[Martti]

← läheb vanarauaks.

Huvitav kas kiirgus väheneb kui metall ümbertöödeldakse(sulatakse jne)?

[Regardman]

www.pripyat.com - Prip´jati linnale pühendatud sait, linna asub Tšernobõli tuumajaama juures.

[Remus]

kas äkki on mõni nii hea inimene ja lisaks selle kohta ka mõne eesti või inglis keelse lingi kus oleks põhjalikumat juttu toiminust
enamus kohtades on kirjas a'la et kuumenes üle ja inimesed surid aga oleks huvitatud just tetailsemast infost

[kOll]

Huvitav kas kiirgus väheneb kui metall ümbertöödeldakse(sulatakse jne)?

sellele ei oska hetkel vastata aga nagu pildi all on kirjas, et aastate vihm ja lumi on osa kiirgusest maha pesnud.

kas äkki ...

kahjuks linki küll ei ole.
aprillikuu National Geographicus kirjutab Richard Stone nii:
at 1:23 a.m. that April morning technicians botched a routine safety test on reactor four. The graphite-core reactor, a Soviet design, had an inherent instability, and in seconds the nuclear chain reaction raced out of control. The reactor`s cooling water flashed into steam, blasting apart the fuel rods. Western reactors are sealed inside heavy steel and concrete shells, but this one had little to contain the explosion. It blew off the roof, scattered the guts of the reactor around the building, and ignited a raging fire in what was left of the graphite core.

On juttu ka uuest kaitserajatisest mida hakatakse reaktori kohale lükkama peale selle valmimist mõnisada meetrit eemal.

Lisaks sellele on selles numbris veel artikkel ameeriklaste oma Tšernobõlist, Three Mile Island`ist 1979 aastal.

[Jesper]

http://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_accident

Põhiprobleem on selle reaktoritüübi ebastabiilsus - ta "tahab" kangesti rohkem ja võimsamalt töötada, liigne töötahe võetakse maha varraste abil, mis neelavad neutroneid. Seega kui kontrollsüsteemis peaks mingi rike tekkima, siis tulemuseks on suur jama. Moodsad reaktorid töötavad teise põhimõtte järgi, probleemide korral "jahtub" reaktor ilma kõrvalise sekkumiseta maha ning reaktsioon ei välju kontrolli alt.

[indrek]

Huvitav kas kiirgus väheneb kui metall ümbertöödeldakse(sulatakse jne)?

EI VÄHENE. Radioaktiivset ainet võib sulatada, põletada või mida iganes teha, radioaktiivsust see ei mõjuta ÜLDSE, sest radioaktiivsus on aatomituumade tasandi protsess, sulamine ja põlemine elektronide- ja aatomitasandi protsess.

[valdo]

Huvitav kas kiirgus väheneb kui metall ümbertöödeldakse(sulatakse jne)?

EI VÄHENE. Radioaktiivset ainet võib sulatada, põletada või mida iganes teha, radioaktiivsust see ei mõjuta ÜLDSE, sest radioaktiivsus on aatomituumade tasandi protsess, sulamine ja põlemine elektronide- ja aatomitasandi protsess.

Oleneb, mida materjaliga tehakse. Teras (raud) ei saa olla kuidagi radioaktiivne, pigem ikkagi kõrgemad (suurema massiarvuga) keemilised elemendid. Kui vanaraua töötlemisel need terasest eralduvad, siis loomulikult radiaoaktiivsus väheneb. Kui ei, siis loomulikult jääb kõik samaks.

[Remus]

ei tea miks mõnel terroristlikul rühmitusel pole selle tuumajaama vastu huvi olnud sest väidetavalt on seal alles 190 tonni uraani ja tonn plutooniumi

[Ishijupp]

Üks asi on raua radioaktiivsus, hoopis teine teema on nn sekundaarne kiirgus. Tugevasse radiatsiooni sattunud materjalid muutuvad tänu "pommitamisele" ise kiirgusallikateks. Näitena: M ja P.Curie märkmikke eksponeeritakse tänase päevani x+1 cm paksuse pliiklaasi tagant, põhjuseks seesama sekundaarne kiirgus.
p.s. Off topic- kui keegi viitsib, siis võiks otsida välja järgmised andmed: millistel aastatel nimetet kodanikud uraanimaagist oma rekordilise koguse raadiumi eraldasid ning kõrvale nende surmadaatumid... ootamatult pikk aeg mahub nende sündmuste vahele

[Jesper]

Vahe oli 30 aastat, samas olen mitmetes allikatest lugenud, et Marie Curie surma toonud aneemia tekkele aitas see raadiumiga mässamine tublisti kaasa.

[Ishijupp]

Vabandan ette, et taas Off Topic...
Kodanikud sõelusid ja töötlesid uraanimaagi hunnikute vahel asuvas kuuris tonne toorainet ilma mingite kaitsevahenditeta, eraldatud raadiumisoolade kiirgus põhjustas neile sügavaid põletushaavu (säilitati pisikeses katlas), radooni kontsentratsioon oli selline, et õhtul ei olnud vaja tuld süüdata- kogu onn helendus piisavalt tugevalt et võimaldada trükikirja lugemist.... Võiks eeldada surma nädalate jooksul, aga kestsid 30 aastat. Kummaline, ainus seletus on ehk see, et nad ei teadnud radiatsiooni kahjulikust mõjust muud, kui et see tekitab põletushaavu ja ei teadnud seda, et pole sünnis peale sellist doosi kaua elada

[Jesper]

Ma ei saa endiselt aru, millele sa sihid. Et kõik peaks endale koju raadiumi soetama, kuna see on tervislik? Need ained ja kogused, millega Curie'd tegutsesid olid siiski lapsemäng sellega võrreldes, mis pärast Tšernobõli õnnetust seal iga põõsa all vedeles. Nagu minu poolt viidatud Wikipedia artiklist lugeda võib, oli radiatsiooni tase jaama siseruumides 20000 röntgenit tunnis, surmavaks peetakse juba 100 R/h 5 tunni jooksul.

[Ishijupp]

Ehh, miks peab kohe kuhugi sihtima??? Rubriik "Vaba teema" on suhtlemiseks suvalisel, aga huvitaval teemal- mulle tundus see teema huvitav, kuna ei oska seletada nii pikka eluiga peale sedavõrd pikaaegset tööd kõrge tasemega kiirguse tingimustes. Muide- kui sa kaevaksid natuke edasi teatmeteostes, selgitaks välja raadiumi kiirgustaseme ja võrdluseks raadiumi koguse mida ka tänapäeval loetakse "suureks koguseks", lisaks sinna maagimägede töötlemisel levinud tolmu mõju inimorganismile (kaitsevahendeid ei kasutatud!), siis vaevalt et sa lapsena sellist mängu mängida tahaksid (<>)...
Endiselt ei saa aru mis põhjustas sinu tigedavõitu purtsatuse- tshernobilist ei rääkinud ma sõnagi, samuti ei võrrelnud seda ka millegagi. A ju sul tigeduseks omad põhjused on, lase aga edasi!

[Jesper]

Marie Curie suri oma uurimistöö käigus saadud tervisekahjustuste tulemusena. See 30 aastane vahe ei muuda seda fakti. See jutt stiilis "ju ta elas selle pärast nii kaua, et ta ei teadnud et kiirituse tulemusena surra tuleb" ei ole väga hea nali. Vabandust, aga kohe üldse ei ole.

"Vaba teema" ei tähenda minuarust sama mis "kontrollimatu pläma". Ma näiteks endiselt ootaks, et Regardman toob esile mõne allika või muu tõendi selle kibuvitsajutu kohta. Kui selline leidub, siis on tegemist väga huvitava faktiga, aga ausalt öeldes olen ma üsna skeptiline.

Mind konkreetselt häirib igasugu müstika, legendide ja muu uuhoohi sissetoomine nähtuste puhul, mis on teaduslikult võrdlemisi hästi läbi uuritud.

[Ishijupp]

Häiritud oled sa kindlasti, igatahes edu sulle sinu häirituses

[Jesper]

Jah, edu on tarvis, vaimupimeduse jõud on suur.

[mossepower]

Tõstan vana teema üles, sest ledsin vastuse tsiviiliskute tehnika saatusest:

Pripjati linna elanike radioaktiivsete autode ja mootorrataste plats/hoidla.

[Jopakolla]

Praegu korraldatakse sinna isegi mingeid ekskursioone, aga ei tea kuhu täpselt viiakse. Kas ka linna sisse või näidatakse lihtsalt eemalt.

[Liblikmutter]

Jesper. Lugu sääne, et "suurenenud" kibuvitsad on jälle kellegi legend, kes ringi tolknes ja juhtus märkama suuri kibuvitsamarju. Mis sa ikka teed, kui ei tea - paned jooksu ja räägid kõigile kohutavatest mutantkibuvitsadest.
Tõde on selles, et on lihtsalt hulganisti erinevaid liike. Ja see, millele peale satuti peaks olema kurdlehine kibuvits, neil on tõesti HÄSTI SUURED viljad. Mõnel pool sealkandis olen kuulnud neid isegi kartulkibuvitsaks kutsutavat. Põhjarannik igatahes on kasvamiseks üsna soodus koht (kuid kasvab väga eduliselt ka liivarandades, olen ise täheldanud piirkondades kus avalduvad ajastu vend liivakivisetted (osad geoloogid ei taha tunnistada, aga nii see on, Mohni saar jälle näitena). Üldiselt veel, et tegemist mõnusa kultuursordiga ja kui on viitsimist endale sügisel paar purki sisse teha (moosi või muud asja), siis seda vaeva ei kahetse. Nämmnämm. Ausalt.
Küll on hää ikka OhvTopikuga tegeleda. Andeks.


Andres.

[oxygen]

kas äkki on mõni nii hea inimene ja lisaks selle kohta ka mõne eesti või inglis keelse lingi kus oleks põhjalikumat juttu toiminust
enamus kohtades on kirjas a'la et kuumenes üle ja inimesed surid aga oleks huvitatud just tetailsemast infost

Ööl vastu 26. aprilli korraldati 4. energiaplokis katse, millega taheti uurida kui kaua suudavad turbiinid inertsist toota elektrit reaktori jahutuspumpade ja jaama muude seadmete jaoks, kui reaktorist enam auru ei tule. Kuna seda katset taheti teha võimalikult reaalsetes tingimustest, lülitati välja reaktori automaatne seiskamissüsteem. Vastasel korral oleks see süsteem hakanud operaatoreid häirima, sest oleks reaktorisse vett pumpama hakanud ja see oleks auru tootnud. Mingite arusaamatuste ja muude NSVL-ile omaste veidruste tõttu lükati katse algus edasi ja see jäi selleks ettevalmistamata öise vahetuse hooleks.
Ühel hetkel hakati reaktori võimsust vähendama ja reaktori jahutusvardad tõmmati südamikust välja. Varraste koguarv langes alla lubatud miinimumi ja reaktori juhtimine muutus oluliselt raskemaks. Kuna jahutusvardad olid välja tõmmatud, jahutuspumbad olid enamuses välja lülitatud ja reaktori võimsust vähendati järjepidevalt, hakkas see vähene jahutusvesi, mida sinna pumbati, keema (reaktorit saab jahutada vaid kondenseerunud veega) ja reaktor muutus rahutuks. Kui tunda oli esimesi hüdraulilisi lööke tahtsid reaktori insenerid katset lõpetada, aga peainsener A. Djatlov käskis katsega jätkata. Ühel hetkel ei suudetud reaktorit käsijuhtimisel enam kontrolli all hoida ja selle võimsus hakkas hüppeliselt tõusma. Siinkohal oleks automaatne hädasüsteem katse peatanud ja katastroofi ära hoidnud, aga see oli välja lülitatud. Kui reaktori juhtiv insener Akimov märkas võimsuse kiiret tõusu, käivitas ta hädasüsteemi käsitsi, kuid ta oli sellega hiljaks jäänud. Kõik eelnevalt välja tõmmatud jahutusvardad pandi korraga reaktori südamiku poole tagasi liikuma. Siin aga avaldus selle reaktoritüübi fataalne ehitusviga - vardad liikusid meeletult aeglaselt. Võimsus kasvas kiiresti ja reaktori temperatuur ületas lubatud piiri. Juhtvarraste kanalid deformeerusid ja vardad jäid poolel teel südamikku kinni. Enam polnud teha midagi. Kell 1:23 öösel reaktor plahvatas.