[aatom]

Mõistagi ei plaani ma jäädagi testvee peale / talveks tühjaks lasta (mis võimatu, sest sellest mootorist saab vee kätte vaid külmumispunni eemaldamisel). Lihtsalt ei taha uut lambda andurit tuksi keerata + mis mõju ikkagi on CO näidule ja kuigi nagu võiks ülevaatuse järgi kuu vabalt sõita, siis kindlustust saan vaid kuu kaupa teha klausliga sõit remondikohta või ülevaatusele (peatatud kandega sõiduk).
Ega selle tihendi vahetus lihtne ole, poldid roostes (juba õhulugeja korpuse 4 poldi lahtikeeramine oli vaev), ja kindlasti on ka alumiiniumist sisselase, malmist pea korrosiooni tõttu auklik, vajab kuidagi taastamist.

Uuest lambda andurist kindlasti on abi, sest tühikäigul pihusti lahtioleku pulss on 6.5 pealt langenud 4,5 peale. Aga anduri pinge sekundilise intervalliga kõigub 0,1V -> 0,9V peale (nagu aeglane andur? NTK OZA624-E2 1918) ja seda on kuulda ka mootori töös, võiks stabiilsem olla.

Küünaldega, need 5 on kõik ühesugused, vaid 6 silindri oma seestpoolt tahmasem ja külgelektroodi juurest ka tahmasem, aga keskelektroodi tipp jällegi nagu puhtaks pestud. Eelpool kuskil on pilt ka vanadest küünaldest, see jahutusvee lekke on juba enne minu aega, samamoodi 6 tahmane ja pisut ka 5.
6. küünalt uuesti eemaldada ei taha, seal lamda andur, mis võib viga saada, ruumi vähe jne

[aatom]

Teen pikema postituse sellest erilisest pidurisüsteemist ja mitte nii erilisest (aga meie jaoks küll) tagapiduri süsteemist. Ka endale, et oleks koht, kust vaadata, aasta pärast mäleta ju muffigi. Tagapiduri tööpõhimõte sarnane juba 60 aastate GM autodel.

Kõigepealt selle ajastu ABS süsteemist, nimeks Teves (netis juttu ka Teves II, 2 põlvkond?) pidurisüsteem, kasutati +- 90 aastatel paljudel autodel, tootjaks sakslaste ATE, kasutati ameeriklastel, Jaguar, Saab, VW jne.  Tööpõhimõte kõigil sama, täpselt ei tea, vist ka peasilinder / kogu kupatus sama, aga ajud erinevad. Tundub eriti mitte remonditav süsteem, kui just surveandur või lämmastikuga täidetud vastusurve paak (mis hoiab rõhu all piduriõli) vahetust vaja, kuulklappidega lahendus.
Kes unejutuks sellist süsteemi (inglise keeles) lugeda tahaks (palju pilte), siis siit leiab Saab 900 oma. 3 kanaliga süsteem, vasak / parem esi ja tagapidurid koos.

Esipidurite juures midagi erilist pole, kui just nõmedalt paigaldatavad kolksumisvastased plekid piduriklotsidele, lähevad kergesti paigast paigaldusel. Ja mind õnnistati ka sellega, et üks paar klotse koos nende plekkidega kiilusid kinni, ei liikunud, pidin viili välja otsima.

Tagapidurid koos käsipiduriga aga on sellised omapärased "paraja vedrusurvega süsteem". Näitan kõigepealt pilti sellest lekkivast pidurisadulast (ja roostet täis).


Vedru juures on pooldunud vedruseib vm, mis on kaetud suisa kummiga. Ääretult halb pidurisilindrile teda saada ilma kummi vigastamata. Tema otstarvet õieti nagu aru ei saagi, varasemad GM süsteemid (juba kuuekümnendatest) on samasugused, vaid see vidin ja kinnitusklamber puudub. Panin tähele, et ta hoiab klotse kettale rohkem vastas/lähedal, ehk siis ratas nii vabalt ei liigu, aga pidur rakendub kohe/kiiremini. 
Ja oleks ma vaid teadnud, et see katki, tõmbas kriipsud peale silindrile katsetamisel ja välja pressimisel.
See suur vedru surub silindrit vastu piduriketast, aga mitte nii tugevalt, et ületada tihendi poolt tekkivat takistust (ehk ei suru klotsi vastu kettast kokkuvõttes). Silinder ise näeb  välja aga selline (selle uue mittetöötava baasil):

Topeltsilindri põhimõttel, väiksem käib suurema sisse, siis see noolega vidin, vedru, 3 seibi, millest keskmisel on kuulid ja siis surutakse ta suure silindri sisse ülal vedru kõrval oleva vidinaga. Käsipidur peaks siis töötama nagu nii, et sisemine silinder surutakse vastu välimist ja nii poob ennast kinni. sisemine vedru peab olema õige survega, et töötaks käsipiduri lukustus, aga pöörleks klotsi kulumisel (isehäälestuv). Sellel vigasel uuel oli ta õige kõrguse peale surumata jäetud (kuna seespool vigaselt komplekteeritud, siis ei aidanud sissepoole surumine):


Nüüd üks pilt silindrist koos tema juurde kuuluvate vidinatega. Sinine nool siis asjad, mida vanemas põlvkonnas ei kasutatud. Pika vedru otsas (kollane nool) peaks olema ka nn taldrik (vanas oli), kuid uude ta ei mahtunud (sees mõõdud erinevad).


Kogu kupatuse kokkusurumine käib nii (kuigi netivideotes on tolmukate paigaldatud, siis ta saab viga, kui silinder sisse suruda. Sama teema selle pildil silindril oleva kummiga kaetud vedruseibiga)


Ja nüüd väga oluline asi (mille ma tegin valesti), mis on tegelt paras peavalu. Klotsi hoidja peab olema paigaldatud välimisse soonde, mitte sinna risti kohta. Ta peab saama pöörelda. ja ta vajab mudimist, kui on uus, no ei istu klotsi külge kuidagi. Klotsil on taga kaks naga, mis peavad minema silindri pikkisoonde (polegi nii lihtne klambrit ja seda soonde kokku ajada). Silinder ei pöörle kasutamisel (seda teeb sisemine silinder)


No vot, saigi vist kõik. Ah ja video, kuidas see uus ei tööta kohe mitte: 
Ja kuidas vanema põlvkonna käsipidurit häälestada pidurisadulal, sobib vist ka uuemale.

[aatom]

Taaskord üks pikalt liiklusest väljas olnud vanur teele aidatud  .

Esmaspäeval sai kordusülevaatusel käidud ja lõpuks tehtud. Heitgaasi CO, mis enne oli 10, oli seekord puhas 0. Käsipidur hakkas kah tööle peale uuesti üle vaatamist (vaata eelmine post, klotsi taga olevad nagad, kuidagi sain ka selle ühe uue tööle, teine endiselt laiali). Lisaks parem tagumine piduriketas viskab, treisin üle (mu miski suvapingi padrun pole usaldusväärne/täpne), paras vaev, enne märgi auto peal ära, kus viskab, siis säti pinki samamoodi. Sai parem, aga mitte hea, peab uued ostma. Pidurid paraku pole veel usaldusväärsed, vahest harva juhtub, et keskmiselt vajutades parem esimene rakendub järsku rohkem, ebamugav olukord, eriti kurvides pidurdades. Eks selle keerulise peasilindri miski kuulklapp jurab või sodi täis vm.

Ah ja selle jahutusvee lekkega läksin mitme kompromissi peale, lasin vee välja ainult radiaatorist ja jätsin nii palju mootorisse, kui sinna jääb, siis testvesi sisse koos lekkepeatajaga. Nüüd miski 20% kontsentratsiooniga vesi sees. Aga enam ma ei õhuta tehasejuhendi järgi vaid alati võtan termostaadi välja ja sealt valan mootori ääreni täis, valus vaadata, kuidas õhutasku tõttu mootori ülaosa temperatuur kiiresti tõuseb. 

Ja siis julgesin ühe pikema sõidu Tallinna teha. Väga mugav ja vaikne on, tuulemüra kuuled ainult, aga pidevalt pead teed jälgima, konarliku asfaldi peal kipub pisut suunda muutma, vanad puksid ja ega  215/65R15 rehvid kah kaasa aita. Kast, mootor töötab väga hästi, kõik 4 käiku sujuvad ja sidurilukk (TCC) ka paistab toimivat, mootori pidurdust oli tunda. Temperatuuri hoiab kenasti 82 kraadi, mis linnas mõistagi tõuseb. Ja kütusekuluga päeva kõige suurem üllatus, kokku sõitsin 365Km, kiirteel 110 ja 120, vastavalt kuis lubatud ja ekraanil näit aina vähenes ja vähenes, kuniks kodus tagasi olles näitas 10,6 L/100Km. Viljandis võtsin paagi täis, et teha ka täispaagi meetodil mõõtmist ja tagasi tanklasse jõudes mahtus paaki vaid 31L kütust = 8,5 L/100Km, megahea tulemus 3.8L V6 mootoriga 300Kkm sõitnud 36 aasta vanuse auto kohta. Paistab et ekraanil arvutatakse keskmist pika perioodi kohta.


Kui midagi hullu ei juhtu, siis siin teemas tuleb pikem paus, naudin hetke tulemust ja minimaalselt teen miskit. Aga miskit pean tegema, koju jõudes see lammutuse Passati salongiventilaator tööle hakkamisel käib kuhugi vastu, no olen sunnitud taas ameerikasse raha viima.

Ja mida siis üts vana elektroonik Päälinnas tegi, käis mõistagi vana vinge elektroonilise muusika suurkuju Jean-Michel Jarre kontserdil (uskumatu vitaalsusega 76 aastane vana, kargas sündi taga nigu noor DJ, uued modernsed lood, remasterdatud vanad, vinge). Väga hea oli, mingit allahindlust polnud tehtud laser / video show poolt. Sellega seoses on enda mälestustest lahe lugu rääkida, nimelt aasta võis olla 89/90, peale vene kroonut Tallinnas ülikoolis olles, oli mul toas vanemate käest saadud lampidega mustvalge teler (mis pandi pihta jõulude aeg), ise tegin Soome hääle sisse (venelased kasutasid 5.5MHz, läänemaailm 6.5MHz, vajas lisamoodulit) ja siis kuskilt Viljandist pärit poisile oli põnev soome TV-d vaadata. Ja ükskord juhtumisi tuli 88 aasta Jarre Londoni kontsert, no oli see vast elamus, kuigi pilt oli mustvalge jne.

[aatom]

Paras aeg vahekokkuvõte teha, selle autoga olen juba üllatavalt palju sõitnud, 1300 Km, enamasti vanuritega ikka alla tuhande kilomeetri aastas. Ja põhiliselt kodu ümbruses lühemad otsad, kütusekuluks näitab arvuti 11,6 L/ 100Km (viimase paagi täitmise meetodil 13, auto arvestab väga pika ajaga), mis ka tundub täitsa ok.

Ja uue õlivahetuse hiljuti võtsin ette, kuna oli teine sisemust väga agaralt pesnud, nägi välja nigu diiselmootori õli peaaegu  ning kui temp sinna 100 kraadi juurde sattus (auto seismisel liikluses), siis õlirõhk langes alla 2 Bar. Tegelt peaks selle anduri uue tellima (ja/või pistiku üle vaatama), alla 2 Bar-i näit kõigub ja seisva mootoriga ka midagi näitab (õlirõhku pole -> anduri takistus suur, niipidi töötab), selle tõttu õlituli armatuuris ei sütti, aga tuli ise korras, testisin. See andur on üldse imelik sellel autol, tavaandurit polegi lisaks või õigemini on küll, aga ühendatud kütusepumba releega paralleelselt, et kui relee otsad annab, kütusepump töötava mootoriga saab ikka oma voolu kätte.
Aga õli pesemisel on ka üks varjukülg tekkinud, õli lekib tunduvalt rohkem, õnneks tilkudes. Pidin katalüsaatori kaitseks ühe pleki / õhusuunaja paigaldama, mõni tilk kipub sinna lendama ja siis ju hais üleval.


Ja nüüd üllatused, piisab vaid korraks reisule minna ja lasta pojal autot kasutada, kui öö alguses järsku rihma pingutaja rulli laager otsad andis, absoluutselt ilma hoiatamata ja täitsa tükkideks. Eelmine omanik oli generaatoriga tegelenud, uueväärne rihm peal ja ei ühtegi häält, viidet et see asi vigane. Ja poeg ei tahtnud mind üles äratada, hästi vaikselt sõitis siis 10 minutit, jälgides temperatuuri, mis ei ületanud 114 kraadi, veepump mõistagi ei töötanud. Järgmine päev vahetas pingutaja rulli ära, uus rihm peale ja sõitis koju tagasi, täitsa ime, ei ühtegi viidet, et plokikaane tihend läks selle peale. Võimalik, et aju oli juba sel ajal nii tark, et geneka pinge kadumisel ja / või temperatuuri tõustes ventikad täisvõimsusel tööle pani, ehk keeras ka kütte rikkamaks (see madaldab ka temperatuuri), mine tea. Igatahes olles nüüd ise ka sõitnud, kõik on endine ja töötab laitmatult.

Ja seegi pole kõik, kasutas siis poeg taas autot ja sõites tuli kiri ette, et mootori andurite probleem vm. Mõtlesin siis, et nukkvõlli anduri magnet on taas. Aga ei, veakood E063 - EGR solenoid 1. Sellel autol on 3 EGR solenoidi erineva suurusega avadega, vastavalt vajadusele siis avatakse, mitte ei avane üks ja parasjagu niipalju, kui vaja. EGR solenoidi vea avastab ainult selle järgi, et kui rakendab, siis peab kas O2 anduri näit muutuma või mootori pöörded. Tegime siis käed taaskord pojaga mustaks ja lammutasime seda EGR-i, see 1. solenoid oli kinni roostetanud. Kummihaamriga toksimine, mille peale võll kõveraks läks, paras jama sirgeks saada uuesti, siis palju puhastust ja summuti paigaldusmõksiga vanad tihendid kokku (uusi polnud võtta ja ka 1mm paksusega kuumakindlat tihendimaterjali mul kodus polnud). Hakkas tööle ja kõik taas hästi. 

Peaks vist pojal laskma rohkem selle autoga sõita, siis saaks kõik mineku peal detailid korda ja mul hää lõbus ise sõita  .

[aatom]

Tundus paras hetk, et juhiiste autost eemaldada, no põhjuseid palju, juhiistme osad vidinad ei toimi, edasi ja tagasi liigub ka vaevaliselt ning saaks selle vigase juhtmejagamise (mitte pistik) korda, mis annab voolu puldi vastuvõtjale ja elektrilistele peeglitele, asub kuskil juhiistme all. 
Teadsin, et see kerge töö ei saa olema, kõigepealt pidin istme kinnitusmutrite plastikud lahti saama, üks kruvi hoiab, aga neljast 2 sigaroostes. Püüdsin küll igati, risti puhastada, ettevaatlikult pilu sisse lasta (et lapiku kruvikeerajaga lahti keerata), aga lõppuks tuli ikka kruvi pea ära puurida.


Siis samaettevaatlik mutrite lahti keeramine, ei tahtnud puruks keerata, läks õnneks. Ja avanes päris huvitav vaatepilt. 



Sellel viimasel pildil on kompressor, nimmepiirkonna padi puhutakse selle abil täis. Kompressor töötab, aga padi laseb läbi. Ülejäänud asjad käivad elektrimootoritega ja nagu trossülekannetega. Vigane on siis see padi, esiotsa edasi tagasi liigutaja (mootor võtab voolu sisse, aga ei liigu, saagi aru, kuis ligi pääseb) ja uimane istme edasi tagasi liigutaja.  Poroloon on ka pisut katki ja ära vajunud, teagi, kas viitsin kohe korda teha, võtaks päris kaua aega.

No ja kui iste oli käes, siis avanes selline vaatepilt, inetult roostesed kohad vaibal ja ligipääsu nagu polegi sellele juhtme katkestuse kohale, peidetud teine vaiba alla, mida polegi nii lihtne kätte saada / tõsta. Muide istme keskel olev pilu on taga istujate jalgadele õhu puhumine, mida aga pole, on taga istujad.


Aga kui juba lammutasin, siis otsisin üles lisaks pandud alarmi mooduli / kaugjuhtimise puldi vastuvõtja (CenMax HIT 320 Euro) ja eemaldasin süsteemist. Päris palju juhtmeid oli ühendatud, lisaks sillatud kaks jämedamat juhet 30A kaitsmega. Lootsin, et selle viimase eemaldamisega saan B420 veakoodist lahti, aga kahjuks ei. Ja üks juhe läks pagasi avanemise nupu külge, selleks pidin eemaldama kindalaeka. Boonuseks sai korda tehtud kindalaeka valgustus.



Ah ja lammutamise käigus eemaldasin ka roolialuse katte, no on ikka uskumatult roostes 


Kogu selle töö tulemusena auto endiselt käivitub ja tundub, et kõik töötab endiselt. Eks tuleb siis edasi toimetada, kiiremas korras korda saada, et taas autoga sõitmist nautida. Muide käisin autoga korra Võrus ja tee Viljandist omajagu kohati kuumaastik. Vedrustus on selline vanakooli ameeriklase oma (või siis puksid amordid kulunud vm), võttis kergelt südame pahaks küll.

[aatom]

Täna läks päris kaua poodides kondamisele, et leida (täispuhutavale) nimmepadjale asendus ja võtsin ette siis need katkised juhtmed istme all. Pisut pusimist ja sain vaiba niipalju üles, et saaks toimetada, siis plastist juhtmerenn, mis oli teibiga kinni, lahti ja oh seda jama, mis sealt vastu vaatas. Saagi nüüd aru, nagu auto oleks uputuse üle elanud, või on limps juhtmekanalisse voolanud või hoopis kehvad juhtmed ja nende jätkamised. Igatahes juhtmed pole ka just parimad, ka kaugelt isolatsioonist puhastades on kiud meeletult oksüdeerunud (isolatsiooni materjal võib ka seda teha), annab puhastada, et uuesti kokku joota. Kokkuvõttes megapalju aega läheb juhtmete korda tegemisele. Kunagi tuleb ka kõrvalistuja iste välja võtta ja seal all samamoodi juhtmed korda teha. Huvitav, et seda tööd ei viitsitud varem teha, selle asemel veeti lisajuhtmeid ja paigaldati uus alarm / pult.

[Jesper]

Ma olen need oksüdeerunud vaskjuhtme otsad (tsikli puhul igapäevane häda) korraks soolhappesse pistnud (ja siis soodaveega neutraliseerinud ning lõpuks piiritusega kuivaks). Ei saa nii hea kui süütu juhe, aga aega kulub vähe ja kui jootevedelikuga mitte koonerdada, siis võtavad enam-vähem normaalselt tina vastu.

[Roomik]

Ma pole enam kümmekond aastat ühtki juhet autodel jootnud. Korralikud BM või Haupa jätkuhülsid ja knipeksi (97 21 215) presstangid + termokahanev on palju kiirem, mugavam ja vastupidavam lahendus. Mingil kummalisel põhjusel kasuatvad ka kõik autotootjad pressühendusi. Hape ronib mööda kiude edasi ja jääbki sinna, ning kindlasti pole see mingi konserveeriv aine- läbikäidud tee.

Keegi viitsis isegi katsetada
Ja 2. osa

[siimik]

Jootmise kahjuks räägib ka kiudude murdumine joote kõrvalt, paindlikuse kaotamise töttu. Eriti levinud viga motospordis.

[Jesper]

Haljaste juhtmete puhul loomulikult on krimpimine esimene valik, aga juba oksüdeerunutele uue krimbi peale vajutamine minus küll mingit väga sooja ja kuiva tunnet ei tekita. Uuesti haljaks puhastatud juhe samas oksüdeerub turbokiirusel uuesti, olenemata puhastamise meetodist.

[tcumen]

Autotootjad kasutavad pressitud ühendusi eelkõige hinna, mehhaniseeritavuse ja protsessi kiiruse ning tulemuse kontrollitavuse tõttu. Juhtme painduvuse probleem ka muidugi.
Pressühenduse jaoks ei pea personali väljaõpe eriti kõrgel tasemel olema, korralikud käsitsi pressimise tangidki ei lase teha poolpidust pressimist, sa pead vajutama lõpuni, et lõuad uuesti lahti saada.
Joode võib väljast ilus paista, aga ühendus võib kehva olla.
Ka elektrikud ei tohi tänapäeval jootes kaableid ühendada, protsess ja kvaliteet pole lihtsal viisil kontrollitav.
Aga elektroonikud tohivad!

[aatom]

Mina elektroonik / leiutaja / uute elektroonikavidinate disainer juba 40 aastat, tean ja teen paljutki. 
Eespool kribajatel enamasti õigus, pressliitmikud lihtne odav ja õieti tehtuna (mitte nii, kuis allpool pildil, isolatsiooni kohast peab ka toetama) vibratsiooni kindel. Jootes põhiline, et kiud ka seestpoolt saaksid tinaga kokku, aga nii, et minimaalne tina kiht vahel (tina kordades suurema takistusega, samas paks tinaplõnn kompenseerib). Ja tina voolab hästi edasi puhast kiudjuhet mööda, seega (liim)termokahanev rüüs pikalt peale, nii saab ka vibratsioonikindlamaks (samas pistiku pin-i jootmisel jälle ei tohi lasta seda juhtuda, tekib murdumise koht). 
Hape / jootevedelik salakaval, ronib kiudu mööda, seega kasutamisel pikalt rüüs maha, et hiljem neutraliseerida. Üldse juhtme kiudu mööda suudab vedelik uskumatult hästi liikuda. Juhtus korra minu kätte kero ahju elektroonika, mis oli kenasti valatud niiskuskindla möksi sisse, aga temperatuuri anduri läbiussitamise tõttu sattus jahutusvedelik sisse ja liikus peenikeste kiudjuhtmete kaudu rüüsi sees ikka elektroonikani ning tekitas paksu pahandust.

No pildi peal näete, sellist mingi uue kaablikinga (kasvõi selline, mis kiilub kiudude vahele) abil ei remondi, hapetega ei taha ka möllata ja nii oksüdeerunud juhtmele sobilikku kasvõi neutraliseeritavat jootevedelikku pole ka veel leidnud. Ega muud, kui väga vaevarikas nürida noaga puhastamine enam-vähem ja siis jootmine (vasakul üks remonditud koht). See koht ise annab voolu isegi läbi, aga kindluse mõttes siiski sildan uue juhtmega.

[isandpauk]

Tugevamate hapete puudumisel või kui ei soovi nendega majandada, sobib ka äädikas. Lihtsalt kauem läheb. Samas, kui juba jupi asendamiseks läheb, pane juba pikem jupp võimalusel kogu oksüdeerunud osa asemele.
Jõudu ja jaksu!

[aatom]

Selja nimmepiirkonna õhupadi sai valmis ja lõpuks tundub, et ka peab rõhku. Nagu eelpool mainisin, kulutasin omajagu aega, et sinna asendust leida, vana tundus olema sellisest materjalist, millest kõikse lihtsamad kätised / vee peal hulpimise madratsid ja loomulikult tükipuru tänaseks. Otsisin siis tavalise õhkmadratsi patja, et ehk õnnestub sellest teha, aga kuskil ei müüdud. Lõpuks maandusin kummipoes ja sealt müüdi lahkesti 1mm kummimatti + kiiretoimeline ülitugev kummiliim vm liim ta tegelikult on. Võtsin siis käärid ja lõikasin õige suurusega tüki välja nii, et kummitoru ühenduseks jäi 1cm ruumi.


Siis liimisin kõigepealt kummitoru sinna külge, mõlemale kummilapatsi poole, seejärel kogu kummitoru ümbrus nii, et näpitsaga surusin kokku ja vastu kummitoru, et saaks hea. Seejärel aga jupikaupa küljed. õnnestus uskumatult hästi. Panin originaalpumba ja lüliti külge ja testima.



Padi õnnestus väga hästi, peab survet voolikut kinni surudes, aga lüliti mitte. sai teist 4 korda lahti võetud, lõplikus variandis uus O rõngas, see oranž tihend 180 kraadi pööratud, talle alla 0,3mm papptihend, uus vedru. Kõik õrnalt vaseliiniga kokku. Nüüd tundub, et peab rõhku lõpuks. See lüliti töötab nii, et sissepuhumise korral avatakse klapp ja pannakse mootor tööle. väljapuhumise korral aga lastakse õhk läbi mootori välja.

[aatom]

Varsti pea nädal juhiistme ja juhtmetega mässamist, saagi aru kuidas aeg nii käest kaob ... Aga tasapisi hakkavad asjad kokku saama.
Istme küljes olevad lülitid ja pistikud said töökorda, üks küll töötas, aga teine mitte, võtsin siis juba mõlemad ette, et puhastada ja üldse päris heaks saaks. Lisaks pidin 1mm kummist väikse tüki nupu ja tema keskel oleva vedruna töötava plekkriba (otsad ära roostetanud) vahele panema, ilma nupp töllerdas. Lisaks ei tahtnud lülitid hästi koos püsida peale remonti, pidin servadesse 1,5mm kruvid panema.
Õnneks kõik istmetes olevad mootorid on korras, lülitid / pistikud korda, uued edasi-tagasi liikumise siini plastpuksid teha jne.



Lisaks tegin kahekomponendise epoga korda istme küljes oleva lüliteid hoidva paneeli, oli juba varem remonditud, aga ülemised kinnitused taas katki. Panin ka metallarmatuuri sisse ja väljastpoolt marli toetuseks epo sisse.

[aatom]

Seoses juhiistmega pidin nagunii liivapritsi välja tarima, siis sai puhtaks ja värvituks ka roolialune kate. Nüüd oluliselt vähem seda puru jalgadele kukub.

Iste ka lõpuks koos, kõik toimib, liigub edasi ja tagasi nigu noor jänes   , sai omajagu tööd temaga tehtud.
Töö käigus selgus paljugi huvitavat selle auto istmetega seoses. Nimelt mul on ägedamad, ehk siis 16 suunas liigutatav juhiiste, mitte kuues suunas. Samas matemaatikaga pole Buick just sinapeal. See 6 suunas liigutatav standardiste auto kasutusjuhendi järgi (mul originaaljuhend täitsa olemas) on tegelikult 8 suunas liigutatav. Ja 16 suunas paraku ainult 14 suunas, väidetavalt puudu peatoe üles-alla liigutamine. Lisaks minu istmel mootoreid on kokku vaid 4 + kompressor nimmepadjaga seoses, ehk siis istme üles - alla liigutamine on tehtud 2 mootori (tagant üles-alla ja eest üles-alla) samaaegse tööga. 
Kõrvalistuja iste minu autol peaks olema kah nn 6 suunas liigutatav, aga mina saan kokku 10 suunas, juhiistmega võrdluses puudu nimmepadi ja istme esiotsa edasi - tagasi liigutamine.

Ja nüüd siis täpsemalt, mis istmega tegin, kõigepealt lammutamine, no ikka nii, et pärast on kukla kratsimist, kuis asjad tagasi kokku käivad, kunagi pole pilte piisavalt, mida tegin. Istmepadja poroloon oli katki, pragusid täis, liimisin praod kokku ja lisaks tugeva paksu riide lisaks toeks.


Edasi seljatoe metallosade liivapritsis puhastamine nii, et nahk ellu jääks (ohtralt katmist) ja värvimine (roostes ja see on näha autos), siis katkise peatoe pesa kokku liimimine (kasutasin sama liimi, mis kummi liimimisel, töötas suurepäraselt ja kordades paremini tavalisest kiirliimist), mõistagi nii, et metallist sees liikuv liblikas kinni ei liimuks. See oli lõhutud vale peatoe eemaldamise tulemusena, nimelt hallil plastümbrisel on 2 väikest auku, millesse ora lükkamisel ta vabastab peatoe.


Siis istme naha pesu seebivees leotatud mikrokiudlapiga (oi kui palju mustust tuli), pärast sooja veega loputatud mikrokiudlapiga puhastus korduvalt. Kuivatamine ja nahahooldusvahend selga. Siis istme nimmepadja teema, millest eelmises postituses juttu ja mootoritega alusraamiga tegelemine, roostes jalgade puhastus ja värvimine. Nägid hirmsad välja, õnneks metalli veel piisavalt. 


Jalgadega vidina küljes on alumiiniumraam, mis needitud rauast jalgadega ja sisse needitud hammasvöö. Servadesse käivad aga plastpuksid, mis kõik rohkem - vähem katki.

Ei jäänud muud üle, kui tuli osta seda nn rasvast plastikut (Polueteen PE-1000) ja oma väike CNC välja tarida. Ideaalset freesi mul sellele materjalile polnud, kasutasin alumiiniumile mõeldud, prahti tekki ruumi mõnuga ja pärast vaibanoaga puhastamist oli kah mõnuga, samas tagakülg tuli otstest ümaraks nagunii käsitsi lõigata, ei viitsinud selle tarbeks oma programmi CNC-le teha ja taas palju aega kulutada.


 Siis vajasid üle käimist edasi-tagasi liigutamise tiguülekanded, üks oli väga kinni / roostes. Uus määre sisse ja taas hea.

No vot, nii need päevad kaovadki, aga tulemus sai hea. 

Paar nipet näpet (juhiistme aluse vaiba puhastus, esitule mootor jne) ning aitab hetkeks küll, tahaks sõita ka. Kõrvalistuja iste ja juhtmestik seal all jääb kaugemasse tulevikku.
Ah ja käsipiduri lüliti sai ka korda, sigaroostes. Ning piduripedaali lüliti juhtmestikus oli tehtud katkestus, et suunatuled ei rakenduks koos piduritulega, sinna panin lüliti vahele tuleviku tarbeks, kui tahaks taga ehtsa õige ameeriklase tuledesüsteemi taastada. Lisaks hetkel tänu katkestusele ABS ja Body Computer ei tea, et ma pidurit vajutasin.

[aatom]

Auto taas liikumises, aga enne sai ka juhipoolne tule tõstmise mootor korda tehtud. Ostsin amazon-ist paari (mõlemale mootorile, otsinguks parim märksõna oli "Headlight Motor Gear Bushings Repair kit Chevy Corvette C4 1988-1996") nii need plastjunnid, kui ka igaks juhuks plasthammasrattad. Muidu lammuta laiali ja siis jääb auto taas seisma jupi ootele. Komplekt mõlemale mootorile koos saatmisega maksis alla 40€.

Aga vahetus pole nii lihtne, et võta ainult tule mootor maha ja tee korda, ligipääsuks vaja kogu tule raam maha võtta, selleks omakorda kõigepealt tule kate (mis on alumiiniumist), siis tuli ja raam alles siis. 



Alles nüüd pääses kolme poldi juurde, mis tulemootorit raamis hoiavad. Mootori enda üks kinnituspolt oli kadunud, teine valet tüüpi (mõlemal tegelikult vint maha keeratud).

Teadsin juba ette, et mootori sisu ainult pole probleemiks, vaid ka hoob tule külge, mis on alumiiniumist, ka kulunud ja nii oligi. Selle vastu sai nikerdatud spetsiaalne liblikaga seib (näeb hilisemal pildil).

Ja lahti tehes üllatus, oli teist remonditud päris kavalalt, need 3 plastjunni olid asendatud kummivooliku tükkidega, mis oleks vast isegi töötanud, kui sisu oleks ka täidetud  .

Asjad uute juppidega kokku ja tuli taas kokku auto peal.

Paraku nii lihtsalt ei läinud, sai kolm korda kokku / lahti lammutatud, tuli välja, et mootoril magnetid lahti ja käisid sees ringi, oli seestpoolt roostes ja liimi magnetilt lahti punnitanud. Päris peavalu oli magneteid õigesse kohta õiget pidi (et pöörleks õiget pidi) saada, testimist omajagu, sai siis seestpoolt roostest puhastatud, kruntvärv ja miski suva värv selga ning siis neutraalse silikooniga magnetid liimitud. Sai nii hea, et nüüd lippab tuli 2 x kiiremini üles, kui teine pool. Eks kunagi tulevikus tuleb teine tuli kah ette võtta.


Ja üks üllatus, juhiistme eemaldamisel tuli istme alt välja 67 aasta neljandik dollari münt, kaetud roostega jne. Andsin siis poisile, puhastas, leotas äädikas ja sai täitsa kenaks, muidugi pisut vigastusi näha ja osaliselt nikkel kadunud. Poiss hakkas uurima, teagi kui tõene info, aga ideaaljuhul oleks täna selle mündi väärtus päris märkimisväärne

[Aspelund]

https://www.tradera.com/item/220208/6793...er-dollars

[aatom]

Paar päeva tagasi õhtul hilja Viljandis olles tekkis tuju proovida, kas AM kanalilt kah miskit kostab ja oh imet, ainult ühelt saatjalt väga kvaliteetselt, ilma heli tugevuse kõikumiseta tuli miskis tundmatus, aga vist nagu Euroopast, 540KHz pealt täitsa. Pange tähele, sellel raadiol on ka AM Stereo olemas, kunagi väga lühiajaliselt mõned riigid kasutasid, aga hetkel tea ühtegi. Sellel raadiol AM lainealas ameerika sagedused sammuga 10KHz, meie pool kasutatakse aga 9KHz, seega kõiki saatjaid ei pruugi leida.

Ja pisut näppimist sai veel tehtud, näiteks plastist mootorikate puhastatud ja kirjad originaali järgi punaseks. See viimane tegevus polnud üldse lihtne, mäletan, et kunagi nagu tegin sellist asja (profiilis teksti värvimine) ja sain hea tulemuse väikese poroloon rulliga, aga pritsis teine vahedesse isegi üliõrnalt rullides (2K värvi kasutasin, et jääks püsivam tulemus). Lõpuks teipisin kirjade ümbruse nii palju, kui sain ja kasutasin hoopis kergelt värvi sisse kastetud näpu otsas riidelappi, millega tupsutasin.

Siis sai ette võetud püsikiiruse hoidja, servo eemaldamine autost üsna lihtne. Tihendite vahetus, uus poroloon õhupuhasti vabastusklapile, metallraamide roostest puhastus ja kerge värvimine jne, pool päeva läks tegemisele. See vaakumiga süsteem on üsna nutikas, 2 klappi, mis vaakumi sisselaskmisel peavad voolu all olema (üks laseb vaakumi sisse, teine aga vabas olekus välisõhu läbi filtri sisse servo tagastusel). Ja keskel pool, mis 8200Hz sisse lastes mõõdab servo asendit. Vaakumvoolik sisse ja jämedam voolik piduripedaali juurde, kus on klapp, mis servost vaakumi eemaldab pidurdamisel (lisa turvafunktsioon lülitile, mis Body ajule teada annab pidurdamisest).




Ja eelnevalt testides voolikuid sai selgeks, et see piduri klapp ei toimi. Piduripedaali juures on üldse 2 lülitit, ühes lüliti (mille funktsiooni ei suutnud elektriskeemist tuvastada) + klapp, teises 2 lülitit (pidurituli ja Body ajule piduri vajutamise lüliti). Väga sitasti on nende lülitite paigaldus, eemaldamine tehtud. Kuigi vindiga, siis ära tuleb võtta kangutades ja küljelt küljele kõigutades, sisse panek pessa aga lihtsalt surudes. Ime et nad paigal püsivad. 
Vaakumklapp / lüliti vajasid puhastust, kerge õli sisse ja hakkaski liikuma, tööle. Oli teine kinni kiilunud. Teisel lülitil oli just see Body aju (Cruise) poolne lüliti (tagumine, silinder pulga otsas lühistab kontaktid) rohelise ollusega kaetud ja ei toiminud. Kah puhastus ja nüüd hea.


Katsetasin ära, kiiruse hoidmine (Cruise) täitsa töötab, miskit vigu ei näidanud, lasi isegi 50Km/h kulgeda. Mõistagi pole ta nii täpne, kui tänapäeva autodel, miski ca 3 ühikut kõikus kiirus, aga ta töötab, pikemal sõidul ülivajalik, sest gaasi pedaaliga mikromajandamine (suur mootor / vääne), et kiirust hoida, jube tüütu.

[Marko]

See viimane tegevus polnud üldse lihtne, mäletan, et kunagi nagu tegin sellist asja (profiilis teksti värvimine) ja sain hea tulemuse väikese poroloon rulliga, aga pritsis teine vahedesse isegi üliõrnalt rullides

Selle tehnoloogia võlusõna on jäik rull, täiskummist.