[Telc]

Kes tegeleks Pärnu kandis sellise pisikese tööga nagu veneagsete jõulutulede remont? 
Puht nostalgiline väärtus, kahjuks sel pühadehooajal keeldus valgust sisse võtmast.
Võib anda ka nõu, kuidas ise viga üles leida.

Mul on selline 220v voolu indikaator, mis ei vaja kontakti.

https://www.elektrimaterjalid.ee/t%C3%B6...0v-ac.html

Paned lambid pistikusse ning hakkad mööda kaablit minema.
Kui terves juhtmepikkuses piiksub, siis tuleb pistikus polaarsus ära muuta.

Lihtsam ja täpsem on katkist ahelat mitte pingestada vaid võtta multimeetri "helistamise" funktsioon appi ja katkestus leida. Veneaegsete jadaühenduses kuuseküünaldega on antud tegevus möödapääsmatu pühadetraditsioon nagu vorstitoppimine või piparkookide küpsetamine nagunii.
Elu läheb lõbusamaks kui taipad helistades ühe otsa surada keskmisesse pirnipessa ja siis katsuda mõlemad pistikuklemmid läbi - terve poole võib rahule jätta.
*****
Seda, kuidas hõõgniidiga pirnijada toimimist pistiku polaarsus mõjutab, tahaks ka ausaltöelda teada.
*****
Seda ka, et vigast/katkise pirniga pesa ära ahelast välja kaksa, teised pirnid hakkavad kiiremini surema.

[aavu]

Võib anda ka nõu, kuidas ise viga üles leida.

Oommeetriga mõõta ära ühe töötava pirni takistus ( ktkisel pirnil on lõpmata suur takistus) ja leida tagavarapirnide hulgast (mis aastatega kogunenud) sama takistusega pirn. Kui uue pirni takistus on tunduvalt (üle 10%) erinev, siis selline ei sobi. Kas ei sütti üldse või põleb kähku läbi.

[Laurts]

Mis põhimõtteline erinevus on keermeliimil ja laagriliimil? Ühesugused rohelised vedelikud, mõlemat on saadaval tugevusega "hard". Etteruttavalt mainin et sai uuritud ka Loctite kataloogi, kõvadused, viskkoossused ja temperatuuritaluvused varieeruvad. On tooteid mille juurde on märgitud et vastupidav õlile, kuid mis siis tavalise keermeliimiga õli sees juhtub, kuivanud liim sulab ära? Oleks vaja liimida tikkpoldid käigukasti korpusesse, osad augud on läbi korpuse, seespool voolab õli.

[Kodanik2]

Mis põhimõtteline erinevus on keermeliimil ja laagriliimil? Ühesugused rohelised vedelikud, mõlemat on saadaval tugevusega "hard". Etteruttavalt mainin et sai uuritud ka Loctite kataloogi, kõvadused, viskkoossused ja temperatuuritaluvused varieeruvad. On tooteid mille juurde on märgitud et vastupidav õlile, kuid mis siis tavalise keermeliimiga õli sees juhtub, kuivanud liim sulab ära? Oleks vaja liimida tikkpoldid käigukasti korpusesse, osad augud on läbi korpuse, seespool voolab õli.

Keermeliim peaks olema lukustava ja tihendava toimega. Laagriliim peaks olema paisuva toimega. Ehk vähendab lõtku.

[Janka]

Tikkpoldid, mis keermeliimiga liimitud, irduvad koostu lammutamisel tunduvalt lihtsamini võrreldes poltidega, mis laagriliimiga liimitud.
Seega laagriliim on tugevam kleepija. Rohelise keermeliimi saab külmalt kergemini liikuma, kui sama värvi laagriliimi. 
Laagriliimi kasutamine võib mõnikord muutuda sedapidi tülikaks tegevuseks, et laagrit ei saagi lõpuni liimitud. Laagrit paigaldades on tekkinud piisavalt soe hõõrdumine ja liim võib koostu juba enne tema täielikku kokkusobimist kinni kleepida.
Detaile umbes 270-300*C-ni kuumutatuna saab vabalt lammutada kõik keerme- kui laagriliimiga koostatud liited.

Kui neid tikkpolte pole plaanis väga tihti vahetada, kasutaksin nende kleepimiseks pigem laagri- kui keermeliimi.

[tõnn]

Kes tegeleks Pärnu kandis sellise pisikese tööga nagu veneagsete jõulutulede remont? 
Puht nostalgiline väärtus, kahjuks sel pühadehooajal keeldus valgust sisse võtmast.
Võib anda ka nõu, kuidas ise viga üles leida.

Mul on selline 220v voolu indikaator, mis ei vaja kontakti.

https://www.elektrimaterjalid.ee/t%C3%B6...0v-ac.html

Paned lambid pistikusse ning hakkad mööda kaablit minema.
Kui terves juhtmepikkuses piiksub, siis tuleb pistikus polaarsus ära muuta.

Lihtsam ja täpsem on katkist ahelat mitte pingestada vaid võtta multimeetri "helistamise" funktsioon appi ja katkestus leida. Veneaegsete jadaühenduses kuuseküünaldega on antud tegevus möödapääsmatu pühadetraditsioon nagu vorstitoppimine või piparkookide küpsetamine nagunii.
Elu läheb lõbusamaks kui taipad helistades ühe otsa surada keskmisesse pirnipessa ja siis katsuda mõlemad pistikuklemmid läbi - terve poole võib rahule jätta.
*****
Seda, kuidas hõõgniidiga pirnijada toimimist pistiku polaarsus mõjutab, tahaks ka ausaltöelda teada.
*****
Seda ka, et vigast/katkise pirniga pesa ära ahelast välja kaksa, teised pirnid hakkavad kiiremini surema.

Lisaks läbipõlenud pirnidele on veaks ka kehvad kontaktid ja kui hakkad neid lampe sisse- välja kiskuma, siis tekitad probleeme juurde.
Kui kasutad kontaktivaba indikaatorit, siis ei ole vaja pirne välja kiskuda. 
Hõõgniitidega pirnijadal on katkestus x kohas ning 2 juhet.
Ühel juhul lased faasi mööda ühte kaablit pidi kuni lõpuni ja tagasiteel katkestuseni ning indikaator märkab induktsioonvoolu kogu kaabli pikkuses.
Kui tõstad faasi teisse juhtmesse, siis induktsioonvool on kuni katkestuseni ning teises kaablis on neutraal, mida indikaator ei näe.

[oltsberg]

Eks nende nääripuu tulukestega oli alati see iroonia, et vigane oli eelviimane või viimane pirn   Keskelt alustamine seega väga nutikas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida   Kellel ja millistel asjaoludel on õigus "telliskivi" märgi alt läbi sõita?

[mlsluik]

Eks nende nääripuu tulukestega oli alati see iroonia, et vigane oli eelviimane või viimane pirn   Keskelt alustamine seega väga nutikas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida   Kellel ja millistel asjaoludel on õigus "telliskivi" märgi alt läbi sõita?

Operatiivsõidukitel ja lisatahvli olemasolul seal märgitud sõidukitel.

[r.i.h.o]

Viskan õhku ühe hüpoteetilise küsimuse.
Kas vabalt hingavas mootoris, väljalaske kollektoris, ennem lambda andurit olev mõra võib mõjutada mootori tööd selles suunas, et mootoriaju keerab segu rikkamaks?  
Hüpotees : mõrast siseneva lisa õhu tõttu arvab lambda andur, et segu maru lahja on ja siis julgelt kütust juurde annab.

Vastulause: samas peaks väljalaske kollektoris ju ümbritsevast õhurõhust suurem surve olema? See välistaks lisa õhu vl. kollektorisse pääsemise. 

Vastulause vastulausele: samas gaasi jahtuvad vl. kollektoris suhteliselt kiirelt ja see tõttu väheneb nende ruumala e. maht. Mis omakorda annaks eelduse hõrenduseks ümbritseva õhurõhu suhtes?

Probleemi alge: tühikäigul on mootori heitgaasid tublisti üle lubatud normide, ent kõrgetel pööretel on samas normidesse mahtuvad.

[veix__]

Tühikäigul gaaside kogus üsna väike ja ei välistaks varianti, et mõnes torustiku osas surve vaheldub kerge alarõhuga.
Või siis võtab kusagilt mujalt lisaõhku ja väike leke avaldab just tühikäigu näidule rohkem mõju kuna siis piisab üsna väikesest lisaõju kogusest. Võibolla leke suuremate pööretega märgatavalt ei suurene ja seega lisaõhu suhe jääb väiksemaks.

[motamees]

Vastualuse vastulause...vastulause.
Kollektoris on väljaheitegaasid pulseerivad ja sealt tõmbab mingi hetk ka lisahapnikku sisse. Ülevaatusel ju gaasitester näitab, kui kusagilt väljalaskesüsteem katki.

[ivoalaska]

Vastualuse vastulause...vastulause.
Kollektoris on väljaheitegaasid pulseerivad ja sealt tõmbab mingi hetk ka lisahapnikku sisse. Ülevaatusel ju gaasitester näitab, kui kusagilt väljalaskesüsteem katki.

Vastus õige. Eelmine nädal diagnoosisin ühel Lexusel välja prao väljalaskes, kuskil 15 cm peale tagumist lambda andurit. Auto kurtis katalüsaatori efektiivsuse üle. Pragu oli imepisike aga brake cleanerit sinna suunas lastes, reageeris andur momentaalselt. Seega väljaheitegaasid pulseerivad ja välisõhku imatakse väljalaske torustikku.

[oltsberg]

Kellel ja millistel asjaoludel on õigus "telliskivi" märgi alt läbi sõita?

Operatiivsõidukitel ja lisatahvli olemasolul seal märgitud sõidukitel.

Ok, elementaarne, et miilits, kiirabi ja pritsumehed peavad vajaduse korral sündmuskohale pääsema. Aga kas ainult operatiivülesannet täites või ka niisama uudishimust? Jah, kiirabi niisama mööda maad ringi ei sõida, ainult konkreetse vajaduse korral. Aga kui keegi sinna märgi taha miilitsat ei kutsu, siis kas kas neil on mingit alust lihtsalt uudishimust sinna sõita?

Lisaks eksisteerib terve peputäis igasugu ameteid ja inspektsioone, kes inimtegevuse kõikvõimalike vormide vastu huvi tunnevad. Nemad peaksid siis auto märgi taha jätma ja vajadusel jalgsi edasi tatsama?

Ja kui maaomanik on kellelgi suvalisel tüübil lubanud märgi alt läbi sõita, kas ta peaks selle ka kirjalikult vormistama?

[Daff]

Elu on näidanud, et märk on lugupidamiseks mitte täitmiseks.

[veix__]

https://tarbija24.postimees.ee/963572/ma...kasutamise

[motamees]

Mingi aja eest oli nii - "Telliskivi" (sissesõidu keeld)  keelas igasuguse liiklemise (muidugi erandiks on alarmsõidukid). "Tellisega" tõkestatatud teelõigule PIDI saama kusagilt mujalt. Näiteks ühesuunaline tee. 
See eest punase ringiga valge ketas (sõidu keeld) oli selline eranditega märk. Seal ongi sellepärast hästi palju erikujutistega asju punase sõõri sees.

[meli666]

Ehk keegi oskab elektrialaselt nõua anda. Garaazis praegu C32A kaitse. Liitumiskilbis C40A kaitse. Nende kahe koha vahemaa umbes 30m ja 25 ruudune juhe. Liitumiskilbist alajaamani umbes ka 30m meetrit ja juhe 50 ruudune. Viimane lause küll vist ei oma enam probleemi olemuses tähtsust.
Aga asi siis selles, et millegipärast plasmalõikuriga lõigates viskab kaitsme alati välja liitumiskilbist, kui lõikamisampritega liiga ahneks minna.
Plasmalõikur selliste andmetega:
   
Arusaadav, et peakaitse jääb aparaadi vajatava täisvõimsuse korral piiripeale. Aga huvitab just, et miks ülekoormuse korral kangem kaitse ära minestab? Võiks kahtlustada praaki ja peaks Elektrilevi kohale kutsuma?
Niipalju veel, et alajaam koos liitumiskilbiga paigaldati aia taha mõned aastad tagasi ja selle aja jooksul peakilbi kaitse välja visanud ülekoormuse tõttu mitte üle kümne korra. Lihtsalt 50mm materjali lõigatud väga harva. Seega ei ole tegemist igapäevase kaitsme sisse klõpsimisega ja miskise ärakulumise saab välistada.

[tcumen]

Ehk keegi oskab elektrialaselt nõua anda. Garaazis praegu C32A kaitse. Liitumiskilbis C40A kaitse. Nende kahe koha vahemaa umbes 30m ja 25 ruudune juhe. Liitumiskilbist alajaamani umbes ka 30m meetrit ja juhe 50 ruudune. Viimane lause küll vist ei oma enam probleemi olemuses tähtsust.
Aga asi siis selles, et millegipärast plasmalõikuriga lõigates viskab kaitsme alati välja liitumiskilbist, kui lõikamisampritega liiga ahneks minna.
Plasmalõikur selliste andmetega:

Arusaadav, et peakaitse jääb aparaadi vajatava täisvõimsuse korral piiripeale. Aga huvitab just, et miks ülekoormuse korral kangem kaitse ära minestab? Võiks kahtlustada praaki ja peaks Elektrilevi kohale kutsuma?
Niipalju veel, et alajaam koos liitumiskilbiga paigaldati aia taha mõned aastad tagasi ja selle aja jooksul peakilbi kaitse välja visanud ülekoormuse tõttu mitte üle kümne korra. Lihtsalt 50mm materjali lõigatud väga harva. Seega ei ole tegemist igapäevase kaitsme sisse klõpsimisega ja miskise ärakulumise saab välistada.

 Kaitseautomaatide parameetritel on lubatud teatavad piirid.
Termovabastil ca 1,13–1,45 nimivoolu ja elektromagnetvabastil 5–10 nimivoolu C-kara korral.
Vabalt võib juhtuda, et C32 on tuimem kui C40.

[v6sa]

Kas minitud C32 on ainus tarbija selle C40 taga?

Et seal ei oleks teisi matsutamas samal ajal...

[v6sa]

Kas seinakella kvartsmehhanismid on kõik ühesugused peedid või on mõni teistest kabedam ka?

Meil on üks, mis ei jaksa püsti käia enam. Aga kuna kell on kabe, vahetaks mehhanismi. Netist hüoppas ette selline:
http://www.seinakellad.ee/toode/kellameh...ga-nr-2-2/

On see "harju keskmine" või on sama raha eest midagi paremat saada?