaja.

[Walter]

Sellel võtmel pole ju suvalised sälgud vaid sälkude vahe on erinev e. tegu ikkagi nn. koodvõtmega. Kui see lukustusega ei klapi siis ta ei tööta.

[2715]

Sellel võtmel pole ju suvalised sälgud vaid sälkude vahe on erinev e. tegu ikkagi nn. koodvõtmega. Kui see lukustusega ei klapi siis ta ei tööta.

Näidis on ju olemas ja viil on selline universaalne seade, mis suudab ka erineva vahega sälgud töödelda.

[tõnn]

Kas sellise võtme koopia tegemine kuulub kategooriasse "hobiehitamise mõttekus" või saaks kusagilt abi?
Ei ole eesmärk omaette ja vabalt võib olla et luku asendamine on odavam aga lihtsalt on üks uks, millel on nõukaaegne lukk ühe säilinud võtmega aga võiks olla kaks (mitu) võtit.
Iseenesest huvitav lahendus, lükka ainult võti sisse, keerata pole vaja

Kõik oleneb sellest mis seal lukutaga on?
Olen kuulnud, et seda lukku saab ka ilma võtmeta lahti lükata, avalikult seda muidugi õpetama ei hakka.
Kuna olen töötanud lukussepana  siis mina soovitaks midagi paremat sinna.

Lukud pole enam ammu difitsiit ning kasutatuna saab neid üliodavalt osta.

Õige valiku ja väikse näputöö tulemusena võid saada ka luku mis avaneb su koduvõtmega. Ei pea enam "aidamehe kimpu" kaasas kandma.

[sturmbannführer]

olen ise olude sunnil sellist lukku avanud ilma võtmeta ja midagi kahjustamata

[tõnn]

Krati käikudest jääb peaaegu alati jälg, keegi on midagi lahti teinud ja kinnipanek on teinekord võimatu.

Selle lukuga käib kinni-lahti ilma jälgi jätmata.

Kapsaraua kadumise avastad alles sügisel.

[spitfire]

Kunagi sattusin ühe huvitava jutulõnga peale kus teemaks olid peale sõda, trofee (lendliisi) motikatega ära putkanud sõdurid, kes peitsid end Kohtla-Järve keemiakombinaadi juures.

Hiljem olevat motikad kuhugi kadunud ja need on veel jätkuvalt kadunud.

Ilmus üks väike infokild ehk ühe mehe mälestus oma isast, kes ostis kunagi H-D tsikli odavalt ja veel odavamalt müüs edasi.

Oleks tore seda juttu uuesti lugeda kuid ei mäleta, oli see unes või ilmsi?

Tänud vastajatele.

Kui kellegil see raamat on käepärast ning vaba aega käpaga segada siis ehk skänniks või pildistaks antud teksti ja riputaks avalikule lugemisele.

Aga palun. Siin on kuiv paberile pandud versioon, aga siiski otseallikast. Peale kolmandat veiniklaasi oli selles loos värvi kogu palleti ulatuses, väga huvitava elukäiguga ja ettevõtlik mees oli.

       
   

[tõnn]

Suurimad tänud!

Nüüd suht kindel, et Küttejõu on Kiviõli kant, Sillamäe oopis kaugel ning Kohtla-Järve nende vahel.

Kahjuks lõngad ei jookse kokku.

[qwerty009]

Teerullile plaanis panna hüdropump ning hüdromootor. Viimane käitaks ekstesntrikmassi (vibra). 
Sai veidi katsetatud ning 3KW 2800rpm mootorist jõu poolest ilusti piisab selle käiamiseks. 
Milline oleks kõige optimaalsem hüdromootor? 6cc? https://flexib.ee/toode/hammastega-hudro...kiiruseks/

150bariga tekitaks see justkui 10Nm väänet. 
https://www.hk-hydraulik.com/en/hydraulics-calculator selle kalkulaatori alusel. Ekstentriku rihmaratas on käega vabalt keeratav.

Pöörded tuleks 2-3k vahel ning kui mootor valitud, siis valiks sellele vastava pumba. Kui kubaratuuri poolest asjad üle dimensioneerida, siis muutub torustik tarbetult jämedaks, et voolukiirus normi piiresse jääks. Seega tahaks kellegi nõu kes asjaga reaalselt koku on puutunud.

[saarrand]

Millisest kaubandusasutusest ma leian selliseid sōrmi, millel on nn vedrustopper küljes. St selline asi umbes, nagu nt Respo haagisel on tagaluugi hinge sōrmeks, et traadist konksuga sulged ära, et välja ei kukuks( traat siis on sōrme küljes kinni, ühest otsast käib lahti). Ehk kirjeldasin arusaadavalt. Tarvis 12mm läbimōōduga. Varem oli tööriistamarketis, enam ei leidnud….

[v6sa]

Respo haagise luugi hinge telg on 12 mm ja maksab 2 €. Kood 12571.

Kodulehel väljas ei ole, aga PDF-kataloogis on täitsa olemas lk 24: https://www.respo.ee/et/pdfcatalog/index.../varuosad/

Tavaline rõngassplint on letikaup vist igas traktoripoes: 
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...-cat2-11mm

Kui on mingi erikujulist vaja, siis läheb muidugi huvitavamaks

[isandpauk]

Ootan ettepanekuid, kuidas kontrollida iseloodiva ristjoon laseri täpsust horisontaalsel ja vertikaalsel teljel ilma metroserti külastamata?

[ounou]

Ootan ettepanekuid, kuidas kontrollida iseloodiva ristjoon laseri täpsust horisontaalsel ja vertikaalsel teljel ilma metroserti külastamata?

Vesiloodiga?

[vant]

Teis(t)e laseri(te)ga märgid teha.

[olli]

Ootan ettepanekuid, kuidas kontrollida iseloodiva ristjoon laseri täpsust horisontaalsel ja vertikaalsel teljel ilma metroserti külastamata?

Paned kaks tokki püsti. Laseri nendest tokkidest mingile kaugusele, nii et tekiks umbes võrdkülgne kolmnurk laseri ja tokkide vaheliste kaugustega. Teed tokkidele märgid peale. Nüüd tõstad laseri teisele poole tokke, et tekiks teisele poole võrdkülgne kolmnurk. Ja vaatad kas saad laseri tokkidel olevate märkidega klappima või on üks märk üleval pool kui teine.

[isandpauk]

Ootan ettepanekuid, kuidas kontrollida iseloodiva ristjoon laseri täpsust horisontaalsel ja vertikaalsel teljel ilma metroserti külastamata?

Paned kaks tokki püsti. Laseri nendest tokkidest mingile kaugusele, nii et tekiks umbes võrdkülgne kolmnurk laseri ja tokkide vaheliste kaugustega. Teed tokkidele märgid peale. Nüüd tõstad laseri teisele poole tokke, et tekiks teisele poole võrdkülgne kolmnurk. Ja vaatad kas saad laseri tokkidel olevate märkidega klappima või on üks märk üleval pool kui teine.

Pean siinkohal tunnistama, et sellise plaani peale ise ei olekski tulnud erinevalt vesiloodist. Tänan.

[Roomik]

Laser paika, võimalikult pika vahemaa peal märgid seinale vasakpoolse kiire otsa kõrguse, keerad laserit ümber oma telje ja märgid seinale samasse kohta parempoolse kiire otsa. Kui jooned kattuvad, on ok, kui ei, regullid kiire täpselt kahe joone vahele.

[olli]

Laser paika, võimalikult pika vahemaa peal märgid seinale vasakpoolse kiire otsa kõrguse, keerad laserit ümber oma telje ja märgid seinale samasse kohta parempoolse kiire otsa. Kui jooned kattuvad, on ok, kui ei, regullid kiire täpselt kahe joone vahele.

See ümber oma telje keeramine annaks korrektse tulemuse ainult siis, kui pööramisel kasutatal telg on täpselt välja looditud. Aga iseloodival laseril see pole kuigi reaalne. Ehk siis mingi kindlasti info saab, aga 100% õiget tulemust mitte.

[Roomik]

Laser paika tähendab et alus on loodis. Kas siis kolmjalal mull keskel või laua peal. Eksimus saab olla max paar kraadi. Arvuta välja, palju joone kõrgus muutub, kui laseri "mehaaniline telg" on loodist väljas näiteks ütleme rõveviltu 5kraadi vs otse. ...
...
Võimalikult pikk vahemaa on tavalaseril u. 20m. Hea ehituslaseri tehasetäpsus on ca. 2mm/10m peale. Mis 100% täpsusest me räägime siin? Me mõõdame niimoodi ca. suurusjärk üle tehasetäpsuse.

[isandpauk]

100% täpsust ma taga ei aja sest sellist asja ei olegi võimalik saavutada.
Ettepanekud on asjalikud, teen täna õhtul ühe katsetuse ära.
Kuna mul väidetavalt iseloodiv laser, siis kipun arvama, et samal kohal 180 kraadi ümberkeeramine võiks toimida, aparaat peab püsima lihtsalt samal kõrgusel.
Reguleerimine on veel omaette küsimus. Kuidas reguleerida iseloodivat laserit? On keegi mõnele kõhtu vaadanud?