Uunikumid raudteelt.

Täna nägin Chevrolet(oli vist Chevy) raudteel, mehed müttasid seal kõrval midagi.
Vasta

Eestis sõitsid autod (motrissid) raudteel kindlasti 1939 aastal Hiiumaal. Rannakaitsepatareide vahelisel kitsarööpmelisel raudteeliinil.

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Vasta

Automotriss ei ole raudteeauto. Tegu on hoopistükis russistliku laenuga, meie keeles esineb automotriss mootorvaguni nime all. Viimane raudteeseadus jaotab mootorvagunidki kahte: lihtsalt mootorvagunid, kabiiniga(DR1) või ilma(elektrirongid), siis veel rööbasbussid, mis on mõeldud eraldi sõiduks, kabiinid mõlemas otsas. Omamoodi mõiste oli lokomootor, mille olemusele ma vist pihta pole saanud. Kas tegu on tilluksese tehasesisese manöövriveduriga? Nt Tallinn-Väike depoos toimetanud Mk-001\"Häda\"?
Vasta

http://www.postimees.ee/220305/online_uu...160890.php

Ehk siis Mõisaküla raudtee kuulsusetu lõpp?

Muide, Lätti suunduv haru on senini alles, aga kasvanud võssa... Mõisaküla ja Ruhja vahel on lausa mehekõrgused kuused siin-seal rööbaste vahel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta

Wäga -wäga kurb. Ja tõenäoliselt see tee oma lõpu leiabki.Tuleb wist ruttu pilte tegema minna.Samas pole lõplikult otsustatud Euroopase kulgewa tee marzruut.Välja on pakutud 3 warianti aga kõige tõenäolisem tuleb siiski vist Tartu kaudu.Too Pärnu või Wiljandi suund jääbki wist ainult mõtteks.Ma ei taha küll kurja kraaksuda aga kas järgmine on Lelle-Pärnu?
Vasta

Kui Pärnu rongid pannakse öösel käima, nagu Mõisaküla viimane rong, siis pannakse Pärnu kinni jah.
Aga Kiirrongi Tartussepanemine oleks absurd mis absurd, tee pikeneb tunni võrra ja hind tõuseb ka 130km võrra. Kui tahavad Tartusse rongiühendust, siis alustuseks pangu Tartu-Riiagi käima. Raudtee on ju olemas.
Vasta

valdo Kirjutas:http://www.postimees.ee/220305/online_uu...160890.php

Ehk siis Mõisaküla raudtee kuulsusetu lõpp?

Muide, Lätti suunduv haru on senini alles, aga kasvanud võssa... Mõisaküla ja Ruhja vahel on lausa mehekõrgused kuused siin-seal rööbaste vahel.
Läti pool on kuulduse kohaselt Ruhja ja Aloja vahel raudtee kadunud.... Ma pole oma sünnikodus Mõisakülas juba 9aastat käinud ja nüüd Aprillis on mul kindel plaan Pärnu-Mõisaküla teelõik pilti võtta. Ilmselt peale raudteejaamade ja peatuste rohkemat seekord pilti võtta ei õnnestu.
Seda lõiku Mõisakülast edasi Ruhja tahaks ise küll oma silmaga näha,aga ega Mõisakülast kaugele minna saa,piir on juba mõnesaja meetri pärast.....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

«Pärast silume raudteetammi ja paneme ülesõidukohtades uue katte.» Mida kujutab see silumine? Kas lükatakse laiali või sõidetakse teerulliga üle nagu Haapsalu raudteetamm.
Vasta

EdR Kirjutas:Läti pool on kuulduse kohaselt Ruhja ja Aloja vahel raudtee kadunud....

Ma lähen kevadel kindlasti vaatan. Niikuinii oli plaan minna Raamatu (Ramata), Väike-Salatsi (Mazsalaca) ja Lemsalu (Limbaži) kandis mitmetesse mõisatesse Ja sõita läbi ajalooline kihelkondadevaheline ühendustee Saardest Salatsini - Jäärja/Raamatu piiripunkt pidavat nüüd taas lahti olema.

EdR Kirjutas:Seda lõiku Mõisakülast edasi Ruhja tahaks ise küll oma silmaga näha,aga ega Mõisakülast kaugele minna saa,piir on juba mõnesaja meetri pärast.....

Ega see siis raudne piir pole? Kui üle piiri korralikult piiripunktist nagu aus mees kunagi lähed (Mõisakülas on selline), siis Läti pool kola kus tahad. Miski 2001 ma Kirbla (Kirbeni) juures käisin korra raudteeni - kuused olivad keskel. Ja enne Ruhjat läheb üle kunagise raudteesihi lausa viadukt - seat pealt hea kinnikasvanud raudteed kaeda. Ka 2001 viimati käidud, mil reisi peaeesmärk oli hoopis Ruhja ja Salatsi kirikutes käimine.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta

Äkki õnnestuks seal enne rööbaste üles kiskumist teha üks AMF käsidreziinide sõbralik (võidu)ajamine ?

Kurb, et üks raudtee taas ajalooks saab...

Hea kommnetaar postimehest:
Fanatt
22.03.2005 09:37
Mõisakülla jõudis laiarööpmeline juulis 1981. Sinna oli paigaldatud R50 rööpad. Kuid Riisipere - Haapsalu raudteele olid 1960. aastatel paigaldatud reservis olnud rööpad R43. Ja muidugi oli seisukord halb, kuid sõita oli siiski võimalik. Ja seal oli rööpa meeter 43 kilo kergem. Muidugi ei ole Mõisaküla liini kaua remonditud, kuid ka ilma remondita peaks raudtee 24 aastat vastu

OÜ Green Oval

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi

Kristjan (+372)5010599

Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta

Raadios kuuldu järgi olewat tee säänses olukorras,et dresiinat ei pidawatki enam eriti kannatama.Samas mõttel jumet.Ainult ma es sa aru kuidas lastakse asjal lihtsalt ära laguneda.See ei juhtunud ju üleöö.
Vasta

Kui ikka Haapsalu-Riisipere liinil oli kohati ikka iga 3-4 liiper vahetatud siis Pärnu-Mõisaküla vahel pole peale selle sulgemist midagi tehtud. Juba 2003.aastal olid liiprid seal ikka nii mädad,et sellest vaid tühi kest oli alles.
Huvitav ka,kas rööpaid sealt varastada pole nende aastate jooksul tahetud? Huvitav küll....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

PETSS Kirjutas:Raadios kuuldu järgi olewat tee säänses olukorras,et dresiinat ei pidawatki enam eriti kannatama.
Igatahes mingeid veduri ja dresiini vahepealseid masinaid see tee veel kannab, aeg-ajalt on neid ikka liikumas nähtud.
Vasta

Potsataja103 Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Raadios kuuldu järgi olewat tee säänses olukorras,et dresiinat ei pidawatki enam eriti kannatama.
Igatahes mingeid veduri ja dresiini vahepealseid masinaid see tee veel kannab, aeg-ajalt on neid ikka liikumas nähtud.
http://www.pilt.ee/photo/216526/4208671/ Just sellised masinad seal liiguvatki,teisi masinaid(näit kasvõi ChME3) see teelõik lihtsalt enam ei kannata.
ChME3 käis Mõisakülas viimati 2001aasta Augustis.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

Toda teab vist kõikse paremini isand Soobel.Kas on mingi võimalus,et too tee Saksamaale tuleb üle Wiljandi ja Walga?See peaks ju kõige otsem olewat ja endine tamm ka enam wähem alles.Aga ,mis saab siis endistest kitsarööpalise jaamahoonetest, need ju tollele liinile enam ju ei sobi?Ja tee peaks tulema sel juhul 2 rööpapaariga.
Vasta

Viljandi-Mõisaküla vahel on maastik nii räige, et sealtkaudu tuleks üks hirmus kaevamine ja tammikuhjamine, vana tamm on kitsapäraselt käänuline ja ammuilma mulgi maaomanikele välja jagatud.
Pärnu kaudu on raudtee olemas ja maagi riigi omandis, tee profiil peaegu tasane. Mõned kurvid võivad järsud olla, õgvendamine poleks probleem.
See eurolaiusega tee tooks Tallinna kõva peavalu. Kuidas inimesed rongi saada? Ehitame Balti jaama mitmelaiuselisks? Hakkame inimesi trammiga killadikolladi TallinnVäiksesse viima? Ehitame superjaama linna äärde a´la pärnu?
Mina näeksin meelsamini korralikku 1520mm teed, mida mööda saaks 200ga sõita, sellest piisaks meile küll. 2teeline? Ei usu, et meil see liiklus nii tihedaks kujuneb, põhjalõuna suunal on kaubavedu ka pea olematu, üheteelisest piisava hulga jaamadega on ka küll.
Vasta

Turuuringuteks tuleks alustuseks taastada Tallinn-šestokai, et taas rongiga euroopasse pääseda. Sõitjaid oleks küll.
Vasta

Ma võin küll eksida aga Leedu pidi kuulu järgi oma rööpalaiuse Euroopa järgi tegema.Kas Poola laius on sama meie omaga wõii neil juba muu laius.Kunagi(vabandan oma ebakompetensust)olewat vene laius ainult kasutusel endise impeeriumi + Mongoolias ,Soomes ja Poolas.Tuhandeaastase riigikorra ajal olid ka siinsed raudteed 1435 laiusel.Samas palju kallimaks ja ajakulu too rataste vahetus piiril asja teeb?
Vasta

PETSS Kirjutas:Ma võin küll eksida aga Leedu pidi kuulu järgi oma rööpalaiuse Euroopa järgi tegema.Kas Poola laius on sama meie omaga wõii neil juba muu laius.Kunagi(vabandan oma ebakompetensust)olewat vene laius ainult kasutusel endise impeeriumi + Mongoolias ,Soomes ja Poolas.Tuhandeaastase riigikorra ajal olid ka siinsed raudteed 1435 laiusel.Samas palju kallimaks ja ajakulu too rataste vahetus piiril asja teeb?
Poola raudteed on Euroopa laiusega (1435mm)
Vasta

Soobel Kirjutas:See eurolaiusega tee tooks Tallinna kõva peavalu. Kuidas inimesed rongi saada? Ehitame Balti jaama mitmelaiuselisks?

Kas ühe niidi ümbertegemine Tallinn-Väiksest Balti jaama 1435 mm peale viib praeguse 1520 mm tee logistika (pöörmed, erinevad suunad + kaubarongid) täielikult sassi?

Ja kas on puhas utoopia teha see niit (kasvõi osaliselt) neljarööpmeliseks, et kannatab nii 1435 kui ka 1520 laiust? Mis saab sel juhul pöörangutest, kui need üldse seda teha lubavad? Seda et eritellimus, seda nagunii.

Riia jaam oli 1920-30tel kahelaiuseline. Ja minuni jõudnud andmetel oli Lätis 1930tel osa teid ka neljarööpmelised ehk siis sealsaid erinevaid rööpaid pidi sõita mõlema laiusega rongid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne