Ehk kodanik Aspelund pole kogu teemat läbi lugenud aga auto omanikul ei ole seda algset mootorit säilinud(hävinud,kadunud aegade keerises), selle asemel ilutses GAZ 24 mootor kapoti all.Selleks,et saada midagi ligilähedast tuli osta teine mootor,mis on omakorda hoopis teise auto pealt pärit. Seega Dadi soovitatud numbrite ringi löömine oleks ainuke loogiline lahendus,kui omanik muidugi soovib seda ettevõtta.
Kui juttu on vanast mootorist ZIM'i väntvõlli väljavõtmisest ning ma näen piltidel hüdromuhviga sidurit (ZIM'i ainuomand), siis ma eeldan, et tegu on õige mootoriga. Aga ma võin vabalt ka eksida.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Ongi nii, sellel teisel mootoril seda zimile iseloomulikku (12xxx) valunumbrit ei ole. Mis siis teha? On sellel ikka nii suurt tähtsust? Igaljuhul, alles eile sai langetatud otsus, mille üle vähemalt endal oli hea meel. Kasvõi ainult selleski mõttes, et ei pea tagasi panema seda gaz- 24 mootorit, vaid zim saab omale ikkagi originaalile vägagi sarnase mootori. Tundub, et vara rõõmustasin, sest maad on võtnud kõhklused. Olgu siis nii, panen esialgu piduri peale käsil oleva mootori lahendusele ja võtan põhjalikule uuringule vana mootori taastamise võimalikkuse-kuna see ei olevat raketiteadus.
Lubage siinjuures tänada kõiki aktiivsest mõttetalgutest osavõtjaid-aitähh Teile. Samas ei saa eitada, et selle tulemusena võib hulga tööd meile jällegi juurde tulla. Kuid kindel on ka see, et lõpptulemus sellest ju ainult võidab.
On hea meel tõdeda, et lõppude lõpuks - ZIM SÕITIS VÄRVIMISELE. Muidugi esialgu ikkagi veel treila peal. Olgu väikse vahepealse kokkuvõttena õeldud, et sellest ajast, kui zim esimest korda minu hoovi toodi, on möödunud 2 aastat ja 22 päeva.
Kui mootorite erinevus gaz 12 ja 51 vahel on väntvõllis, plokikaanes, sisse-ja väljalaskes, kvaliteetsemas koostes ja seerianumbris, ning nendest põhielemendid on juba ümber tõstetud ja seejuures ka kvaliteetsem koostamine kaasnenud, siis ju ongi võrdväärne originaaliga ?
Iseasi oleks, kui mootori kallal lõpuni pusida ehk säilitada õige seerianumbriga plokk sellepärast, et nüansside paikaajamise protsess iseaäranis meeldib. Ja meeldib rohkem kui mõistlik tähtaeg sõitmasaamisel.
Või kui eesmärk on must number.
Või kui on tahtmist tulevikus selliseid üritusi külastada: http://www.la-nouvelle-volga.ru/gorkyclassic/
Vene autode 100% täpne originaalsus võib mõnedes detailides olla niikuinii üsna vaieldav. Tootmise käigus võidi teha kümneid ratsettepanekuid, mis seda või teist vidinat muutsid, mõne varustushäire tõttu võis juhtuda sama. Tähtsam oli plaanitäitmine , mitte GOST. Nii juhtus mitte ainult autode, vaid ka mitmesuguse muu tehnika puhul.
Ja milline oli siis see tõeline originaal, mille taastamise nimel veri ninast välja rassida?
Ainuke, mida teha ei saadud, oli seni leiutamata materjalide ja juppide lisamine.
Edu mõtlemisel ja ennekõike tegemisel!
Väga põnev on jälgida reportaaži projektist, mis tõesti silmnähtavalt edasi liigub
(Seda postitust muudeti viimati: 04-01-2012, 01:43 AM ja muutjaks oli koterman.)
Hästi läheb sul, väga tubli. Eesti mees on nagu aeglane tank, ei torma, a rühib õkva edasi....
Küsimus ka - kuidas hüdromuhv vastu pidas, kas lekkis ka? Too on pärast võtmeelement, ehkki praegu on mootor A ja O. Sõidumõnu tuleb ju tollest
Mootori osas, noh, mis seal salata, me teame nii mõndagi kohta kus selliseid seisab. Mõni lähemal, mõni kaugemal, eks peab omanikuga läbi rääkima. Nii et kui on ikka tõesti 100% originaalsuse lugu selle masina südame osas päevakorras, miks mitte. Ja õige ta on, (tõsi, jällegi jõuab see mõnu kätte pärast), sest vanad autojuhid olla ikka kiitnud just tolle mootoriga sõitu. Eks sa mõtle, mille järgi hing igatseb.
Lisainfoks veel, et mõned lubat muud detailid hakkavad vast ka kodumaale jõudma. Homme laekub inf juba täpsemalt.
EDIT: Nii, kinnitan takkajärgi üle, et lp Põhja-Saksamaa allikas oli elus ja terve, ning saatis jutuks olnust enam-vähem kõik siia kohale.
Tont seda teab. Muidugist loodan, et haiget hüdromuhvile päriselt ei teinud, kuigi samas võisin ka vabalt teha, sest käimakasti ju otsas polnud. Korpus niiskevõitu oli küll, aga kas see oli väntvõlli tagumise kaelatihendi või muhvi lõõtsa viga, ei oska öelda. Muhvis oli enne käivitamist õli sees ja jäi ka hiljem sisse. Aga kas õli töötamise ajal ka vähenes- ei tea. Päris tilkumist ei täheldanud. Igaljuhul hühromuhvist ei loobu ma mingi hinna eest. Tagataskus on mul ju ka see võimalus järgi proovida, mille hr.Koterman saatis. See on vägagi intrigeeriv ja järele tehtav- tänud Sulle selle võimaliku lahenduse leidmise eest. Ja jään huviga ootan positiivset infi nende teiste asjade kohta! Loomulikult, kui saaks kindla peale minna- näiteks oleks uus või järele proovitud muhv, siis kasutaks juba seda. Eks see asi tuleb enne vända tasakaalustamist ära otsustada ja sinna ei ole teps mitte palju aega jäänud. Täna sai Tartus käidud ja nii alumiiniumsaaled, kui ka üks zimi karbuss ära toodud. Siinkohal tänud Tartusse Olevile ja Heinole. Plokikaane lihvimisest seekord asja ei saanudki, jätsin ise ära. Miks ja milleks- täpsemalt hiljem.
Mind huvitab,mida siis tänapäeval pannakse sinna ZIMi hüdromuhvi sisse kas ATF(automatic transmission fluid=automaatkäigukasti õli) või see sama õli,mida ka mootoris kasutatakse??
Sellega hakkan varsti tegelema, nii et suutsid mind natuke ennetada. Kirjanduse järgi käis sinna küll turbiiniõli. Mida praegu kasutatakse olekski hea kuulda neilt, kes on selle etapi juba läbinud.
Hüdromuhvi sees peaks käima ikka mootoriõlist vedelam õli. 1990-ndate alguses GAZ-ide automaatkäigukaste remondi järgselt täites sai pandud Dexron I tüüpi õli, neil õlidel oli kirjas, et sobib vanematele mudelitele. Värv oli sellel õlil kollakas, mitte punane nagu Dexron II või III.
Reedene rõõm - uus ja vana mõlemad üheskoos samal laual
Herr plekksepp küll naeris ja ütles, et kui nii joonist kui eelmist näidet masina küllest tal tehes ees poleks olnud, siis ei usuks ta, et sel viisil gaaside voolamist 50ndatel juhiti. Aga noh, nüüd on kuhu mootori laulu lasta ....
Nõndaks-neljapäeval sai siis käidud ja zimmike värvimisest ära toodud. Võttis aega küll nats rohkem kui arvatud, aga ega kiiret ju ka pole. Piltide peal on küll ilma kapoteteta, aga see rohkem turvalisuse tõttu- et ära ei kriimustaks. Värviga olen rahul, läigib kenasti. Sai ta garaazi lükatud kus jääb kevadet ootama. Sellega vöib vist lugeda ka taastamisest pool etappi läbituks.
Palju õnne! Üks suur jupp seljataga. Kas shampus ka avanes, vabariigi aastapäev ka juba silmapiiril, külmapühast rääkimata... nüüd oleks ometi põhjust iseennast kiita !
[quote='vanemuine' pid='277023' dateline='1328356312']
Nõndaks-neljapäeval sai siis käidud ja zimmike värvimisest ära
Kõikse pealt tänud Kotermanile õnne soovide eest, aga pudeli avame siis, kui mootor peal ja paar ringi ka õue peal tehtud. Ehk juhtud Sinagi sel ajal siin olema!
Kuna väljas on tõeline pakane ja töökojassegi on sooja raske saada, siis parema meelega kirjutan siin, mis enne külma tehtud sai. Enne mootori lahti võtmist lasin ta haavlipritsist läbi ja värvisin mootoriploki ära roheliseks. Pl.kaan ja kollektor savad värvitud vastavate kuuma kannatavate värvidega hõbedaseks. Kuna kavatsen surveastet tõsta, siis pl.kaan sai valitud 76 oma(väiksema põlemiskambriga) ja freesitud 0,8mm õhemaks. Rohkem nagu ei kannatagi maha võtta, klapid hakkavad vastu käima. Siin saadan tänud Olevile Tartusse, kes mind mootori tegemisel on aidanud ja loodan, et aitab ka edaspidigi. Selles, et mootorit on enne remonditud, ei ole midagi uut. Aga, et kepsupoolte kinnituseks on kasutatud erinevaid mutreid on küll nats imelik-kasvõi kaalu silmas pidades. Osad olid nagu tavaliselt kinnitatud kübarmutritega aga jäetud splintimatta ja teised nagu 53-del, mutri ja stoperdatud plekkmutriga. Üritasime ka v.võlli koos hühromuhvi ja sidurikorviga kontrolli mõttes üle tasakaalustad , aga kahjuks see ei õnnestunud, esialgu. Nimelt osutus h. muhv kiibakaks, s.t. ta on miskitpidi viga saanud ja risttelg väntvõlli suhtes on paigast ära-suts kaldu. Selle tulemusena tekitab ta väntvõllile piki telge vibra, mis kandub omakorda pikilõtku seibidele. Kahju muidugi, aga selle h.muhvi rihti ajamisega ma küll end vaevama ei hakka ja sügavalt kahtlen, kas see üldse õnnestukski. Hüdromuhv tuleb igaljuhul välja vahetada. Uut ei usugi leidvat aga peetud ehk küll. Tänud Laagrisse Petro´le, kellel juhtus olema paar muhvi , millest nüüd üritangi midagi kokku teha. Kuna ühel muhvil pole õieti õli sees, siis võib arvata , et tihendid sellel ei pea. Samuti on tal millegi pärast kinnitus mutter ära võetud. Samuti on tal pikem nõellaager, kui teistel ja sellele on veel lisaks üks nõel juurde pressitud. Miks see hea on, kas taheti nii nõellaagrist lõtku välja võtta, ei tea.Tegin sellest ka pilti. Teine h. muhv tundub igati parem olevat, kuid kahjuks on ta rooste lastud ja ka nõellaagrid on rooster- ringi ei käi. Seega tuleb tal vähemalt nõellaagrid ära vahetada. Minu h.muhvist peaks need laagrid kätte saama küll. Selleks tuleb aga tõmmits leida ja vastav tald treida, et siduri vedav ketas muhvi küljest eemaldada.
Samas, hüdromuhve uurides, on näha hulga kooste märke, mis on tehtud (minu arvates) peale tasakaalustamist, et nende abil oleks peale lahti võtmist ka võimalik nii uuesti kokku panna, et tasakaalustus ei muutuks.
Minu sidurikorvil märge puudub, seega on ta juba vahetatud korv. Sisulist tähendust sellel enam ka pole, sest nii või naa läheb käiku teine h.muhv.
Ideaalis peaks uus hüdromuhv olema komplektis koos sidurikorviga. Võibolla see nii ongi- ma ei tea.
Kui kodanik vanemuise värvitud mootor meenutab 40date Dodge mootorit,need olid ka värvitud mürkroheliseks. Aga nagu nii on see ZIM,51,52 mootor Dodge mootori kauge sugulane.
Üle jupi aja sai täna paar tundi pühendatud hüdromuhvi lahti võtmisele. Tegelikult päris lahti ei saanudki, ainult vedav ketas sai küljest ära võetud. Sellegagi läks jupp aega. Algul arvasin, et tõmmits taha ja tuleb, aga võta näpust, ei tulnudki. Ometi istub ju vedav plaat koonusnuutidega südamiku küljes.Tõmmitsat sai nii tugevalt pingutatud, et tekkis kartus, et tõmmits ei pea vastu. Otsa(tõmmitsa pingutuspoldi pea) pihta löömine ka ei aidanud. Lõpuks ladusin laudadest väikse aluse ja paari lattraua abil riputasin h.muhvi õhku, et kasutada ka tema oma raskust lahti tõmbamisel. H.muhvi kinnituspoltide kaitseks, kukkumise vastu, panin alla kummimati. Nüüd, kui tõmmitsa olin viimseni pingule kerinud, siis kasutades kahte haamrit, andsin veel lisaks hea obaduse südamiku pihta. Ja see toimis, h.muhv vajus kenasti alla ja jäi rippu.
Enne lasin treida tõmmitsa jaoks paraja talla, mis kenasti mahuks h.muhvi südamiku peale ja ei kahjustaks selle sisekeeret. Nüüd lasen ta uue teha, ca 6 sm kõrgema, siis istub paremini tõmmitsa alla ja ei pea lisaks pukse kasutama. Samuti on selle pihta kindlam lahti põrutamiseks lööki anda.
Vedavat plaati uurides, tundub, et ta on eraldi tasakaalustatud. Kõik metalli eemaldamiseks tehtud puurimisaugud on h.muhvi poolsel küljel, mida koostatuna ei ole võimalik teha.
Asi jäi nüüd toppama vajaliku võtme puudumise taha. Kuigi jälgede järgi on näha, et varemgi on seda mutrit keeratud - nimelt meisli ja haamriga. Siiski otsustasin h.muhvist südamikku kätte saamiseks valmistada spetsiaalse nelja hambaga toruvõtme. See võtab aga jälle aega. Kas tulemus saabki palju parem, kui kasutades meislit ja haamrit, siis sellest pajatan edaspidi.
See on jah üks õrn kraam Ma olin sama probleemi ees ca neli aastat tagasi, ja võin võrdlusmomendi tekitamiseks otsida omad pildid üles. No ütleme nii, et kui üks Lõuna-Eesti (Zimi) fänn poleks korraks suutnud varustada mitme eksemplariga nö uurimistööks, oleks täitsa lõhkise küna ees olnud. Ja isegi nende puhul oli pilt kaunis kehva.
Üks huvitav kinnitus jutuks olnud õli osas veel - sai uuritud tookord Moskva lähistel töötava restauraatoritepundi (Oldtimer) käest, mismoodi nad lekkiva hüdromuhvi probleemi lahendavad. Ja nad otseselt mingeid lisatihendeid ei areta, vaid kasutavad lihtsalt värtnaõli v ATFi. A nende kliendid muidugi väga ei sõida kah! Tehnika poolt juhtis neil siis herr Dobrovinski ja kirjutas ta nii:
" Здравствуйте, Ильмар,
Мы балансировали каленвал вместе с гидромуфтой и маховиком.
В гидромуфте использовалась веретенка, но можно залить и ATF.
С уважением, Добровинский Вадим."
H-muhvi sisemiste laagrite - need millel jookseb käigukasti pikk vedav võlli ots - mõõdud olid meil kahte sorti, ühed nõellaagrid oli 15X20 ja teised 25X30.
Põnev etapp!
[quote='vanemuine' pid='277941' dateline='1329673775']
... paar tundi pühendatud hüdromuhvi lahti võtmisele. Tegelikult
Olgu kohe tõdetud, et meislit ja haamrit ei läinudki h.muhvi mutrite lahti võtmisel vaja. Parajast torujupist sai tehtud spets võti ja selle abil lõõtstihendit hoidev mutter lahti keeratud. Keerata tuli kahe mehega ja pikenduseks olid ka parajalt pikad torujupid. Muidugi õli lasime enne välja ja et ta paremini jookseks soojendasime h.muhvi korpust puhuriga.Nagu arvasingi, oligi lõõts lootusetult katki. Kuna minu vigane h.muhv ei tilkunud, siis võtsin ka selle lahti. Jääb arusaamatuks, miks oli jälle muttert meisliga lahti-kinni keeratud? Kui ka vene ajal oli ju suuri võtmeid(nr.50) saada. Võtit kasutades tuli mutter hõlpsalt lahti. Huvitaval kombel tuli sellelt ka vedav ketas lahti, tõmmitsa abil, ilma erilist jõudu rakendamata. Võibolla oli abi ka uuest tallas, mis sai kõrgem treitud, et paremini istuks tõmmitsa alla. Siin oli lõõts terve, vähemalt visuaalselt vaadates nii näis. Keeresin ta siis 3-sse h.muhvi ja esialgu tundub, et sai parajalt tihe ka. Nüüd on veel probleem nõellaagrites. On kaks varianti:a)kas osta uued või b) üritada 1-sest h.muhvist tervelt kätte saada ja 3-sse ringi tõsta. Homme lähen poodi kaema, kas neid üldse saada on.
Ma panin sinna Pobi teema alla (Zim kui Pobi vend) ühe värske dok-filmi viite Ukrainast. Sulle kui Idarindega sina peal olevale inimesele peaks nii ukraina kui venekeelne jutt mõlemad sobima. Nagu näed, ei võitle sa oma eesmärgile jõudmise nimel sugugi mitte ihuüksi :-D. Nii et saabuva riigipüha puhul viitan otse sullegi. Kui pole vaja, võta maha. Minu arust on see hüdromuhvi jutt tol Igoril nii elust enesest kui veel olla saab!
