Tööriistadest
#81

P351 on jah midagi saesarnast. Sai ostetud neli aastat tagasi ämmale, koormus ca. 30 rm puid aastas. Esimesel suvel raputas karburaatori lahti ja sellega rikkus ühe kruvi keermed silindripeas. Need sai taastatud ja liimiga polt sisse keratud - toimib senini. Aga on raske ja sööb palju kütust. Praegu jälle mingi jama.

Praegu saab sama raha eest (2990) väikese Stihli, mis sama võimsuse ja lõikekiiruse juures on oluliselt kergem ja ökonoomsem. Selle ostsime minu vanematele ja on poolteist aastat ilma mingi emotsioonita toiminud. Sõna otses mõttes ilma emotsioonita: võtad, töötad, hooldad ja paned tagasi hoiule.

Elektririistad on minul kõiki Metabo sooduspakkumiste ajal ostetud, garantii 3 aastat (mis oligi argument hinna kõrval). Seni alles aasta kord nädalas kasutatud, jagu pole veel saanud...

Käsitööriistad nõukogude päritolu enamuses. Uued asjad püüan osta Gedored. Igapäevaselt kasutatavas kompletis olen suutnud lõhkuda oma lollusest 8 mm võtme ja nr 10 silmus hakkab kuluma viieaastase kasutamise järel.

Näpitsad-tangid on Stanley, aga pole rahul - mokad ja lõikurid on pehmed, vähemalt minu eksemplaridel. Aga samas olid ka odavadWink Püüaks neid mingil ajal Knipexi vms vastu välja vahetada...

Kruvikeerajad on kõige nõrgem lüli praegu, igasugust saasta on tööriistakastis. Nõukogudeaegsed on kõige paremini vastu pidanud. Wera on sihikul...

Üldiselt olen seisukohal, et hobi peaks olema meeldiv-kui hobiks on nokitsemine, peavad vahendid olema mugavad kasutada. Ja noname reeglina seda pole... Kuigi on meeldivaid erandeid.
Vasta
#82

Njah, mu taadil kah miski vana Husqvarna, ei mäletagi 30 või 40 sarjast. Kuskilt kaheksakümnendate hakult pärit, käib nigu kell. Tahab muidugi natu poputamist ja omad knihvid nigu vanal mootoril ikka aga igati arvestatav tööriist on.

loll on loll olla.
Vasta
#83

Eelmainit 40(44) seeria husqarna omanikele. Nõrk koht on vända otsalaager ja tihend. saag millega minul oli au koostööd teha, oli aastatest 198x, ja kulus see laager ja vändaots ära nii õnnetult, et hakkas lisaõhku vahele kiskuma. (raske käivitumine ja aegajalt väljasuremine). Kui oleks taibanud õigel hetkel vahele segada, oleks elulooma saanud. Teatud konditsiooni jõudes, tuleks soetada uus mootoriblokk...
H254 ga olen ka natuke kokkupuutunud. Pole laita, aga ikka sangapuksid jms pudi. Kuna iga aasta paari tagant tuli vahetada plaate (tähik), siis vastavalt soovitustele sai juhtplaat +kett vahetatud Stihli toote vastu. Kui õieti mäletan, siis oli vaja õliauk juurde puurida ja kindlasti uus veotähik. Peale mida kestis 254 oma ausa lõpuni 4 aastat hiljem. (vt. eelmist märkust tööriistade laenamise kohta).

ps. Kas keegi oskab soovitada väiksema mõõdulist saag/höövel tööpinki, soovitavalt 220V pealt? Võib pakkuda ka nõuk. päritolu ja/või kasutatud pinki.


Vasta
#84

Heh, mulgi saeks see P351 ja käepideme vedru korra katkenud. Oli kohe vaja ja raha rohkemaks polnud(niigi oli kogu maja tühjaks veetud). Ega ta on paras õnnetus küll aga saeb. Leppa laseb rõõmuga. Seejuures just pliitapuid Big Grin Tuleb välja, et sellest saest tasub teistel eemale hoida. Teist selgelt kehva "tuntud" tööriista pole siit teemast välja koorunudki.
Vasta
#85

Kusjuures miskiaeg tagasi nägin Rimis sama saagi miskise "Sharki" nime all müügis. Partneri kollased osad olivad erkrohelised. Täitsa pull nägi välja.

loll on loll olla.
Vasta
#86

Kuna bensiinimootoriga kettsae ja elektrimootoriga sae ressurss on selgelt elektrimootoriga sae kasuks, siis on otstarbekas kasutada elektrisaagi kus  iganes võimalik ja bensiinimootorsaagi ainult seal kus pole elektrit või on vaja teha lõikamistöid tugeva vihmaga. Olen ikka imestanud üleaedset kes töristab oma mootorsaega,  ise paksus tossupilves rassides veoautokoormatäit "pliitapuid" kui samas oleks võimalik kasutada elektrit.
Ausalt öelda peaks kettsaag olema ikka rohkem puu langetamiseks ja paraja tõstetava jupi tegemiseks ja kreissaag peenestamiseks-kui rehkendada kettsae keti maksumust, teritamist, õlikulu oleks kreissae kasutamine ökonoomsem.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#87

tiit Kirjutas:Ja mina arvasin et ainult minul selle Partneriga ei vedanud. Vead täpselt samad mis siin üles loetletud. Mina sain oma 3 aasta pliidipuud sellega tehtud, siis tuli mootorisse tugev kolin sisse ja viisin ta poodi tagasi. Sain uue sae 1000 odavamalt. Seekord ostsin 2,5 x kallima

OT: Siit võiks teha sellise järelduse, et kui saagi on tarvis ainult pliidipuude tegemiseks, siis on ehk odavam osta saetud-lõhutud puud, kui et iga 3 aasta tagant visata raha uue sae ostmiseks. Pluss oma aeg.
Muidugi kui küttepuude saagimine on väga meelepärane tegevus, siis peab ikka ise saagima. Ajaloolistest isikutest näiteks Nikolai II-le meeldis väga küttepuid saagida.
Vasta
#88

Ma viin oma P351 see nädal hooldusesse, mind kohe huvitab mida Saestuudio omad selle kohta ütlevad Smile
Samas, kui maad suht palju (st elektrisaag langeb välja) ja metsa suht vähe - pigem nagu võsa, siis selline odav bensusaag on täitsa asja eest. Ning palju hoogsad saagijad unustavad sellise pisiasja, et ketti võiks ka terita, näiteks ma käin peale paagitäit bensu viiliga ketist üle.
Üks asi veel - mida peab vaatama ostes kasutatud veneaegset kreissaagi? Laagrite loksu, raami, mootori võimsust?
Vasta
#89

Ka keti teritamata jätmine ei peaks amorte lõhkuma Wink Ennemalt olid Varnad ja Partnerid kummipuksidel, võdises ehk natu rohkem aga kestis ilmatu aeg kui just õli peale ei valanud (õlipaagi alune puks kippus ennem teisi lagunema)
Jonseredil olid vedrud. Kui siis Elektrolux ka Jonseredi oma talli ostis, hakkas hirmus ratsimine pihta, sama vedrusüsteem kandus teistelegi. Mul uute profisaagidega küll kogemust pole, et kui häste nood vastu peavad.
Ja ega too odav ameerika Partner muidu ka usaldust ärata. Ega ikke plastmassist mootorit ehita. Oota ainult kuniks nad plastist silindri ja vändapuksid ka teevadToungue

loll on loll olla.
Vasta
#90

v6sa Kirjutas:P351 on jah midagi saesarnast. Sai ostetud neli aastat tagasi ämmale, koormus ca. 30 rm puid aastas...

oh krt, vaatasin igaks juhuks ka enda käsutuses oleva sae mudeli üle. Tegu sama Partner 351ga, mida aastaid tagasi soodukaga pakuti. hea tuju pikaks rikutud.
Eks ta natuke õnnetu ole, alates sellest, et mudeli number on petekaga copitud Husqarna pealt, ainult... kui H tähistab kahe viimase numbriga mootori kubatuuri, siis Partner kahe esimesega Smile
Minul/meil siiani ikka kestnud, saab nii leppa lõigata, kui pinde järgata. Vahepeal ehitusel ka. Pole peale plaadi/keti/filtri veel midagi pidanud remontima. Originaal plaat/kett olid kuidagi...Sad jõudu on muidugi lahjalt, Vähegi tõsisemat tüve nähes, jääb ehmatusest hing kinni.


Vasta
#91

***Eks ta natuke õnnetu ole, alates sellest, et mudeli number on petekaga copitud Husqarna pealt,***

Nuuh eks see kopimine on nigu on. Partner ja Husqvarna on ammuilma ühe mütsi all olnud, 90ndatest alates ka Jonsered. Üks Elektroluxi kontsern kõik.

*****Pole peale plaadi/keti/filtri veel midagi pidanud remontima. Originaal plaat/kett olid kuidagi...****

See orikas plaat on kitsas ja pisikese tähikuga, ehk siis tähik teeb hulka rohkem pöördeid ja eks laagreid ka sees vähem, igale siis koormust rohkem. Lisaks toetub plaadi otsas kett tähikule mitte plaadile.
Kannatab Oregoni lai leht osta, siis muret pole. Tähik suurem, pöördeid vähem ja kett saab osaliselt plaadilt
tuge kah. Kestab kett ja kestab plaat.

loll on loll olla.
Vasta
#92

Viimasel ajal siin jutt saagidest. H 254 on töötanud 8 aastat, viimasel ajal küll mitte eriti intensiivselt. Kestab edasi, ainus suurem jama oli see, et juhtusin pooltuttava kanistrist tankima. Tulemus: kinni sulanud kolvirõngas. Üldiselt loetakse profisae ressursiks 3000 tm, aga hea peremehe käes võib kesta ka 5000. Viimasel ajal levitatakse ka juttu, et piir on 1800, aga see pole mitte õige. Võsalõikaja kasutuseaks loetakse 7 aastat (siis profitööl). Endal 3 a intensiivses kasutuses olnud H 240, ainus probla gaasitross (kettaid ja jõhvi muidugi üksjagu läinud). H 250 ütles reduktor üles peale 4 a tööd (õnneks tööandja oma, ei pidand finantseerima). Sama aja peale andis otsad sidur, varem vahetatud gaasitross. Siduriga muidugi see lugu, et need pole igal mudelil erinevad, vaid jagunevad gruppidesse: 235/240, 245/250/252. Seega pole imestada, et suurem mootor sidurist rutem jagu saab.

Eespool räägiti puksidest/vedrudest. Olen ise näinud põnevat eksperimenti, kui 2 a töötanud H 254l mõõdeti spets aparaatidega vibratsiooni enne ja pärast pukside vahetust. Üllatav, aga mingit vahet ei olnud! Seega tuleb tootja soovitusse teatud x aja tagant pukse vahetada suhtuda kui kapitalisti kasuahnusseBig Grin  
Vasta
#93

krister Kirjutas:
tiit Kirjutas:Ja mina arvasin et ainult minul selle Partneriga ei vedanud. Vead täpselt samad mis siin üles loetletud. Mina sain oma 3 aasta pliidipuud sellega tehtud, siis tuli mootorisse tugev kolin sisse ja viisin ta poodi tagasi. Sain uue sae 1000 odavamalt. Seekord ostsin 2,5 x kallima

OT: Siit võiks teha sellise järelduse, et kui saagi on tarvis ainult pliidipuude tegemiseks, siis on ehk odavam osta saetud-lõhutud puud, kui et iga 3 aasta tagant visata raha uue sae ostmiseks. Pluss oma aeg.
Muidugi kui küttepuude saagimine on väga meelepärane tegevus, siis peab ikka ise saagima. Ajaloolistest isikutest näiteks Nikolai II-le meeldis väga küttepuid saagida.
Sae ostsin 3000-ga ja sain 1000 3 aasta pärast tagasi. 2000 krooni eest ei saa ma poole aasta puidki. Lisaks tuleb arvestada et viimased 8 aastat olen puud teinud 0,5km raadiuses kodust (kodu ümbrus ühtlasi korda). Viimane talv tegin 2 aasta puud kraavi äärtest mille eest maksti 5000 krooni maaparandustoetust. Minu arvates tasub isegi igal aastal ostetud uus saag end äraWink
Vasta
#94

http://www.postimees.ee/301106/kommentaa...A_ID=82018#

Loen õudusega, kui kaugele on Eestis tarbimisühiskond juba arenenud. Ehk siis asjaolu, et haamer lendas löömisel varre otsast ära, oli põhjuseks masslamendi löömiseks... Ja haamri varre otsa tagasipanemine... Moment liimiga. Pole sõnu.

Kui mina hakkaks kokku lugema kõiki uunikute taastamisel tööriistadega juhtunud intsidente, siis saaks VÄGA pika nimekirja. Aga noh, ma loen paratamatuseks, et veidi halvemakvaliteedilisem tööriist puruneb nagunii mingi heavy duty töö juures... Ja need, mis alles jäävad, need peaksid kõlbama Smile

Tavaliselt hoian ma oma suu kinni, aga seekord ei suutnud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#95

Õpetlik lugu selles mõttes, et ega ikka liimi mis metalli ja fiibrit korralikult üheks liidaks pole suudetud välja mõelda-võta ikka tööks haamer, millel on metallkäepide ja tööosa ühes tükis.
Nagu teda, ka puuvarre otsa kinnitatud kirves või vasar võib hoogsal viibutamisel "minema lennata" -see ei tähenda, et puuvarrega kirved ja haamrid tuleks kohe käibest kõrvaldada. Puuvarrega kirveste ja haamrite puhul on lihtsalt kasulik neid enne suuremat tööd vette likku panna. Fiibervarrega kirves on mul omalgi ja avaldan arvamust, et päris ootamatult ta varre otsast ära ei tule. Ju siis mees ei pannud tähele, et haamer varre otsas liikus.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#96

valdo Kirjutas:http://www.postimees.ee/301106/kommentaa...A_ID=82018#

Loen õudusega, kui kaugele on Eestis tarbimisühiskond juba arenenud. Ehk siis asjaolu, et haamer lendas löömisel varre otsast ära, oli põhjuseks masslamendi löömiseks... Ja haamri varre otsa tagasipanemine... Moment liimiga. Pole sõnu.

Jah, jälle see vana lugu, et kui tahad odavat ja head asja pead ostma kaks tükki. Ühe odava ja teise hea.
Korraliku fiibervarrega kilose haamri hind algab 500eegust. Mingit odavat käkki ostes tuleb juba ette arvestada, et see pole mõeldud töö tegemiseks. Muidugi kui omal käed just persest välja ei kasva, saaks ka sellele käkile puust varre otsa panna ja tööd teha. Vaevalt, et see poes karjumune aitas kuidagi naelu seina saada kiiremini.
Ja kui olla nii loll, et momendiga liimid haamrit varre otsa, siis selline ei tohiks supilusikast ohtlikumat tööriista üldse puutuda.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#97

Mul on sarnane 100 kroonine haamer ja on kaks aastat valimatut haamerdamist vastu pidanud. 500.- haamri eest maksta on küll tobedus.

Iseasi muidugi, kui haamri purunemine võib kaasa tuua rämeda leppetrahvi või maailmameistritiitli kaotuse.
Vasta
#98

korvimees Kirjutas:Jah, jälle see vana lugu, et kui tahad odavat ja head asja pead ostma kaks tükki. Ühe odava ja teise hea.
[...]
Mingit odavat käkki ostes tuleb juba ette arvestada, et see pole mõeldud töö tegemiseks.

Mitte alati. Kui tahad odavat ja head asja, osta 3-4 erinevat eri kohtadest. 2-3 neist on rämps ja hävivad töö käigus, üks jääb alles ja on kvaliteetne. Keskeltläbi on nii. Olen vahel meetodit kasutanud.

Muide - veneaegsed kulunud välimusega tööriistad on just see 25% - ülejäänud keerati/väänati/töödi puruks, korralikud jäid alles.

Põhjuseks asjaolu, et korralik firmamärk tähendab korralikku tehnoloogiat ja kvaliteedikontrolli. Noname-riistaga ei käi seda kaasas, vahel trehvab tehnoloogiaga, vahel mitte. Aga firmamärgiga riista ostmisel maksad palju raha mitte riista, vaid firmamärgi eest.

Meetod toimib, kui kallis firmariist on enam kui 10 korda odavast kallim. Kui hinnavahe väiksem, siis ei tasu.


korvimees Kirjutas:...  kui olla nii loll, et momendiga liimid haamrit varre otsa, siis selline ei tohiks supilusikast ohtlikumat tööriista üldse puutuda.

Selles osas olen Sinuga nõus.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#99

Kui haamritest juba jutuks läks, siis üllatus-üllatus Tööriistamarketis kasvab tavaline vasar teatud kaalu ületamisel "kuvaldaks" http://www.tooriistamarket.ee/website/?e...10x196x197
Nihkkaliibrile (vene keeles shtangentsirkul) oli seal saidil ka miski totter termin leitud ja läks mul kohe peale lugemist meelest.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta

Tsitaat:Nihkkaliibrile (vene keeles shtangentsirkul) oli seal saidil ka miski totter termin leitud ja läks mul kohe peale lugemist meelest.

Supler? Üsna laialt kasutatakse seda IMHO.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne