[13piisab]

niisiis - kuna endale ehitamisel on vaja õigeid materjale õiges järjekorras ja õiges koguses kasutada, paneks siia oma \"tarkused\":

1) keevitus: ära kuumuta plekki liigselt, muidu plekk \"tõmbab ära\"
2) puhasta-lihvi keevitatud pind ning krundi (pidades meeles, et mehaanilise \"nühkimisega\" aktiveeritakse metallipind, muutes ta vastuvõtlikuks roostele - ka õhuniiskuse mõjul)
2A) firmateenindustes \"joodetakse-tinutatakse\" ka keevitusõmblused üle - ehk keegi oskab seda kommenteerida? Asi ei toimi mitte kolviga, vaid põletiga siis?
EDIT: nimetatakse tegevust \"tinaga pahteldamiseks\"; seda protsessi on kirjeldanud hr Aarne - seal
3) pahtelda - firmateenindustes on reegel: pahtlikiht mitte üle 3mm - hakkab niiskust korjama. Soovituseks veel, et käsitsi ilma sileda klotsita lihvides võib pärast värvimist leida mittevajalikke nõgususi - seda tuleb vältida!
4) värvi alla panin ise ikka veel krunti. Krundi idee on moodustada paksem kiht kui kattevärv (kattevärv on vedelam) - kaitseb paremini. Samas krunt ilma kattevärvita ei kaitse metalli peaaegu üldse (EDIT: kuna tavakrunt jääb poorne; ka vajalik krunt pahtli-värvi vahel, kuna muidu imendub värv kuivades pahtlisse)!!!
5) kivikaitse, kuhu vaja - moodustab samuti paksema kaitsekihi (kantakse peale spetsiaalse püstoliga, mille hind kusagil paarsada krooni - tasub hankida, sama püstoliga saab peale kanda ka \"vedelat korrosioonitõrjet\"). Pind jääb krobeline. Üks kunagi kasutatud kivikaitse oli ERITI hea - moodustas plastmassi-laadse kihi. Kahjuks ei suuda meenutada, mis firma oma oli. Krt!
6) lihvi (1400-1600 vesiliivapaberiga - ehk siis kasuta koos veega! EDIT: 800 paber on \"pinnakale\" tegelikult piisav!) krunt (ka vana värv kergelt) ja ERITI krundi-värvi piirjooned - need ei tohi jääda siledad(läikivad) - see jääb pärast värvilt paistma!!!
7) värv - seda tööd pole suurematel (siledatel) pindadel ise teinud - nõuab oskust ja korralikku püstolit (vene oma sobib vaid krundi jaoks!). Veel vajalik korralik kompressor, niiskusekoguja(d); tolmuvaba ruum (kasta põrand kasvõi veega).
8) värvimise \"ebaõnnestumised\" lastakse üle ülipeene vesiliivaga - ise pole teinud.
9) poleerimine - ei oska kommenteerida. \"Karunahk\" on märksõna. EDIT: nüüd poleerimine ära tehtud, 8/10/03 postituses paari sõnaga mainitud.
10) PÕHI: kasuta \"vedelat korrosioonitõrjet\" - need on firmade vahel suht erinevad - osad kuivavad jäigaks, osad jäävad plastilised (\"Soudalil\" oli vist selline hea kollakaspruun tõrje, mis jäi \"pehme\"). Kindlasti krundi(-värvi) korrosioonitõrje alune pind (nagu kivikaitse puhulgi) - muidu on roosteuss kohe kallal! Põhja keevituskohtade tihendamiseks on soovitav (pärast vedela tõrje kasutamist) peale kanda \"paks korrosioonitõrje-mastiks\" - seda tehakse pintsliga (kuivab kummi-taoliseks).
11) karbid seest: minul veel vene ajast grafiitõli, PARIM pidi olema \"kahurimääre\" (mida kasutati tõesti kahurite konserveerimiseks!). Tänapäevastest vahenditest ei tea kahjuks.

12) Üldist:
a) spray-värvid sobivad vaid müügiks tegemisel ning plastmassi värvimisel (tekitatav värvikiht on üliõhuke ning rooste max ühe talvega väljas).
b) plastmassi värvimisel tuleks kõigepealt kasutada plastmassikrunti (seal on spray näiteks õiges kohas). Ka peaks spray-kivikaitse oma tööd tegema, kuid suurema pinna katmisel on see meeletult kallim! Plastmassi värvimiseks pidi olema ka aineid, mida segatakse värvi hulka.
c) pahtli lihvimisel käsitsi on rangelt soovituslik kasutada mingit klotsi (ülevalpool ka mainitud).
d) keevitus-ja roostekohti lihvi ikka (ketaslõikuri) lihvkettaga - need traatkettad eemaldavad VAID lahtise rooste
e) mõned soovitavad põhjale (paksu)korrosioonitõrje kandmisel seda segada 1:1 vana mootoriõliga - mina nii ei tee (õli lahustab ju eelmiseid tõrje-kihte ning ei lase kogu kupatusel ära kuivada?)
f) .......

parandage-täiendage siis; ka võiks võrrelda eri firmade tooteid - mõnel asja puhul on need ikka väga erinevad!
kui minu tekitatud jaotused on vähegi vastuvõetavad, võiks ju jutule numbrid kah ette panna...

teet,
usub, et praktikale peab eelnema teooria

[vana]

EI soovita kasutada vana õli, sisaldab hapeid, see põhjustab veel suuremat roostetamist. Uue õliga pole probleemi.

Kas kellegil on kogemusi \"venemaa päästja\" taolise mastiksiga nagu \"Esmosool\" (toodab mingi OÜ Viru Liimid, 5L ~100EEK), autopõhja korrosiooni tõrjel.
Paar aastat tagasi värvisin \"Korro Stopiga\" veoautoraami ära. Seda ei soovita kasutada, rooste vohab ikka edasi.

[agaa]

[quote]Niimoodi kirjutas: vana
EI soovita kasutada vana õli, sisaldab hapeid, see põhjustab veel suuremat roostetamist. Uue õliga pole probleemi.

Kas kellegil on kogemusi \"venemaa päästja\" taolise mastiksiga nagu \"Esmosool\" (toodab mingi OÜ Viru Liimid, 5L ~100EEK), autopõhja korrosiooni tõrjel.
Paar aastat tagasi värvisin \"Korro Stopiga\" veoautoraami ära. Seda ei soovita kasutada, rooste vohab ikka edasi.
********************************
Korrostop on kruntvärv ja laseb niiskuse läbi.Kruntvärviga endal hea kogemus Davids zink 182 1L purk maksab 290-EEK
aga detailid seisid kütmata hoones umb 3 aastat ja ei mingit roosteplekki. Pärast seisis auto 2 aastat auto katte all ja nüüdseks on mõned kohad tekkinud mis vaja üle käia. Siga kallis aga tõhus kui mingi pikem projekt ees.

[Aspelund]

Mõned mõtted...

Tõsisel kere tegemisel tasub alati enne ustele rauad sisse keevitada, muidu avastad hiljem oma üllatuseks, et ukse ei lähe kinni ja punnitavad muudest kerejoontest väga imelikult välja.

3mm pahtlit on ka juba liiga palju, 1mm on piisav, kui üle selles, siis tuleb veidi metallitööd teha.

Pahtel ei ole roosteaukude lappimiseks vaid lõppviimistluseks.

Parim vahend võitluseks rooste vastu on selle väljalõikamine. Väljalõigatav tükk peaks olema suurem kui vaid rooste ala.

Asp

[vana]

Tuleb meelde et, jah Korrostop on kruntvärv. Selle värvi nime hetkel ei tulegi meelde, millega sai raam värvitud aga oli musta värvi.

Ühest tsink krundist olen veel kuulnud, nime ei tea, tuuakse Rootsist Voka tehasele, toodab Rootsi turule prügikonteineried. Omadused head, kannatab paksema kihi peale laskmist - ei hakka jooksma, peaaegu nagu pritspahtel, kuivab kiiresti ning väga rooste kindel.
Äkki keegi töötab seal ja sebiks mulle sealt paar potti.

Niimoodi kirjutas: agaa
Korrostop on kruntvärv...

[ints]

Vesipaber1400-1600.Peale sada võid poleerima hakata..... ehk siiski natuke väiksemad numbrid:???

[13piisab]

6) EI! vesipaber 1400-1600 (krt, ma täpseid \"standardnumbreid\" ei mäleta, aga 1400 oli vist üks variant) - sellega lased auto üle ENNE värvimist (eriti korralikult krundi-värvi piirjooned). Kui aga värvitakse väga korralikult (vedela värviga - mitme kihi puhul siis viimane kiht), peaks see number ilmselt veel suurem olema. Enne poleerimist ei teagi numbrit öelda - pole teinud. Seda siiski tean, et poleerida ei tohi enne vähemalt 2 nädala (või oli kuu?) möödumist värvimisest (olgu siis kiire või aeglane kõvendi ning temp. mis tahes) - värv kuivab ikka tükk aega tegelikult.
mina räägin ikka \"pinnakaga\" (ka kõvendiga tavaline värv) värvimisest - metallicute ja lakkidega pole kursis... Mu kirja pandud numbrid peaksid \"harju keskmise\" värvimise puhul kehtima (ma siiski vaid oma masina teinud).
LIIVAPABERI number näitab, mitu tera on pindalaühikul (ma arvan, et siis ruutsentimeetril - pole täpselt lugenud...). Mida suurem number, seda peenem paber.
EDIT: ma ikka rumal - \"Intsul\" ikka õigus - 800 paber on piisav (AITÄH!). Meenub, et mulle soovitati (muigel ilmel millegipärast) \"eriti korralikuks tulemuseks\" kasutada 1400st. Ei mäletagi, kummaga lõpuks tegin.
EDIT2: pinnaka alt võib isegi rahus 400mm vesiliivaga krunti \"siluda\". Kui pahtli peale panna hea paks krunt, olen ma pahtlit isegi 150 või 180 paberiga lihvinud. Siin tuletaks aga meelde, et märglihvi-paberi numbrile vastav kuiv paber on väiksema numbriga! Täpseid vahekordi ei oska öelda, aga näitlikustamiseks võrdsustaksin 320 vesipaberi näiteks 280 kuivpaberiga. Erinevate tootjate numbrid ei ole väidetavalt samuti üksüheselt samad.

[ints]

Harju keskmise puhul piisab600-800 ja metalliku alla 800-1200. 1400-1600 on ikka udupeene tulemuse saavutamiseks:eureka

[13piisab]

soomes kaitstakse \"Opeleid\" nii
kuna soome ülisoolased teed ja Opelite \"roostesõbralik\" kere vajavad tõsist tõrjumist, maksab uurida (kasutajate \"TheMan\" ja \"Goblin\" kirjutisi vähemasti)! Iseasi, kas mainitud tooteid meil müüakse...

[agaa]

Niimoodi kirjutas: 13piisab
soomes kaitstakse \"Opeleid\" nii
kuna soome ülisoolased teed ja Opelite \"roostesõbralik\" kere vajavad tõsist tõrjumist, maksab uurida (kasutajate \"TheMan\" ja \"Goblin\" kirjutisi vähemasti)! Iseasi, kas mainitud tooteid meil müüakse...

******************************************************************
Tjah see toode happekrunt uurisin asja
MONIMIX WASH FILLER. Hea happekrunt.

[13piisab]

sai siis prooviks võetud ühtlaselt roostetanud plekitükk, see \"õigesse formaati\" lõigutud ning kaheksaks sektsiooniks jagatud (erinevad mehhaanilised/keemilised puhastamised-katmised). Vastavalt töödeldud-kaetud sektsioonid:

1) prits+\"roostesurm\"+krunt
2) prits+\"roostesurm\"+krunt+värv
3) prits+krunt+värv
4) krunt+värv
5) krunt
6) \"roostesurm\"+krunt
7) \"roostesurm\"+krunt+värv
8) \"roostesurm\"

kõik ribad on eraldatud siis kas tavalise roostese plekiribaga või pritsitud plekiribaga.

materjalidena siis:
a) \"prits\"=liivaprits
b) \"roostsurm\" = mingi üliväikeses topsis \"CRC\" toode (potsikul küll kiri \"kontsentraat\", aga ma ei lahjendanud - roostet õgis uskumatult kenasti, kuigi mehhaanilise töötlemisega ei anna võrrelda)
c) \"krunt\" = \"Sadolin Wash Filler\"
d) \"värv\" = \"Devorist\" ostetud veoautovärv - \"Berthosan\" oli vist nimeks

plekil lasen nädalakese kuivada-taheneda ning seejärel on ilmselt mõttekas kasutada soola \"katalüsaatorina\"??? Et raputan soola peale ning viskan plekitüki välja? Tundub mõistlik reaalsuse-imitatsioon... Aeg-ajalt tuleb ilmselt veel soolata.

talvel kannan siis loodetavasti esialgsetest katsetulemustest ette. \"Osa2\" kahjuks enne 2004sügist ei tule.

teet,
\"Saku Sõltumatute Uuringute Instituudist\"


EDIT: pildid seisuga 18/03/2006 lisatud - tõsi, viimase aasta-poolteist on plekitükk kuivas toas olnud. Aga eelnevalt sai nii soola, vett kui mehaanilisi mõjutusi

[motamees]

Minu kauaegsed kogemused roostetõrje alal on sellised.
Ei maksa panna paksu roostetõrje kihti olgu ta missugune tahes.
Palju tõhusam on pidev järelvalve ja õhuke kiht õli vajadusel.
Kui kiht muutub liialt paksuks tolmu ja õli liitumisel siis pesta see korralikult survepesuriga maha ja uuendada
Vene grafiitõli on väga heade voolavus/ronimis omadustega. Kohe nii hedega et ronib ka värvi vahele ja rikub seda.
Kõige rohkem olen kasutanud tavalist mootoriõli karpide ja uurete ka põhja pritsimiseks. Ja see on ka andnud ilmselt parima tulemuse. Peale põhja pritsimist tuleb sõita tolmust teed see annab õlikilele mehhaanilise vastupidavuse.
Vana õli tõepoolest ei soovita kasutada. Õli üks ülesannetest on siduda endas põlemisel tekkiva soolhappe osakesed mis tungivad mootorisse. Sealt ilmselt ka nõue vahetada õli vähemalt üks kord aastas olenemata väiksest läbisõidust.




peep
\"Kuressare Sõltumatute Uurimiste Instituut\"

[TeeTL]

Et raputan soola peale ning viskan plekitüki välja? Tundub mõistlik reaalsuse-imitatsioon...

reaalsuse huvides tuleks seda vist autoga pidevalt kaasas kanda.
Näiteks nööriga järele lohisemas või ukse külge kleebituna
Praktika näitab ju, et väljas SEISEV auto roostetab tunduvalt aeglasemalt kui pidevalt soola sees liikuv objekt.
Saab tulemuse kiiremini kätte kah

[TeeTL]

Kõige rohkem olen kasutanud tavalist mootoriõli karpide ja uurete ka põhja pritsimiseks. Ja see on ka andnud ilmselt parima tulemuse.

mul kah sellest võttest suht head mälestused. Lihtne pritsida (värvipüstoli otsa aetud voolikuga), poeb igale poole ja kiht ei tule liiga paks.
Aga parema kleepuvuse huvides sai seda segatud u 1:1le Movili-nimelise jõleda pruuni ollusega. Ehk siis teistpidi öeldes - roostekaitse vahendit sai lahjendatud õliga

[jurkman]

Mida on siin eksperimenteerida, kogemustele tuginedes võib ju eksperimendi tulemused ära öelda,
alustades vastupidavamast
1) prits+\"roostesurm\"+krunt+värv
2) prits+\"roostesurm\"+krunt
3) prits+krunt+värv
4) \"roostesurm\"+krunt+värv
5) \"roostesurm\"+krunt
6) \"krunt+värv
7) \"krunt
8) \"roostesurm\"
Väga lihtne - rooste võimalikult ära, võimalikult kallis krunt ja kattevärv. Kogu lugu.

Pärast pritsi (juhul kui õnnnestukb eemaldada 100% roostet tuleks kasutada passiveerivat ainet roostesurma asemel, ilma roosteta RS vähendab pinnakihi tugevust
krunti ei tohi kunagi ilma kattevärvita panna, ta pinnakiht jääb poorne ja rabe, toimib ainult kattevärviga.

Autot paneb mädanema
värvikihi vigastused, mis tekivad löökide, väänete (eriti keevisõmblustes), vibratsiooni, termiliste muutuste (ilmastik, mootori, väljalaske lähedus. Sool pääseb alles siis mõjule, kui värvikihis juba praod (kasvõi mikroskoopilised). Kuidas värvikihti kaitsta, see on korrektse eksperimendi põhiküsimus ja seda saab teha vedela või plastse määrdega, mis ei allu eelnimetatud teguritele. Küsimused: milline määre (määrete kombinatsioon) suudaks vett tõrjuda, ei alluks meh/term toimetele jne. Eksperimendis jääb ainult happest väheks, katseribakesi tuleks meh ja termiliselt töödelda+ happerünnak --- siis on näha kuidas asi reaalselt toimib. Vaat siin võiks eksperimentaator saada reaalselt toimivat tulemus.

Lihtsustatud katse: kuidas suudavad erinevad vedelad või plastsed määrded haljast metalli kaitsta rooste eest. Võtta näiteks haljaid naelu katte erinevate määretega ja happesse, siis võrrelda rooste teket ajaühikus.

Kassa Rein metsiku raamatut \"Autude korrosioon\" oled lugenud, sääl on palju õpetlikku.

[13piisab]

Mida on siin eksperimenteerida, kogemustele tuginedes võib ju eksperimendi tulemused ära öelda,
alustades vastupidavamast
1) prits+\"roostesurm\"+krunt+värv
2) prits+\"roostesurm\"+krunt
3) prits+krunt+värv
4) \"roostesurm\"+krunt+värv
5) \"roostesurm\"+krunt
6) krunt+värv
7) krunt
8) \"roostesurm\"

...

Pärast pritsi (juhul kui õnnnestukb eemaldada 100% roostet tuleks kasutada passiveerivat ainet roostesurma asemel

AGA edetabel on järgmine (jätsin \"Kenu\" pakutud numbrid ette):
1) prits+\"roostesurm\"+krunt+värv
4) \"roostesurm\"+krunt+värv
3) prits+krunt+värv (kolmas koht, kuna pritsi aktiveeritud metallipind on \"testriba\" ääres vohavalt roostetanud-mullitanud)
6) krunt+värv
2) prits+\"roostesurm\"+krunt (üllatavalt vähe roostetanud - arvestades õhukest värvikihti)
5) \"roostesurm\"+krunt
7) krunt (väga kole, võrreldes ribaga, millel krundi all ka \"roostesurm\")
8) \"roostesurm\" (see riba on rahus edasi roostetanud - nagu arvata võiski)

ehk moonutas tulemusi ka see, et kasutatud oli HAPPEkrunti, mis on tavakrundiga võrreldes hulka vedelam ning moodustatav kile on üliõhuke (ehk isegi 10korda õhem, kui täitekrundil?). Samas ei jää happekrunt (väidetavalt) boorne (nagu tavakrunt) vaid moodustab ühtse kihi.
veel võib karta (ma ei mäleta enam!), et kattevärvi segasin suht paksu - kuna pinnakaga kaetud ribadel on roostet vaid äärtes. Lootsin, et ka värvi all roostetamine jätkub, aga võta näpust!

vot nii! See \"test\" oli muidugi rohkem \"roostemuunduri\" vajalikkuse ning (väidetava) liivapritsi poolt metalli aktiveerimise tõestus. Ning tulemused kinnitasid, et roostesurm on täitsa mõttekas asi - kui pinda korralikult mehaaniliselt puhastada ei õnnestu. \"Kenu\" poolt antud soovitust pärast liivapritsi (ja keevituse) kasutamist kanda metallile passiveerivat ainet on samuti selline, mida mina edaspidi KINDLASTI järgin!

...eks see suvi värvin ilmselt mitu masinat üle - siis teen sarnased plekiribad ka täitekruntide kohta. Kui \"kaasroostetõrjujatel\" Tallinna kandis erinevate tootjate krundi- ja happekrundijääke on, olen nõus need ilma rahata minema tassima Tegelikult eesmärgiga kõrvutada erinevaid tootjaid - niiet kel tilgake üle, võtku ühendust! Paneme firmad kõrvu ning vaatame, \"milline pulber peseb kõige paremini\" ning kirume koos \"Hammerite\"i

paari päeva pärast loodan illustreerivad fotod üles seada (kuigi ega pilt ei anna tegelikkust eriti hästi edasi!)



mind on muidugi viimasel ajal hakanud huvitama, kust saada ehitamiseks võimalikult väikese süsinikusisaldusega plekki. Teame ju kõik, et tehaseplekid ei taha isegi haljana eriti roostetada, samas kui lehes ostetud külmvaltsplekil muutuvad näiteks sõrmejäljed juba paari päeva pärast roostekarva nähtavaks, paar nädalat garaazhis - ning terve leht \"punetab\". Et KAS ON VAHET - kas osta \"Asvast\" Soome plekki (seda eelistatakse enamasti just seetõttu, et neil on pleki paksus terve lehe ulatuses ühtlane) VÕI \"Ukrametist\" idapiiri tagant tulnut???

[motamees]

Eelnev: Väga levinud on autode roostekaitseks kasutada tavalist õli. Kiidetakse ka igatsorti X aineid. Ise olen ka eluaeg toimetanud tavalise õliga. Peale korrosiooniraamatu lugemist aga minu arusaamad muutusid. Otsustasin siis asja pisut uurida, et mitte tühja puhuda.

Katse: Lõikasin tavalisest plekist (kasutatakse auto paikamiseks) ribad. Puurisin augud otstesse ja traadid taha. Loomulikult märgistasin kõik ära. Kastsin siis iga plekiriba ise ainesse ja panin ööpäevaks kuivama. Paraleelselt võtsin ühe väljavahetatud piduriketta, mille üks pool oli õues mõnusalt rooste läinud. Jagasin selle sektoriteks (märgistasin jälle) ja kandsin mitteroostes (läikiva) poole peale samad ained.

Tehnoloogia: Plekitükke hoidsin soolves ja seejärel viskasin märja rohu sisse. Iga päev kastsin natukeseks ajaks soolvette. Vahel ka terve öö. Soolvesi - Ühe teeklaasi kohta 3 kuhjaga teelusikatäit jämesoola.

Piduriketta panin tordikarbi (plastikust) sisse. Karpi natuke vett ja soolatoosist puistasin ketta soola täis. Nii ta seal kinnises tordikarbis haudus.

Kasutatud ained:
1.Grafiitõli - Spetsiaalne roostevastane vedelik. Hea ronimisvõimega. Karipoli (SDV) toodang. Vene ajal väga levinud (kasutati palju). 20eek/l
2. Movil - Spetsiaalne roostevastane vedelik. Vene aja hit.
3. Addinoli roostevastane vedelik. 60eek/l
4. ML - Dinitroli spetsiaalne roostevastane vedelik. 107eek/l.
5. Puvanool - roostemuundur (ortofosforhappe baasil).
6. Tavaline õli - juhtus kätte sae ketiõli. Tavaõlidest üks odavamaid. Vist oli 10 eek/l.
7. Universaalne roostevastane vaha - Karipoli (SDV) toodang.
8. Kivikaitse - Dinitroli toodang.
9. Krunt - Korrostop. Roostevastaste manustega.
10. Värv - Sadolini toode.

Aeg: Katset alustasin 26 mail. Tulemused kätte 7 juuni. Vahepeal ikka vaatasin ka ja võrdelesin.

Tulemused: 29 mail oli ketiõliga tõrjutud plekitükk juba roostetäppidega.
7 juunil pesin plekitükid sooja vee ja harjaga puhtaks ja nägin:
BUVANOL lausroostes - Tema ülesanne ongi ainult roostet muundada. Haljale plekile ta ei sobigi. Ja kaitset ei oma.
KETIÕLI lausroostes - Ei tasu küll aega ja ressursse raisata sellisele roostetõrjele. Kindlasti parem, kui mittemidagi. Ronimisvõime väga hea. Kettal ronis teiste sektorisse.
GRAFIITÕLI pooleks haljast ja roostet. Ronimisvõime viletsam kui ketiõlil. Ronis ka ketta teisele poolele.
GRAFIITÕLI ja ADDINOLi SEGU 75% haljast 25% roostet. Tuleb välja, et isesegamine päris nii lihtne polegi. Mõtlesin saada mõlema head omadused kokku. See üks Addinoli raiskamine oleks.
ML 90% haljast plekki 10% roostet.
KARIPOL vahekord 95 ja 5. Väga hea aine värvitud pleki kaitseks mingitel liitekohtadel, kuhu võib rooste tekkida (logari ääred kinnituskruvide kohtadelt). Pind jääb nagu värvitud. Võib ka läikima lüüa nagu tavalise vaha. Siis aga vastupanuvõime väheneb.
MOVIL vahekord 97 ja 3. Kirjanduse andmetel ei tohiks jääda paksu mittekuivavat kihti. Enne plekile kandmist lahjendasin lahustiga pritsi konditsiooni.
ADDINOL vahekord 99ja 1.
Piduriketas andis järgmised tulemused:
BUVANOL Lausroostes
KETIÕLI Lausroostes.
GRAFIITÕLI palju roostet.
ADDINOL+GRAFIIT ; KARIPOL ; ADDINOL Võrdselt hea tulemus. Üksikud roostetipid.
ML väga hea. Roostetipid puuduvad.

Värvid: Võrdse tulemuse andis plekitükkidel KRUNT ja KIVIKAITSE. Krunt natuke parem. Kraapisin krundi maha ja alt tuli välja haljas plekk. Selge piir oli näga krundi lõppedes. Sealt algas lausrooste. Kivikaitsel mõned roostetipid, kohtadel kus kiht oli väga õhuke. Teda tuleb ikka peale pihustada. Sadolin oli plekitükilt praktiliselt kadunud ja plekk roostes. Samas pole värv ette nähtudki panekuks ilma krundita.
Kettal krunt ja sadolin võrdselt head. Seal aga saanud soola vaid üks kord.

Rooste ja halja pleki protsente ei mõõtnud mingi riistaga. Määrasin silma järgi. See rohkem ettekujutuse andmiseks kui palju roostet kuskil oli.
Järjestus on paika pandud minu ja Overspeedi arvamusest. Kumbki määras eraldi omaette järjestuse ja need kattusid täielikult.

[valts]

\"13 piisab\" ja \"motamees\" on kõvasti vaeva näinud ja vahvad katsed läbi viinud. Tänud neile selle eest, kindlasti on tulemused nii mõnelegi abiks.

Kuna omal kah keretööd päevakorral ja auto pudeneb päev-päevalt järjest rohkem laiali, siis küsiks kah veidi nõu.
Mida arvata sellisest tööde järjekorrast ja vahenditest:

1) selgetest keevitamist vajavatest kohtadest liivapritsiga värv ja rooste maha, uus tükk valmis ja külge keevitada
2)Kõik kahtlased kohad ja lahtine värv pritsiga maha, vajadusel relaka traatkettaga aidata.
3) haljale metallile igaks juhuks 1 kiht Flora roostemuundurit. Kuna tegutsen selle väikese amatööri pritsiga, ei suuda kõige sügavamaid roostepesasid mehhaaniliselt eemaldada
4) haljad ja roostemuunduriga töödeldud kohad üle lasta 2-3 kihi \"Korrostop\" krundiga (olemas,seetõttu kasutaks seda)
5) vajadusel väikesed pahteldused Soudali pahtliga+lihv+Korrostop pahteldatud kohtadele+lihv+ vajadusel teine ring veel
6) kogu auto 1 kihiga üle lasta Korrostopiga
7) 2 kihti kattevärvi \"Pentaprim\"-mingi odav Läti alküüdemail (3l 116 kr)

Ise olen mõelnud nii teha. Kuna varasemaid suuremaid kogemusi pole, siis tahaks saada asjatundjate arvamust. Paluks kiiresti abi, sest 27 juuni peaks auto värvitud olema.
Peaasi, et saaks odavalt tehtud, sest minu seisukohalt pole mõtet nii vana ja väheväärtusliku auto VÄLIMUSE peale raha kulutada. Investeeriks ülejäägid hoopis tehnopoolde, sest see ju liigub

valts@keretöödel

[MrBungle]

Olen paari maalri käest kuulnud et peale liivapritsi tuleks pind veel liivapaberiga üle käia sest liivaprits pidi liiva tolmu metalli pinna külge taguma (tolm metalli ja värvi vahel - mitte just hea asi) Kellegil on kommentaare/kogemusi??

[motamees]

Mina pesin peale liivapritsi pleki puhta bensiiniga üle. Sõber oli kunagi kusagilt raamatust lugenud selle vajalikkusest. See pidikuidagi seda haljast plekki neutraliseerima või midagi niisugust. Seda kohta me enam kusagilt üles ei leidnud.
Kas keegi oskab midagi selle kohta kommenteerida? Eelpool oli ka midagi kirjutatud, et pele liivapritsi tuleb teha (passiveerimine). Ei saanud aga sellest aru. Millega just Tegu.