Täna oli veidi aega ja ladusin siis geneka uuesti kokku. Kuigi tagumine laager tundus täiesti OK olevat, läks kindluse mõttes ka see vahetusse. Kui hiljem auto peal testisin, et kuidas remondist kasu oli, siis positiivne oli see, et genekas oli täiesti vaikne. Negatiivse poole pealt jäi aga silma see et koos laagri urinaga oli ära kadunud ka laadimine. Ei tea kas said harjad kuidagi halvasti sisse või suutsin mingi juhtme seal sees ära lõhkuda. Kui mõni päev jälle veidi rohkem aega on, siis katsun selle kaduma läinud laadimise jälle üles leida. Või jään lootma sellele iseeneselikule paranemisele, mis Opelitele omane on.
Kuna ei osanud vabapäevaga midagi targemat peale hakata, siis võtsin geneka uuesti maha. Vastupidiselt minu lootustele ei olnud vahepeal mingit iseparanemist toimunud. Ega ma seal midagi targemat teha ei osanud kui vaatasin harjad üle, kaapisin veidi ühendusi ja panin siis koos heade soovidega kõik jälle kokku tagasi. Tööle pannes aga selgus, et mitte midagi ei olnud muutunud. Päris surnud ta siiski ei ole, tester näitab et mingit voolu sealt siiski tuleb (mingi 11,midagi). Ju peab nüüd abi saamiseks nende poole pöörduma, kes asjast ikka midagi teavad kah.
Tänane ilm tuletas meelde, et ega seegi aasta kevad tulemata jää. Garaazis autot vaadates pidin endale tunnistama, et mis ma plaanisin enne uut hooaega teha, on paraku endiselt tegemata. Tehtud on ainult nii palju, et uus jooks rehve on ostetud ja ootavad peale panekut. Sellega aga positiivne osa ka lõppeb. Oleks vaja esituled väljavahetada kuna praegustel on reflektori ääred juba ussitama hakanud. Õnneks on paremas seisus tuled olemas, nii et see ei tohiks ületamatu töö olla. Järgmise asjana oleks vaja kojamehed tööle saada. Vana mootor ja ülekanne urisesid nii, et auto häält ei olnud enam kuuldagi. Panin siis lammarist saadud Vectra mootori asemele, aga nüüd ei oska juhtmeid külge panna. Ja viimaks kõige tüütum jama on see, et endiselt ei ole laadimist. Talvel soovitas härra Aspelund oma isa poole selle murega pöörduda. Pöördusingi. Vanahärra kontrollis kõik üle, stendis andis genekas selliseid volte ja ampreid, et jaga või teistelegi, aga kodus auto peal jällegi ei midagi. Laadimistuli väreleb ja tester näitab 12 volti. Kindlasti oli mõni asi veel mida ma plaanisin enne kevadet teha, aga hetkel ei meenu.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Neid massi- ja muid juhtmeid olen ma juba kontrollinud, veel kord kontrollinud ja lõpuks veel üle kontrollinud. Kõik tundub korras olevat. Aga arvan et tegelen selle probleemiga tõsisemalt siis kui auto on garaazist juba õue ära aetud ja on ruumi ümber masina liikuda (praegu see võimalus puudub).
Täna tekkis mõte, et prooviks ikkagi need kojamehed tööle saada. Pusisin mis ma pusisin ja nuputasin nagu oskasin, aga tööle ma neid ei saanud. Vanale mootorile läks külge 4 juhet- üks juhe kust tuleb pidevalt vool peale, teine juhe kust tuleb vool aeglasemaks käiguks, kolmas juhe kiiremaks käiguks ja neljas juhe on kurat teab milleks. Uuel mootoril on 5 juhtmega pistik, numbrid pistikul on 53, 31b, 53e, 53a ja 53b. 53 ja 53b lähevad otse mootorisse. Kui lasta vool 53, käib mootor aeglaselt, 53b paneb mootori kiirelt käima. Aga nüüd need ülejäänud kolm klemmi, nende loogikast pole ma aru saanud. Kuhu see pideva vooluga juhe peaks minema, et kojamehed oma asendisse tagasi läheksid? On ka mingi võimalus, et mootoril on mingi viga juures, et see ei toimi nagu vaja, aga selle võimaluse jätaksin ma kõige viimaseks. Pigem on viga ikkagi minus. Kui keegi oskaks selle segase jutu peale midagi asjalikku öelda, siis oleksin ma päris rõõmus.
(18-03-2017, 23:06 PM)Toffel Kirjutas: Täna tekkis mõte, et prooviks ikkagi need kojamehed tööle saada. Pusisin mis ma pusisin ja nuputasin nagu oskasin, aga tööle ma neid ei saanud. Vanale mootorile läks külge 4 juhet- üks juhe kust tuleb pidevalt vool peale, teine juhe kust tuleb vool aeglasemaks käiguks, kolmas juhe kiiremaks käiguks ja neljas juhe on kurat teab milleks. Uuel mootoril on 5 juhtmega pistik, numbrid pistikul on 53, 31b, 53e, 53a ja 53b. 53 ja 53b lähevad otse mootorisse. Kui lasta vool 53, käib mootor aeglaselt, 53b paneb mootori kiirelt käima. Aga nüüd need ülejäänud kolm klemmi, nende loogikast pole ma aru saanud. Kuhu see pideva vooluga juhe peaks minema, et kojamehed oma asendisse tagasi läheksid? On ka mingi võimalus, et mootoril on mingi viga juures, et see ei toimi nagu vaja, aga selle võimaluse jätaksin ma kõige viimaseks. Pigem on viga ikkagi minus. Kui keegi oskaks selle segase jutu peale midagi asjalikku öelda, siis oleksin ma päris rõõmus.
See pideva voolu juhe peaks olema lõpplülitiga ahelasse ühendatud. Ehk siis kui muu vool katkeb, siis see pidev pluss veab kojamehed nullasendisse, kus lõpplüliti ka selle ahela katkestab.
Kui n.ö aeglase klemmi ühendasid aeglase juhtmega ja kiire juhtme kiire klemmiga, siis pidevat voolu ükskõik millise ülejäänud klemmiga ühendades ei hakanud nulli vedama?
Uuemal süsteemil võib muidugi olla asi lahendatud läbi mingisuguse juhtbloki. Sellel ju intervall jms lõbud ka peal.
Geneka puhul kas kontrollisid jutmete ühendused visuaalselt üle ja puhastasid, või kontrollisid pingelangu ka? Ma olen näinud visuaalselt uueväärseid juhtmeid, mis voolu läbi ei lase.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2017, 14:14 PM ja muutjaks oli aavu.)
Opel Astra A (Опель Астра) 1992 года http://autolibrary.net/catalogue-avto-/o...-opel.html Sealt üks skeem, millel on relee K08 klaasipuhasti ja relee K30 tagaklaasi puhasti. Kaks vasakpoolsemat skeemil, ehk on abiks.
Lisaks. Kui katsetad mootorit ilma klaasipuhasti harjadeta, pole ju takistust klaasi ja harja vahel. Mootor oma inertsiga saab joosta seiskamise lülitist üle järgmisele tiirule jne lõputult.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(18-03-2017, 23:06 PM)Toffel Kirjutas: Vanale mootorile läks külge 4 juhet- üks juhe kust tuleb pidevalt vool peale, teine juhe kust tuleb vool aeglasemaks käiguks, kolmas juhe kiiremaks käiguks ja neljas juhe on kurat teab milleks. Uuel mootoril on 5 juhtmega pistik, numbrid pistikul on 53, 31b, 53e, 53a ja 53b. 53 ja 53b lähevad otse mootorisse. Kui lasta vool 53, käib mootor aeglaselt, 53b paneb mootori kiirelt käima.
31b Return line to negative battery terminal or ground, via switch or relay (switched negative)
WIPER MOTOR 53 Wiper motor, input (+) 53a Wiper (+), self-parking switch-off 53b Wiper (shunt winding) 53c Electric windshield-washer pump 53e Wiper (brake winding) 53i Wiper motor with permanent magnet and third brush (for higher speed)
Seal võib selline teema olla, et kui kojamehed välja lülitad, siis läbi lüliti nullasendi jääb see tagastusots pinge alla ja pargib end kuni katkestuskohani ära.
Mitu klemmi lülitil on ja mis on lüliti skeem?
Tundub, et tänu Aavule ja Stihlile hakkab tunneli otsast valgus paistma. Kuna täna jõudsin garaazis väga vähe aega olla, siis lõpptulemuseni veel ei jõudnud. Selle peale ma ise poleks tulnudki, et mootor käib ilma hoovastikuta nii vabalt ringi, et paneb sellest katkestus kohast hooga üle. Eile kui proovisin juhtmetega erinevaid variante, siis mingis asendis tõesti jättis mootor korraks vahele ja töötas kohe jälle edasi. Tänu Stihli seletusele hakkab juba mingi pilt silme ette tekkima, et kuidas need juhtmed olema peavad. Loodan et järgmine kord kui garaazis rohkem aega on saan selle värgindusega ehk ka valmis.
Täna oli veidi aega jälle kojameestega tegeleda. Ladusin juhtmed külge ja proovisin kuidas toimib. Mitte midagi ei toimunud. Olin juba valmis päris mitu kurja sõna lendu laskma kui tuli meelde, et viimati juhtmetega sebides suutsin päeva lõpetuseks ka kaitsme läbi lasta. Vahetasin kaitsme ära ja uuele katsele. Ainus asend mis töötas, oli kiire käik, ei aeglast käiku ega nullasendisse tagasi minekut. Kuigi tester näitas, et vool tuleb kõigist vajalikest juhtmetest vajalikul ajal. Siis taipasin, et astusin sama reha otsa kuhu kunagi varemgi. Otsisin oma pirniga juhtmejupi välja ja saingi tõele jälile. Nii kui pirni vahele panin, oli sellest aeglase käigu juhtmest vool kadunud. Selles suhtes on see huvitav juhe, et lülitist läheb see välja kollasena, aga mootorisse jõuab mustana. Küllap see kollasest mustaks muundumis koht ongi see kurjajuur. Kui see juhe välja vahetada, siis peaks kõik toimima hakkama.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2017, 08:47 AM ja muutjaks oli stihl.)
(20-03-2017, 23:19 PM)Toffel Kirjutas: Küllap see kollasest mustaks muundumis koht ongi see kurjajuur. Kui see juhe välja vahetada, siis peaks kõik toimima hakkama.
No kui raske selle skeemi siis leida on?
.Ma ei kujutakjs ette, et teen mingit autot, milleelektriskeemi mul pole.
Pigem kulutada 1h skeemi leidmisele, kui pärast 1h iga sõlme juures mõtlemisele, kuidas ta ühendatud peab olema...
(20-03-2017, 23:19 PM)Toffel Kirjutas: Küllap see kollasest mustaks muundumis koht ongi see kurjajuur. Kui see juhe välja vahetada, siis peaks kõik toimima hakkama.
No kui raske selle skeemi siis leida on?
.Ma ei kujutakjs ette, et teen mingit autot, milleelektriskeemi mul pole.
Pigem kulutada 1h skeemi leidmisele, kui pärast 1h iga sõlme juures mõtlemisele, kuidas ta ühendatud peab olema...
Küllap oli asi minu väljendusoskuses, aga lause mõte oli see, et kui lülitist läheb välja kollane juhe, siis kuskilt maalt oli see läbi naksatud ja jätkatud musta juhtmega. Aga nüüdseks on see kojameeste värk tööle saadud. Eelmine omanik oli juurde aretanud veel ühe keeratava nupu, kust sai siis veel lisaks kojameeste käigu sagedust või intervalli sättida. Tundub et see lüliti jamab veidi, kui seda ei kasuta, on kõik OK. Eks see juhtmete värk on seal üldse nagu on. Selle 46 aasta jooksul on seal nii mõndagi juhet parandatud ja lõpptulemus on mõne koha peal üsnagi segadust tekitav. Selle hooaja esimene proovisõit on ka juba tehtud, nii et minu jaoks on kevad alanud. Odoka näidu märgin kah ära, et saaks sügisel jälle tõdeda, et liiga palju on sõidetud. Odoka näit on siis praegu 41970.
Ja ta töötab jälle. Reedel käisin jälle Aspelundi isa tülitamas oma geneka murega. Vanahärra vaatas kõik üle, mõõtis ja kontrollis siit ja sealt ning jõudis järeldusele, et kõige mõistlikum on genekas mõne veidi kaasaegsema vastu välja vahetada. Kodus oli üks Rekordi oma olemas ja see läkski külge ja sellega sain sellest releekopsikust kapoti all lahti. Ja oh seda rõõmu kui kõik toimis nagu vaja. Nüüdseks on juba ka esimesed 350 km läbitud. Vaja oleks veel rehvid vahetada ja siis võib julgelt ringi vurada.
Vahepealsetest tegemistest nii palju, et nädal tagasi said rehvid vahetatud. Kumm.ee-st sain hea hinnaga jooksu Kormorane soetada, kuna eelmised rehvid olid sama tootja omad ja kestsid igati hästi, siis ma ei näinud põhjust osta alla 2x kallimaid rehve. Uued rehvid tunduvad igati head olevat, igatahes jäi rehvimüra oluliselt vähemaks. Muutustest veel nii palju, et kojamehed töötavad harjumatult vaikselt. Kui vana kojameeste mootor nägi välja nagu tavaline elektrimootor, siis käima pannes reetis kostuv heli, et tegemist oli siiski mingi sisepõlemismootoriga. Aga muidu on kõik endiselt hästi.
Väike vahekokkuvõte sellest hooajast. Ega siin olegi midagi kokku võtta, kuigi suvi pole veel pihta hakanudki, avastasin et kilomeetreid on Mantaga läbitud juba üle 3000. Peaks vist hakkama oma nö. igapäevaauto kilomeetreid ka jälgima, et kummaga ma suveajal rohkem sõidan.
Hädadest niipalju, et Tarvitet massinate sõidul Hiiumaal otsustas süütepool lõplikult otsad anda. Ju said saatuslikuks mereõhk ja Käina kardirada, kuigi märke lähenevast lõpust oli varemgi tunda. Nimelt sõidu ajal jättis mootor aegajalt paar pauku vahele, aga kuna see jäi veel talutavuse piiridesse, siis ma sellele erilist tähelepanu ei pööranud. Igatahes Hiiumaal olin ma püsti hädas ja mõlgutasin juba musti muremõtteid kui ksf Zazik tõi oma Mosse pagassist asenduseks teise pooli. Samas ta väitis, et ma pole sugugi esimene, kes seda pooli vajas. Ka Mati Kits oli sellega Lätist koju tulnud. Igatahes veelkord suured tänud ja kuidas ma selle sulle tagasi toimetan, pole veel õrna aimugi.
Rohkem muresid vist ei olegi olnud, loodan, et nii jääbki.
Kuna täna öösel tuli kellasid tund aega taha keerata, oli see minu jaoks viimane märk, et suvi on tõesti läbi. Sellest tulenevalt tegin ka Mantale viimase pesu ja saatsin ta auavalduste saatel garaaži uut kevadet ootama. Ega see ei olnudki niisama lihtne ettevõtmine, iga aastaga läheb kogu selle kraami äramahutamine, mis sinna varasematel aastatel lahedasti mahtunud on, järjest keerulisemaks. Odoka näit oli 47050, nii et minu arvutuste kohaselt tuli sel hooajal läbisõitu tiba üle 5 000 km. Seda on pea 2 000 km vähem kui mõnel eelneval aastal. Üheks väikse läbisõidu põhjuseks on kindlasti see, et nö autoüritustest sai sel aastal ainult Tarvitet massinate väljasõidust osa võetud. Ülejäänud kilomeetrid kogunesid enamjaolt poodi ja tööle sõitudega.
Järjekordne Manta hooaeg on täies hoos ja juba on läbitud ka esimesed 1200km. Suuremate asulate nimekirja, mida ma olen Mantaga külastanud, saan ma nüüd siis lisada ka sellise koha nagu Tallinn (õigemini küll Peetri, aga see erinevus on juba pisiasi). Hädadest niipalju, et taas on hakanud suunatuled jamama. Vahepeal toimivad nii nagu vaja ja siis jälle mitte, relee ainult põriseb ja tuled värelevad. Selle jama põhjuseks on katkine suunatule lüliti. See plastikosa kuhu kõik need juhtmed külge tulevad, on ohutulede nupu juurest katki murdunud. Olen seda juppi üritanud küll mitu korda kokku liimida, aga eriti kaua see lahendus ei toimi. eBay-s on küll vajalik uus lüliti olemas, aga kohe kuidagi ei taha käsi rahakoti poole sirutuda, et sellist hinda maksta mida seal küsitakse. Kui aga mingit paremat lahendust ei leia, eks ma pean siis ikka sealt selle ära võtma (Hundu noogutab praegu kindlasti pead ja mõtleb, et mida ma sulle kogu aeg rääkinud olen).
