[valdo]

Veel 1990te algul oli selliseid veel liikvel ja mitte vähe.. Ja 1980te lõpul tehti neile kapremonti sama sisuga kindlalt veel. ER1-49 miskit vagunit mäletan sest ajast, mille selline sisu näis pea täiesti uues olevat. ER1-32 oli enamvähem sarnane. ER1-122 vist oli juba veidi uuema sisuga.

Ahjaa, ER1-6 (vagunid 601, 602 jne) oli ka Eestis liikvel. See ma usun oli vanim siin liikunud ER1-dest, sest ma eeldan, et numbrid jooksid järjest.

Minu rongiga sõitmise ajad jäid aastaisse 1987-95 ja siis ta liikus vahel. Mäletan nagu, et üks 6 vagunitest (juhtvagun ehk nn Glavvagon) veel millalgi põles?

Alates 1995-96 ma auto-põhine ja ausalt ei tea, mis rongidest saanud on eriti...

[valdo]

Tallinn-Peterburg sõitis diiselrong DP.

Millal? 1970tel ja 80te alul olid kõik kolm Peterburi rongi (hommikune, päevane istumisrong ja hilisõhtune) juba nn \"tavalised\", ehk siis TEP-60 haakes reisivagunid.

[Regardman]

Millal? 1970tel ja 80te alul olid kõik kolm Peterburi rongi (hommikune, päevane istumisrong ja hilisõhtune) juba nn \"tavalised\", ehk siis TEP-60 haakes reisivagunid.

50, 60-datel.

DP oli vene masin, tuli Tallinnasse, siis pani Tartu, siis Tallinnasse ja siis Piiterisse.

Pilt DP-01 Tallinnas 1956 (tagaplaanil Berliini trofeerong):
http://www.parovoz.com/newgallery/index....080&LNG=RU

Vähemalt üks DP on säilinud ilma peal, asuvat kuskil Ungari muuseumis.

[Regardman]

Ahjaa, ER1-6 (vagunid 601, 602 jne) oli ka Eestis liikvel. See ma usun oli vanim siin liikunud ER1-dest, sest ma eeldan, et numbrid jooksid järjest.

ER1-6 (EVR 2303) juhtpea asub tänaseks Haapsalu Raudteemuuseumis, olles kõige korralikum eksponaat.

[Volli]

Ahjaa, ER1-6 (vagunid 601, 602 jne) oli ka Eestis liikvel. See ma usun oli vanim siin liikunud ER1-dest, sest ma eeldan, et numbrid jooksid järjest.
[/quote] ER1-06-st olid meil ainult juhtvagunid, mis jõudsid Tallinna 1980.a. mais. Vaja oli neid selleks, et suurendada rongikoosseisude arvu olümpiaajal (ajutiselt olid siin ka ER1-85 pead). Pruugitid vene ER-1-d (15, 32, 39, 49, 57, 81, 122 ja 163) tulid ju meile 10-e vagunilistena, 2 koosseisu 8-vagunilistena (82, 104). Ja ringi sõitsid nad meil ju 6-vagunilistena, nii et vahevaguneid oli kõvasti üle, päid aga nappis.

[Edel]

ER1-06-st olid jah ainult juhtvagunid(ER1-06-01 ja 06-09,sõitsid viimati vastavalt siis 2002 Jaanuar ja 2001 Detsember ja on Eesti vanimad ER1 seeria elektrirongivagunid vl aasta siis 1958.
ER1 ümbernummerdused on sellised:
06 - 2301/2303 vl. aasta 1958
15 - 2308/2310 vl. aasta 1959
32-09 - 2309 vl. aasta 1959
39 -2306/2307 vl. aasta 1959
49 - 2304/2305 vl. aasta 1959
57 - 2311/2312 vl. aasta 1959
104-09 - 2302 vl. aasta 1960
Sellised on juhtvagunite numbrid.
Ümbernummerdamisele ei läinud koosseisud 81,82,86,enamus 104 ja 122 vagunitest ja 163.
Pole teada,kuhu on saanud 32 ja 104 teise otsa juhtvagunid,tabelist puudub info nende kohta.
Koosseisu 81 üks mootorvagun nr 10 seisab praegu Järve rändalajaamas. Päris mitmed vagunid müüdi 90-tel aastatel maha Eesti põlevkivile ja need on 32-03,39-03,57-06,86-04,86-08 ja 122-07 ja neid võib Virumaal veel praregugi liikumas näha.
Meie elektrirongide nummerdustabel asub lehel http://www.zone.ee/mootorvedurid Sealt saab päris huvitavat infot.

[Volli]

ER1-06-st olid jah ainult juhtvagunid(ER1-06-01 ja 06-09,sõitsid viimati vastavalt siis 2002 Jaanuar ja 2001 Detsember ja on Eesti vanimad ER1 seeria elektrirongivagunid vl aasta siis 1958.
ER1 ümbernummerdused on sellised:
06 - 2301/2303 vl. aasta 1958
15 - 2308/2310 vl. aasta 1959
32-09 - 2309 vl. aasta 1959
39 -2306/2307 vl. aasta 1959
49 - 2304/2305 vl. aasta 1959
57 - 2311/2312 vl. aasta 1959
104-09 - 2302 vl. aasta 1960
Sellised on juhtvagunite numbrid.
Ümbernummerdamisele ei läinud koosseisud 81,82,86,enamus 104 ja 122 vagunitest ja 163.
Pole teada,kuhu on saanud 32 ja 104 teise otsa juhtvagunid,tabelist puudub info nende kohta.
Koosseisu 81 üks mootorvagun nr 10 seisab praegu Järve rändalajaamas. Päris mitmed vagunid müüdi 90-tel aastatel maha Eesti põlevkivile ja need on 32-03,39-03,57-06,86-04,86-08 ja 122-07 ja neid võib Virumaal veel praregugi liikumas näha.
Kahjuks on elektrirongide nummerdustabel lehelt http://www.zone.ee/mootorvedurid maha võetud aga mul on ER1 tabel olemas paberikandjal.

104-01 saatus on vägagi täpselt teda, sest oma silmaga nägin, kuidas 4 vagunit ER-1 104st ja lisaks veel 6 elektrirongi vahevagunit muudest koosseisudest tules hävisid! Mulgi foorumis sai sellest pikalt kirjutatud.
http://mulgiraudtee.viljandimaa.ee/trainsim/foorum.php

[PETSS]

Too DP 01 om sarnane sellele Saksa reisirongile.See Saksa oma oli aga sõitnud liinil Moskva-Riia aastatel 46-48. Küsisin täna isa käest täpsemalt järgi.Nii,et wabandan mõningase ebatäpsuse pärast.Tallinn -Riial oli ikka teine rong.Vene ajal oli Balti jaama viimasel korrusel restorani vastas raudteemuuseoum.Sääl kõik koos nii kitsa kui laia ajalugu.Loodan,et too ekspositsioon on nüüd kindlates kätes Lawasaares ja Haapsalus.Ahtmes sõitsid üleelmisel aastal küll nood helerohelised elektrirongi wagunid kaewanduste ja linna vahel ringi.Kahjuks ei mäleta mis mootorwedur ees oli.

[Edel]

Too DP 01 om sarnane sellele Saksa reisirongile.See Saksa oma oli aga sõitnud liinil Moskva-Riia aastatel 46-48. Küsisin täna isa käest täpsemalt järgi.Nii,et wabandan mõningase ebatäpsuse pärast.Tallinn -Riial oli ikka teine rong.Vene ajal oli Balti jaama viimasel korrusel restorani vastas raudteemuuseoum.Sääl kõik koos nii kitsa kui laia ajalugu.Loodan,et too ekspositsioon on nüüd kindlates kätes Lawasaares ja Haapsalus.Ahtmes sõitsid üleelmisel aastal küll nood helerohelised elektrirongi wagunid kaewanduste ja linna vahel ringi.Kahjuks ei mäleta mis mootorwedur ees oli.

Eesti Põlevkivi mootorveduriks,mis veab neid elektrivaguneid,pidi kuulduse kohaselt olema TEM2.
Pole teada ka,kuskohas Eesti Põlevkivil need elektrirongivagunid alaliselt seisavad(näit. puhkepäevadel).

[Soobel]

DP01jne...

Saksa päritolu diiselrongid paiknesid minu teada Vilniuse depoos ja numbrid olid kas DP14 ja 15 vôi 15 ja 16. Môlemad olid hüdroülekande ja Maybachi mootoritega, kolmevagunilised ja jooksid 160km/h välja. Reichi rongiehituse viimane sôna. Môningatel andmetel on need ka Vilnius-Tallinn liini sôitnud. Ilmselt siis enne 6vaguniliste ungari DP-de ilmumist.
Muidu oli nende 40-50-date diiselrongide ühiseks tunnusjooneks luksus. 6vagunilises DP-s oli vaid 180.. kohta, enamik vaguneid olid 2-kohaliste kupeedega. Esimene klass. Baar ja konditsioneerid. Meie kiirtartuluksrongid, eesotsas 229-ga on nende kôrval kui Saalomon Vesipruuli katsetised Schilleri luule kôrval.

[Soobel]

Pildikesi ka...
krt, midagi on nihu, ma ei suuda leida vôimalust pilti arvutist lisada...
Muutes ikka lasi, DP Joonised-pildil on ülal siis saksa rong ja all ungari kolmevaguniline.

[Martti]

Võib olla ei lähe küll väga raudtee uunikumide alla aga siiski seotud rongidega. Nimelt kuskil 1985 aastal elas isa veel Lillekülas ja tal oli vaja minna hommikul Balti jaamast diiselrongiga Jõgevale. Kuna aga elektrirong mis pidi minema Balti jaama jäi üldse ära. Siis ta mõtlees et kuidas saada Balti jaama ja just sel hetkel nägi tulema kaubarongi, kohe käsi püsti ja rong jäigi seisma!! Võttis peale ja viis Balti jaama juures olevasse kaubajaama, sealt jõudis isa täpselt rongile. Minu meelst praegu küll ei tohi vedad kõrvalisi isikuid veduris või rongi peatada, aga kuidas oli olukord ja nõuded toll ajal.

[2TE116]

Soobel wrote:

Aknad olid teist moodi, vaid ühekordsete klaasidega ja terasplekist raamiga. Talveks pandi sissepoole puuraamid ühe suure klaasiga ja aknaid avada polnud siis vôimalik, lahti käisid vaid välisaknad.
Originaalistmed olid vineerist pôskedega ja neis olid kolm tahvlit nii seljatugedes kui istmetes, tasased, sentimeetrise vahtkummi ja dermantiiniga kaetud.
Seinu kattis papp, millesse oli pressitud muster, nagu Lavassaare Pafawag-reisivagunis. Seinad olid rohelised, altpoolt aknalaudu pruunid, seinakatete tahvlid eraldatud puuliistudega. Seejuures olid liistude nurkade yleminekud viimistletud korralikult. Elektriahjud olid vist iga akna all. Puuviimistlusega olid vist tamburid ja elektrikapidki.

Mu sõber elas Järve jaama ligidal ja käisime ER1-81-10 vaatamas.
Salaja ronisime üle aia ja üritasime tamburi(Vagunivahe) ukse kaudu sisse saada,mul oli kolmnurk võti,tal ukselin,aga nihhuijaadki,uks seest kinni keevitatud,teisel t poolt tabaga kinni.
Ukse aken oli puutükiga kinni naelutatud.
Ära ei hakanud lööma,aga seest olid täpselt sellised aknad ja pakiraamid nagu Soobel rääkis.

[Landy]

TÄNA!!!
ETV
19:00 Ajaproov.
Haapsalu raudtee. Aastavahetusel tähistaks Haapsalu raudtee oma 100. sünnipäeva. Nüüd räägime sünniaastapäevast - supelsakstest ja kaubavagunitest kuuleb Raudteemuuseumis ja rööpadki on osaliselt üles võetud. Eesti Vabariigis osutus see tee ebarentaabliks. Haapsalu raudtee saagat jälgivad arhiivimatejalide toetusel autor Mati Talvik ja reþissöör Indrek Kangur.

[valdo]

Aastavahetusel tähistaks Haapsalu raudtee oma 100. sünnipäeva.
[...]
...rööpadki on osaliselt üles võetud.

Leebe hinnang. Minu meelest algab rööpatu olek Riisipere tagumisest ülesõidust ja lõpeb mõned meetrid enne Haapsalu jaama esimest pöörangut. Ehk siis Haapsalu jaam koos haruteedega on muutunud väikeseks rööbas-saarekeseks ja kuni \"suure\" raudteeni Riisiperes enam mitte midagi rööpalist alles ei ole.

[2TE116]

Haapsalu maantel on ikka rööpad alles

[Martti]

Jõulurong Kiviõlis!
Nädalvahetusel, täpsemalt pühapäeval sõitsin läbi Kiviõli. Rongi jaamas perroonil oli rahvast murdu ja kohe oli saabumas Jõulurong. See pidavat seisma seal 20 minutit ja selle aja jooksul jagati komme. Ise seaisma ei jäänud ja lastega kommide pärast konkureerima ei hakanud, pole ka teada kuhu rong edasi läks. Tallinna poolt tuli ja Narva poole läks aga kas just nii kaugele seda ei tea. Vagunid olid veel kaunistatud ja vedur oli Ameerika päritolu.

[PETSS]

Ehk oskab keski aidada? Need Eesti Raudteel sõitvad autod ei olevat miskit uut.Isa kõneles mulle ,et juba Saksa armeel olewat säärased autod olnud .Antslas oli noid ringi sõitnud.Oskab mõni asjast rohkem teadlik kodanik tollest rohkem kõnelda?

[smolin]

Ehk oskab keski aidada? Need Eesti Raudteel sõitvad autod ei olevat miskit uut.Isa kõneles mulle ,et juba Saksa armeel olewat säärased autod olnud .Antslas oli noid ringi sõitnud.Oskab mõni asjast rohkem teadlik kodanik tollest rohkem kõnelda?

Raudteel liikuda suutvad autod eksisteerisid juba 30-ndatel. Ei oska küll öelda, kas neid ka Eestis esines. Isegi Punaarmeel oli tollal raudteel liikuda võivaid soomusautosid.

[Edel]

Need Unimongid raudteel on tegelikult juba vana lugu. Aastal 1992 vist sattus mul kätte mingi eesti ajakiri(Nime ei mäleta,aga autodest ja muidu tehnikast kirjutas),kus sellest juba artikkel sees oli.
Ajakirja praeguseks mul enam alles pole....
Need EVR-i punased picup FORDid sõidavad sammuti Eesti (raud)teedel juba mõnda aega,nähtud neid juba kindlasti paar aastat kui veelgi kauem.
Eelmine aasta 15.Detsembril sattusin Valgas üldse sellise rööbastel liikuva eluka peale http://www.pilt.ee/photo/318530/6274662/