pirnide vahetamine moodsatel (väike-)autodel
#21

Jesper Kirjutas:Käsi püsti kõik, kes enne oma praeguse auto ostu huvi tundsid, kui lihtne on seal pirne vahetada?

Minu käsi tõusis püsti. Enne Lada 111 ostmist veendusin tuttava auto peal, et esilaternas H1 vahetamine on ca 10 sekundi lugu...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#22

valdo Kirjutas:
Jansa Kirjutas:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=265273

Seesinane peatükk 16 ju otseselt sõnaselgelt ei keela seisu ajal lähitulede kasutamist. On vaid öeldud, millal kaugtulesid võib kasutada ja millised tuled seisu ajal PEAVAD põlema (loetlemata, millised EI VÕI põleda). Samas aga häirivad seisval autol põlevad lähituled pimedal ajal oi-kui-palju kaasliiklejaid...
/.../
Tahtsin öelda seda, et kui lähituled lülituvad automaatselt koos mootoriga, siis külmal ajal autos kedagi oodates lülituvad enda soojendamiseks tööle pandud mootoriga sisse ju ka tuled, mida ma aga ei soovi...
LE Kirjutas:§182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.
Minu keelevaist ütleb, et paragrahvi teine lause välistab lähi-, kaug-, udu-, päeva- ja töötulede kasutamise lubamise. Ma arvan, et ma ei eksi.

Automaatselt lülitumisele andis Jesper vastuse, elik see omadus ei sunni seadust rikkuma.
Vasta
#23

Jansa Kirjutas:Minu keelevaist ütleb, et paragrahvi teine lause välistab lähi-, kaug-, udu-, päeva- ja töötulede kasutamise lubamise. Ma arvan, et ma ei eksi.

Automaatselt lülitumisele andis Jesper vastuse, elik see omadus ei sunni seadust rikkuma.

Aga millega Sa seletad, et MASSILISELT võib kohata teeäärtes seisvaid masinaid, millel lähi- või isegi kaugtuled põlevad? Nt kui juht on läinud metsapeatust tegema? Eriti levinud on selline teguviis külmade ilmadega. Kui mootor töötab, olen mina need juhtumid liigitanud "lolli" automaatika alla.

Kui ma olen tuvastanud, et tuled-peal-masin seisab, mitte ei sõida, siis olen endal pannud peale kaugtuled, et veidikenegi näha, mis toimub tagapool seisvat masinat. Kui selle tegevuse tulemusena vahetab seisev masin lähituled gabariitide vastu, olen lähituledele tagasi läinud. Paar ekstreemsemat juhust on aga olnud sellised, kus ka seisev masin on pannud peale täistuled või on hakanud tuled-peal-seisva masina ümber kakerdavad tüübid karjuma ja minu poole rusikat näitama. (Kui ma oleksin jäänud lähituledele, ei oleks ma kaugtuledega seisva masina kõrval kakerdavaid õllepude-pihus helkuriteta tüüpe üldse märganudki...).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#24

LE-s on tõenäoliselt veel hulk punkte, mille täitmisega on paljudel raskusi, võibolla teadmatusest, võibolla hoolimatusest või millestki veel. Ei oska mina seda seletada.
Olen muide näinud juhtumit, kus selline lähituledega teepervel seismine lõppes kõige kurvema tagajärjega, ehk inimese surmaga. Tõsi, seal oli tegureid veel (pimedus, paduvihm, sõiduki seismine valel teepoolel), aga oluline osa oli siiski valel tulede kasutamisel. Selliseid lugusid juhtub kindlasti harva ning seetõttu ei oskagi arvatavasti paljud inimesed asjas ohtu näha.
Vasta
#25

Näiteks Dacial ka hea esitule pirne vahetada,pole vaja midagi eelnevalt lahti võtta.Tagatuledega raamatu joonise põhjal asi tülikam aga endal pole veel tarvis läinud.
Need tuledega seisjad on jobud,see on kultuuri küsimus mu meelest.Samas on ühe tulega sõitjaid ju iga päev näha,paljud vist ei teagi oma tulede seisukorrast.
Vasta
#26

Sull7 Kirjutas:Samas on ühe tulega sõitjaid ju iga päev näha,paljud vist ei teagi oma tulede seisukorrast.

Kummaline.

1. Kui ei põle "suur" tuli (lähituli, kaugtuli), on see pimedas sõites kohe ju valgusvihu järgi näha ning ülikergelt tuvastatav. Kui ise teel olles vahetada ei oska/saa/viitsi, siis sõida edasi vähemalt ohutuled peal.

2. Kui ei põle "väike" tuli (gabariit, numbrituli vms), siis enamik moodsaid autosid annab sellest märgulambi abil teada. Kui see märgulamp on süttinud, on iga autojuhi PÜHA KOHUS kindlaks teha, milline pirn nüüd töölepingu on lõpetanud. Ning olukorra hindamise järel adekvaatselt tegutseda.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#27

Opelil on see süsteem, et päevasõidutuled süttivad õlirõhuandurilt mis on igati hea mõte. Tegelikult oli teatud aeg kohustuslik, et süüte sissekeeramisel peavad automaatselt süttima ka tuled, see oli suisa eurodirektiivis kirjas. Muidu ei saanud arvele. See nõue võeti vist? maha.
Aga nüüd tuledest ja pirnivahetusest. Igasuguseid direktiive tehakse ja nende täitmist kontrollitakse. Aga see, et autol peaks saama liiklusohutuse seisukohalt väga olulist detaili imelihtsalt vahetada, selle peale ju europeded pole tulnud. Iseenesest ei oleks selline nõue üldsegi liiast, et "mootorsõiduki põhilaternate ja suunatulede pirne peab saama vahetada ilma tööriistadeta mõistliku aja jooksul pimedas suvalises maailma geograafilises punktis". Kontrollimine: praktikaga. Mõistlik aeg: kuni 5 minutit pirnile. Ei kehtiks ksenoon-tulede kohta, nendele on omad nõudmised. Minu arust oleks selline euronõue sama loogiline, kui see, et autol peab saama teepeal ratast vahetada, aknapesuvett lisada ja mootori elutähtsate vedelike taset kontrollida.
Vasta
#28

PlyVal64 Kirjutas:... Aga see, et autol peaks saama liiklusohutuse seisukohalt väga olulist detaili imelihtsalt vahetada, selle peale ju europeded pole tulnud. ..
Möödunud aastal (ma praegu ei mäleta, millal just) kirjutas saksa Auto Bild, et "pirnivahetuse seaduseelnõu" on euroliidus arutusel.
Teisalt, isegi kui lambivahetus võtab ainult kolm minutit ja kuus käeliigutust -- mis te arvate, mitu kümnest tänapäeval autokoolis käinud juhist hakkab vihmasajus porisel teepeenral sellega tegelema?
P.S: Ma iseendas ka väga kindel pole Wink
Vasta
#29

Jesper Kirjutas:Käsi püsti kõik, kes enne oma praeguse auto ostu huvi tundsid, kui lihtne on seal pirne vahetada?

Tõesti ei osta autot selle järgiSmile... Ometi mul 91- aasta Audi 100-l pole ka pirnivahetus mingi tuumafüüsika...
Vasta
#30

valdo Kirjutas:
Jansa Kirjutas:
flanagan Kirjutas:Auto seadistatud selliselt,et käivitades lähevad põlema lähituled ja gabariidid.
Enamjaolt lahendatakse päevatulede süütamine nii, et kui võti süüteasendis- tuled peal. [...] tegelt- kui juba tulede automaatika peale jutt läks- featuur, mis mind hoopis rohkem erutab, on 'tuppaminekutuled' [...] iva siis selles, et lähituled jäävad põlema x ajaks peale auto seiskamist-lukustamist, et pimedas näeks auto juurest ukseni minna.

Mina ei toeta ei ühte ega teist. Minu arvates on lähitulede tähtsaimaks ja ainsaks eesmärgiks valgustada auto juhi jaoks auto ees asuvat teelõiku.

Ma vihkan autojuhte, kes peatuvad-pargivad pimedal ajal tee ääres, lähituled peal. Ma näen seisvat masinat ka ju siis, kui tal oleks peal parktuled ja/või ohutuled.

Ülejäänud osaga Valdo jutust ma peaaegu nõustun, kuid mitte selle ohutulesid puudutava osaga. Ohutuled tähistavad siiski ohtu ja neid tuleks kasutada nt. siis kui pimedal maanteel on tegu sundpeatusega (muidugi ka mittepõleva gabariidi, pukseerimise vms LE puhul ettenähtud korral).
Aga kui peatus on planeeritud (enamik juhte valib selleks hea nähtavusega sirge teelõigu), siis on ohutulede kasutamine minu arvates vale. Mina igatahes võtan kiirust alati kõvasti vähemaks, nähes enda ees ohutulesid (kui ma tuvastan, et tegu on seisvate tuledega). Nõme on iga kaasliikleja metsapeatuse pärast pidurdada ja pärast uuesti kiirendada.
Ise lülitan alati teeserval peatudes tuled parkideks ja jätan parempoolse suunatule sisse. Ja loomulikult keelan kaassõitjatel astuda teele, seista auto ees ja taga.
Vasta
#31

Jõudu! Vat see 307 tulede automaatsüttimine on kohustuslik vähemasti Peugeoti põhjamaades müüdvatel autodel.Tobe vaid see,et üldse ei ole vajadusel lasta autol käia kohal ilma ühegi tuleta.Võin ju rumal olla,aga pole kohanud autot,millel armatuurist saaks teada,et mõni gabariit,või numbritule pirn ei põle.Aga mõnel autol võib ju olla nii.
Tervitades,Flanagan
Vasta
#32

flanagan Kirjutas:Võin ju rumal olla,aga pole kohanud autot,millel armatuurist saaks teada,et mõni gabariit,või numbritule pirn ei põle.Aga mõnel autol võib ju olla nii.

Omades kunagi BMW320i, siis see küll kontrollis enamuse pirnide töökorrasolekut, pidureid, klaasipesuvedelikku, õlivahetust jne jne
Vasta
#33

oldmoped Kirjutas:
flanagan Kirjutas:Võin ju rumal olla,aga pole kohanud autot,millel armatuurist saaks teada,et mõni gabariit,või numbritule pirn ei põle.Aga mõnel autol võib ju olla nii.

Omades kunagi BMW320i, siis see küll kontrollis enamuse pirnide töökorrasolekut, pidureid, klaasipesuvedelikku, õlivahetust jne jne

Just nii. Endal on '90. aasta mudel. Valdaval enamikul BMW-dest alates 80.-date keskpaigast on check/control peal. Mõnel näitab rohkemaid asju, mõnel ainult tulesid-vedelikke. Minu omal näiteks parktulede puudumise märgutuld pole, venna 91. aasta 735 näitab minumeelest isegi ära, kas parem- või vasakpoolne tuli on töölepingu lõpetanud.
Vasta
#34

zazik Kirjutas:näitab minumeelest isegi ära, kas parem- või vasakpoolne tuli on töölepingu lõpetanud.

Jutt käib siin ikkagi tagatulede kohta. Esigabariite, numbrivalgust ja suunatulesi (asukohta) ikka ei määra...
Vasta
#35

Vat sellest teemast võib tegelikult uue ja hinnangutelt asjadele ja tehnilisele progressile veelgi subjektiivsema ja laialivalguvama teema välja kasvatada.
Muidugi on võimalik,et autosse istudes saad teada süüte sisse lulitades,et autol kõik rattad ikka all.No minu vanaaegne arusaam asjadest selline,et oma autost peaks ikka üht-teist jooksvalt teadma.Samas on üsnagi nürid ARK-nõuded,et mingi verisulis piiga peaks teadma,mingite üsnagi keeruliste asjade kohta.Noh võiks,aga ei peaks.ARK-I mõtetud ja aegunud küsimused etüül(või siis etüleeritud ?)bensiini kohta,urgitsemine detonatsiooni kohta,lõputu loba diagonaal ja radiaalrehvidest.Kurat,mina ütlen ikka kumm.Lihtsalt need asjad ei ole enam AKTUAALSED.Aga ARK-is ARK-i maailm,selline asi iseeneses
Loomulikult on asi väga nihu kui sellise asja nagu lambipirn vahetuseks pead minema teenindusse,talupojamõistus ütleb,et areng oleks pidanud olema vastupidine.Samas ilmusid juba 80-ndate keskel autodele eripeadega kruvid,poldid mis välistasid ka teadlikumale autokasutajale mõningate tööde iseteostamise.Ja võtmeid nende keeramiseks väljastati vaid volitatud hooldustele.
Edasi.No see vaid minu arvamus.Progress on teinud võimalikuks selle,et roolitaga saab enam-vähem hakkama ka kesiste oskuste ja EELDUSTEGA persoon.Kahjuks nii minu arvates.Igasugu ABS jas veojõu kontrollid.Õnneks saab neid ka välja lülitada.Mõnikord olen mõtelnud,et jube vahva oleks vahel sõita mingi suisa elementaarautoga,peaasi,et talvel kuut veidigi soe oleks.
Tervitades;Flanagan
Vasta
#36

Style Kirjutas:
zazik Kirjutas:näitab minumeelest isegi ära, kas parem- või vasakpoolne tuli on töölepingu lõpetanud.

Jutt käib siin ikkagi tagatulede kohta. Esigabariite, numbrivalgust ja suunatulesi (asukohta) ikka ei määra...

Numbrivalguse märgutuli on minu omal täitsa olemas. Seitsmesel näitas minu meelest ka esimeste gabariitide puudmise ära. Aga päris kindel ei saa olla, pole tolle masinaga nii palju liigelnud.
Vasta
#37

flanagan Kirjutas:Mõnikord olen mõtelnud,et jube vahva oleks vahel sõita mingi suisa elementaarautoga,peaasi,et talvel kuut veidigi soe oleks.
Mina ühe aasta sõitsin, siis sai isu otsa. Elementaarautoga sõitmine oli kurnav, ma väsisin füüsiliselt ära, kui üle tunni sõitma pidi. Meenusid vanade meeste lood sellest, kuidas vanal ajal auto juhtimine oli tõsine Meeste Töö.
Vasta
#38

Minuarust on elementaarautoga sõitmine lahe. Iga sõiduabiline võtab lõbu vähemaks, isoleerib sind sõitmise protsessist.
Vasta
#39

Jansa Kirjutas:
flanagan Kirjutas:Mõnikord olen mõtelnud,et jube vahva oleks vahel sõita mingi suisa elementaarautoga,peaasi,et talvel kuut veidigi soe oleks.
Mina ühe aasta sõitsin, siis sai isu otsa. Elementaarautoga sõitmine oli kurnav, ma väsisin füüsiliselt ära, kui üle tunni sõitma pidi. Meenusid vanade meeste lood sellest, kuidas vanal ajal auto juhtimine oli tõsine Meeste Töö.
Kahe käega Jansa mõtteavaldusega päri. Sõitsin, isegi mitmed ajad, ilgelt lahe oli... aga sitaks ruttu viskas kopa ette! Nüüd Mosse vedeleb, Volvo läks südamerahuga romulasse. Kõige "hullem", et samal ajal sõitsin igasuguste ülimoodsate ja väga heade autodega. Töö oli sellineBig Grin Jah, elementaarautoga on lahe sõita Uunikute Talverallit, Lustisõitu, mõni nädalavahetus perega elu nautida. Aga päev-päeva kõrval sellisega tööd teha, no way!
Minu elementaarautod, mis on olnud viimasel ajal mul igapäevakasutuses moodsate autode vahel: Ply Valiant 1964, enne seda oli BMW 525e; Mosse, enne teda Astra TD; Volvo 244, enne teda Chevy Astro. Iga laheda elementaarauto peale olen midagi mõnusat ja sõidetavat soetanud.
Vasta
#40

Jesper Kirjutas:Minuarust on elementaarautoga sõitmine lahe. Iga sõiduabiline võtab lõbu vähemaks, isoleerib sind sõitmise protsessist.

Toetan kahe käegaSmile Mida rohkem 3tähelisi vidinaid, seda eluvõõramaks muutuvad juhid. Kuid see kõigest minu arvamus.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne