[valdo]

seisab teine kohe rdt. ääres selle edelaraudtee plekist misiganes remondihalli taga.

Selle "misiganes" remondihalli ehitusega seoses viidi ära viaduktpostini viinud massiivne muldkeha (arvat. liivast), mis veel üsna hiljuti alles oli. Teise poole muldkeha ja post olid ammu enne kadunud, neid ma ei mäleta.

Tõsi küll... kui nüüd järele mõelda, siis see "üsna hiljuti" võis küll olla 20 aastat tagasi umbes...

[moosic]

see teise poole muldkeha tammi näol on osaliselt isegi alles. peale TVMK haru tõuseb tamm ikka mitmeid meetreid maapinnast kõrgemale ning isegi veerenni tänav ei ole läbi kaevatud sealt vaid on jäetud küngas.

[valdo]

see teise poole muldkeha tammi näol on osaliselt isegi alles.

Mind tegelikult huvitaks:

a) Millal lammutati viadukti tala ja millal põhjapoolne (linnapoolne) vastaspost? Igatahes mitmed aastad  enne 1980.a. OMi olid mõlemad kadunud kindlalt juba...

b) Millele jäi viaduktitala ette? Kas Kehra haru elektrifitseerimisele, mis sai valmis 1974 (minu oletus)? Kuigi... Vääna tee viadukt toimis ka koos kontaktliinidega ja toimib senini edasigi kergliiklusteena

c) Millele jäi ette vastaspost (vaevalt seda kapitaalehitust niisama lammutama oleks hakatud)? Lutheri tehase (TVMK) raudteeharule?

[Volli]

see teise poole muldkeha tammi näol on osaliselt isegi alles.

Mind tegelikult huvitaks:

a) Millal lammutati viadukti tala ja millal põhjapoolne (linnapoolne) vastaspost? Igatahes mitmed aastad  enne 1980.a. OMi olid mõlemad kadunud kindlalt juba...

b) Millele jäi viaduktitala ette? Kas Kehra haru elektrifitseerimisele, mis sai valmis 1974 (minu oletus)? Kuigi... Vääna tee viadukt toimis ka koos kontaktliinidega ja toimib senini edasigi kergliiklusteena

c) Millele jäi ette vastaspost (vaevalt seda kapitaalehitust niisama lammutama oleks hakatud)? Lutheri tehase (TVMK) raudteeharule?

Viadukti tala lammutati enne 1974.a. või selle alguses seoses liini elektrifitseerimisega, sest kontaktliin on kõrgemal endise silla talast. Miks lammutati põhjapoolne sillapost, ei tea. Ühe võimalusena, milles küll ise kahtlen, pakun seda, et enne liini elektrifitseerimist oli raudtee ehk üherealine selles lõigus, nüüd aga tehti teine haru juurde.

[valdo]

Viadukti tala lammutati enne 1974.a. või selle alguses seoses liini elektrifitseerimisega, sest kontaktliin on kõrgemal endise silla talast.

Huvitav, kui kitsas oleks veel mõned aastad alles jäänud (kui poleks Moskva karmi käsku sel alal 1960tel tulnud) ja laia oleks hakatud ikkagi elektrifitseerima, kuidas siis oleks olukord lahendatud? Uus viaduktitala?

Kas see viadukt pärines muide 1900. aastast st oli kitsa tee algne? Või on sellele eelnenud puitkonstruktsioon või koguni ülesõit?

[Volli]

Viadukti tala lammutati enne 1974.a. või selle alguses seoses liini elektrifitseerimisega, sest kontaktliin on kõrgemal endise silla talast.

Huvitav, kui kitsas oleks veel mõned aastad alles jäänud (kui poleks Moskva karmi käsku sel alal 1960tel tulnud) ja laia oleks hakatud ikkagi elektrifitseerima, kuidas siis oleks olukord lahendatud? Uus viaduktitala?

Kas see viadukt pärines muide 1900. aastast st oli kitsa tee algne? Või on sellele eelnenud puitkonstruktsioon või koguni ülesõit?

Viadukti ehitusaastat ei ole leidnud, aga siin on pildid viaduktist:
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=5&stat=7&tlink=0
Ja tõeseks osutus siiski oletus, et viadukti alla mahtus vaid üks paar rööpaid, mistõttu siis ka üks sillasammas tänapäeval lammutatud on.

[Edel]

Siin 1971aasta pilt viaduktist ja kui laiarööpmeline veel elektrifiteerimatta oli http://gallery.balticrailpics.net/displa...hp?album=4&pos=5 Siit on näha,et kaheteeline raudtee oli seal juba enne elektri alla panemist. Võibolla tõesti ei mahtunud elektriliinid viadukti alla ära?

[PETSS]

Teades seda kuidas suhtuti kitsasse teese oletan ,et lihtsalt viadukt lõhuti.Arwestades veel sovietlikku lohakust ei viitsitud teise poolega jännata.Ei ole mälestustes 100% kindel aga 73 aastal isaga seal Tallinn-Väikses  käijes olid mõlemad pooled alles. Ja weel kui kitsas te oleks alles jäänud(kas või osaliselt),huvitav milline ta käekäik täna wälja näeks?

[guits112]

veidike out!! sry! vasalemma ja rummuvangla vahel oli ka mingi raudtee!! kui peale vasalemma kooli keerata riisipere poole on seal rõõpad maas alles(ülesöidul) vabandage mu eba kompententsust!

[Edel]

veidike out!! sry! vasalemma ja rummuvangla vahel oli ka mingi raudtee!! kui peale vasalemma kooli keerata riisipere poole on seal rõõpad maas alles(ülesöidul) vabandage mu eba kompententsust!

Jah,kunagi Vasalemma jaamast Riisipere poolsest otsast pööras tõesti raudteeharu Rummu poole ära. Rööpad korjati kusagil 90-te keskel ära ja tänaseks on vaid tamm alles,kus veel ka rohkesti liipreid näha ning mis vaikselt juba võssa kasvama hakkab....
Ise seda tammi lähemalt uurimas käinud pole. Minu info on vaid niipalju,kui sealt möödasõitva rongiaknast nähtud.

[fic]

Aga mind ikkagi huvitaks, et mis liiprid on Männikust Nõmme poole läbi metsa tulla. Mingi siht vms, ning liiprid maas. Näitaks kaardil, kuid ei saa zone sisse. Ühesõnaga, kus see Männiku tankipolügoni ring on 6,6 km pikk, seal poole ringi peale, Nõmme poolt tuleb alla üks tee, ning seal need liiprid ongi.
Kui minna krossiraja poole seda sama ringi pidi, siis kui ring keerab tagasi juba , siis paremale läheb mäest alla ka selline poolkaar, et ka sealt võis minna raudtee kunagi.
Tean, et seletus segane, kuid proovige aru saada.

Kuid milleks on vaja keset metsa vedada raudteega midagi ? Positsioone ju seal polnud ?

[PETSS]

Eks need vanad sõjawäe moonaladude raudteeharud,mõni aasta tagasi sai Saku tee paremal küljel kasutajate Volli ja Regardmaniga seal käidud uudistamas.Kui eelkõnelajal wiitsimist siis wõiks sinna minna ,Astangu kanti ehk õnnestub siis ka minna.

[fic]

Mina läheksin hea meelega uurima See plaan meil oli kunagi PETSS ju
Elame-näeme-räägime.

[k2sipidur]

Männikul on tammid hästi säilinud, kusagil oli veel jupp teed mulla alt näha. Ise see plats risti-põiki läbi käidud, aga ühtegi depoolaadset hoonet pole leidnud, kas seal polnudki või juba puhas vuuk tehtud?
Võiks ka rännakuga ühineda...

[MartinL]

Ilusa ilmaga tuleks isegi. Olen ka seal enne veits risti põiki käinud.

[fic]

Minu jaoks on tõeline retsept meestele, kes seal on paekivid ladunud vertikaalselt. Algul arvasin, et need kuidagi tankide tõttu ära vajunud, kuid siis kuulsin tõde. Retsept tõsine.

Kuid jah, võiks minna küll sinna kolama. ARGO ATVga ( 6 ja 8 rattaline ATV) seal sõites, leidsin mürsupea lihtsalt maast, ohtlik, ohtlik, kuid mootorsaaniga oli hea lasta seal üleval kasarmute vahel 110ga

Võiks tõesti minna.

[PETSS]

Tõenäoliselt võib siia teemase lisada ka weel ekisteeriva Hiiu-Harku raudtee lõigu.Usaldust väärivate allikate teatel viidi sealt ära täna wedur,suuremat liiklust ei toimunud sel tel ammugi.Tollel raudteel(siis sõitis ta veel otse Sõlesse) 70 aastatel kaubawagunite platformidel nii mõnigi sõit Õismäelt Pelguranda ja tagasi tehtud.

[Edel]

Hiiu-Harku liinil sõitis jah täna viimast korda vedur. Ilmselt läheb varsti ka raudteeharu kõike kaduvat teed....

See Õismäelt Sõlesse(kus see ühtis Kopli kaubajaamaga) raudteeharu võeti üles aastal 1990. Mina mäletan sellest liinist vaid raudteed Tallinna kaartil ja Paldiski mnt ülesõitu,kust aastatel 1985-86 sai trolliga korduvalt üle sõidetud.
Aga ei trehvanud mitte ühtegi korda seal rongi liikumas. Kui tihti rongid üldse seal sõitsid?

[XTA]

Selline asi sai koos raamatukesega "Matkaja käsiraamat II osa - Külastamisväärseid kohti raudteede ümbruses" (1933) ühelt omaalgatuslikult prügimäelt Tallinna kesklinna linnaosast üles korjatud. Üks kodanik oli oma kodusest raamatukogust loobunud, kusjuures mõnes raamatus oli nimi ka sees.

Veidi rohkem Lätit kajastatud kui M. Helme raamatus ja ka http://hansaco.ee/raudtee/ lehel oleval kaardil. Näha on ka Puikele-Dikli, millest on juttu käesoleva teema postides #42 ja #48.

[PETSS]

Hiiu-Harku liinil sõitis jah täna viimast korda vedur. Ilmselt läheb varsti ka raudteeharu kõike kaduvat teed....

See Õismäelt Sõlesse(kus see ühtis Kopli kaubajaamaga) raudteeharu võeti üles aastal 1990. Mina mäletan sellest liinist vaid raudteed Tallinna kaartil ja Paldiski mnt ülesõitu,kust aastatel 1985-86 sai trolliga korduvalt üle sõidetud.
Aga ei trehvanud mitte ühtegi korda seal rongi liikumas. Kui tihti rongid üldse seal sõitsid?

Paar korda päewas nad ikka käisid(vähemalt mina nägin) wõib olla tiheminigi aga ma pidin ka koolis olema ,seepärast osa asju nägemata..Igatahes liikus ta suht aeglaselt oli võimalus käigu pealt peale ja maha ronida seda just Ehitajate ja Paldiski mnt ülesõitude juures kus oli ka walvur.Minu mälestuste kohaselt liikusid seal enamasti killustiku wagunid.Mingil ajal taheti ka sinna töölisrong lisada kuna bussiliiklusega Kopli wahet oli probleme.See aga mõtteks jäigi.Kas ei kuulunud see raudteelõik mitte SSSR Kaitseministeeriumile?