Renault mootorid 1.5 dCi 70hj diisel vs 1.6 16V 105 hj bensiin - poolt ja vastu?
#21

Sellest Renoo/Taatsia maastikusuutlikusest ütleks nii palju, et igasugu porilapakad jms plastmassist saast on tänapäeva pisiautodel väga kergesti irduv. Esistangega ja selle aluse põllega pole ka mõtet väga äärekive ja lumevalle rünnata - kipuvad pudenema.
Selles suhtes on Lada ikka kõvasti etem, hea kõrge auto ja ei pea väga muretsema et mingit plasti pudenema hakkab.
Vasta
#22

Kui Stennadi jutt hoolduseta läbisõidust 200 kkm vastab tõele, siis on antud mootor ikka väga tubli. MB mootorid kippusid 100 kkm pealt ära surema, kui hooldust vahepeal ei tehtud (juhtus ka nii...).

Daciast üldiselt. Kõrge auto on. Ja mõistlikus mõõdus rehvidega. Seega peaks teoreetiline maastikusuutlikkus (OK, halva tee suutlikkusSmile) olema täitsa viisakas. Ruumi nagu on ja väljanägemisel pole ka väga viga. Ärgem unustagem, et tegemist on vana ja läbiproovitud tehnikaga, kere on tsingitud ja garantiidki viisakalt. ISeasi on see, et Dacias ei kutsu mitte miski sinna istuma ega edasi sõitma, kuid see pole ilmselt Valdo auto valiku puhul primaarneWink

Ise pole pikka maad sõitnud, kuid Männiku teel oli täiesti talutav sõita. Tõsi, bensiinimootoriga mudeliga. Auto omanik, natuke tuttav vanem naisinimene, oli autoga rahul. Olevat isegi toapalmi autoga ära toonud...

Diisel versus bensiin on igipõline teema. Esimese asjana unustame nüüd kiiresti ära vanad karburaatormootorid ja mehaanilised reaspumbaga diislid. Need on ajalugu ja nende omaduised tänase automootori juures enam ei kehti. Sissepritsesüsteem on mõlemal ühtviisi keeruline ja elektrooniline. Tõsi, diiselmootori pihustid töötavad kõrgemal survel ja seetõttu on kapriissemad. Samas liigub meil ringi lugematul hulgal üsna uusi bensiinimootoriga autosid, mis ei tööta korralikult. Põhjuseks just toitsesüteemi korratus, mida mitte keegi ei oska ega taha remontida. Seetõttu mina ei näe siin olulist vahet keerukuse ja solkkütuse talumise suhtes - kumbki pole ei lihtne ega solkkütust taluv... Ning remont maksab mõlema puhul viiekohalise summa.

Diisli kokkuhoidlikkusest ka natuke. Mida rohkem ja pikemalt sõidad, seda soodsam tuleb. Samas on kokkuhoid diisel vs bens märgatav ikka suurematel autodel. Dacia on paratamatult pisike masin ja seal maanteel suurt vahet ei teki. Kuid ka väike erinevus piisava läbisõidu juures annab aastate lõikes palju...

Üks aspekt, mis tihti unustatakse, on diiselkütuse hais. Meie tankurite käepidemeid ei puhastata kuigi sageliSad Kuna osa juhte ei oska puhtust pidada (ja mitte alati ei seostu see omadus masina vanusega), siis peab diiselmasinat tankima kinnastega. Pisiasi, kuid tülikas siiski. Eriti sellele, kes diislikütuse lõhna ei talu.

Käivitumisest ka paar sõna. Mittekäivituv mootor on rikkis ja tuleb korda teha. Kõik muu jutt on möga. Meil pole -50 lähiajal oodata, mil kütus enam ei voola. Ja ka siis saab lihtsa elektrisoojendusega või veidi keerukama autonoomse soojendusega mootorit soojendades tõsta temperatuuri piisavalt kõrgele. See, et hõre ja hooldamata diisel ei käivitu, on lihtsalt rumalate autoomanike süü. Meie S124 ei arva -20 kraadist mitte midagi, kuigi mootori surve on vaid 22... Koliseb ja suitseb esialgu, kuid käivitumata pole jäänud (veel, loomkatse jätkub).

Kokkuvõtteks: kui auto on vaid edasiliikumise vahend, siis on Dacia praegu kõige odavam valik. Kuigi, ise võtaks vaid veidi kallima FabiaWink Diisel või bens, eelistus on pigem muudes kriteeriumites kinni, kui tehniline vastupidavus.
Vasta
#23

stennadi Kirjutas:Sellest Renoo/Taatsia maastikusuutlikusest ütleks nii palju, et igasugu porilapakad jms plastmassist saast on tänapäeva pisiautodel väga kergesti irduv. Esistangega ja selle aluse põllega pole ka mõtet väga äärekive ja lumevalle rünnata - kipuvad pudenema.
Selles suhtes on Lada ikka kõvasti etem, hea kõrge auto ja ei pea väga muretsema et mingit plasti pudenema hakkab.

Porilapakad plastist stangealune on nagunii kolmanda-neljandajärguline asi. Lapakad saab iga kell installeerida kummist ja stange/mootori alla saab samamoodi installeerida lehtterasest/plekist painutet isendeid (kunagi Vene ajal valmistati "kopikalisele" Žigulile neid isegi tööstuslikult). Ei ole minu Lada esipõlle-alune ka enam tehasekonditsioonis... vähe tugevdatud on Smile Usun, et ma jätkuvalt oskan plekki ja õhemat lehtterast painutada/lõigata Smile

Loomulikult ei soeta ma enne midagi, kui olen näinud peal ja all ja proovinus sõita ka ebatasastel teedel. Eks aeg näitab.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#24

Sõbra takso autode kogemusest ütlen, et diisel vs bensin linnasõidu kulu vahe on küll suur - bensumasinad võtavad seal ikka 10-11 selle tallamise juures linnas. Dislad aga 7 kanti, maanteel pole aga vahe märgatav selle suurusklassi masinate puhul. Nii, et Valdo kui sa plaanid enamus aega maanteel liigelda siis kas ongi vahet mis kütus seal põleb.
Vasta
#25

Aga maanteel võtab selline väike diisel 4 kanti seega vahe ikkagi kuskil 3 liitrit sajale. Eriti mõnus on diisel tõesti linnas ja ka talvel kus max kulu 7-8 aga bensukal 11-12 kerge tulema.
Vasta
#26

70 HJ Diisel vs 75 HJ bensiin kütusekulu maanteel (tehaseandmed ) 4.1 vs 5.5 aga vat linnas vahe karmim 6.8 vs 9.2 l/100km

Diisel ainult ambiance varustusega ja maksab 142900 sama varustusega bensukas 115 900. Pealegi bensukat on võimalik võtta ka odavama varustusega 99. 900 krooni eest. Arvestades siiski seda, et diislikütus natukenegi kallim meil ja hooldus siiski natuke tihedam puhtalt maantesõiduks vist pole mõtet. 99900 vs 142900 eek.

Edit: Ma ei taha ei diiselmootoreid maha teha, aga ma toon välja lihtsalt erinevad aspektid.
Uue auto ost on suur investeering ja sealjuures peaks kõik võimalused läbi kaaluma.
Vasta
#27

valdo Kirjutas:[Loomulikult ei soeta ma enne midagi, kui olen näinud peal ja all ja proovinus sõita ka ebatasastel teedel. Eks aeg näitab.
Kui ma Sinu autoharjumustest, Valdo, õigesti olen aru saanud, siis võiks Sind tõsiselt huvitada universaal-Logan, mis jõuab müügile RSN. Eeltutvustust saab lugeda Auto Bild Eesti k.a. veebruarinumbrist lk. 38. Edit: Laius on tal ikka 1745 mm, mitte 1481, nagu ajakirjas kirjutatud.

Ja olles ise sõitnud nii otto-kui diiselmootoriga sedaan-Loganiga, saan ainult öelda, et Ladast on ta ikka võrreldamatult rohkem auto Smile.
Vasta
#28

Ma ei tahaks Valdole meelehärmi valmistada, aga võib juhtuda, et turbolaadimisega diisel võib väikestel pööretel ikka üllatavalt jõuetu olla. Alles siis kui turbiinirõhk üleval tuleb ka jõud. Eriti häda on koormaga sõites, eriti kui vaja aeglaselt ronida.
Vasta
#29

Kusjuures jah, olen proovinud uusi turbodiiseleid: Peugeot, Renault, ja Fiat. Bensumootoriga auto roolist uue turbodiisli rooli ümber istudes suutsin esimese kohaltminekukatsega masina välja suretada, tahab ropult gaasi saada. See pööretevahemik kus mootoril jõudu on väga väike ja suhteliselt kõrgel. Sõites peab kogu aeg käike lappama, et autot seal magusas tsoonis hoida.
Vasta
#30

stennadi Kirjutas:Kusjuures jah, olen proovinud uusi turbodiiseleid: Peugeot, Renault, ja Fiat. Bensumootoriga auto roolist uue turbodiisli rooli ümber istudes suutsin esimese kohaltminekukatsega masina välja suretada, tahab ropult gaasi saada. See pööretevahemik kus mootoril jõudu on väga väike ja suhteliselt kõrgel. Sõites peab kogu aeg käike lappama, et autot seal magusas tsoonis hoida.

Kas ei ole mitte siin kogemata bensu ja diiselmootor segi aetud? Smile
Seda enam kui jutt käib uutest autodest. Jõuetusest siin nüüd küll rääkida ei saa.
Kunagi kui pojale autosõitu hakkasin õpetama, siis iseseisev sõit (mitte süles roolimine) algas kohaltmineku õppimisega ning gaasi ei tohtinud seejuures puudutada. Sellega sai ta edaspidiseks väga hea kogemuse.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#31

ma rääkisin just 1,5-test, need takso vennad suutsid daewoo lanostega ka suht kaua sõita ja nissanitega mingi 400t niiet neid kannatas veel müüa, ise ma küll ei julgeks sellist masinat osta millel resurss on 150k kui ma tean et samas kasutuses on daewoo besukas 400k kestnud, eriti kui teemaalgataja on ladaga 300k sõitnud siis eeldan et ta tahab midagi lihtsat ja kestvat, aga uut autot osta kalliraha eest et proovida mis saab küll ei julgeks
Vasta
#32

valdo Kirjutas:Tekkis hull mõte soetada sellise diiselmootoriga (1.5 dCi 70hj) Logan MCV ...


olevtoom Kirjutas:Kui ma Sinu autoharjumustest, Valdo, õigesti olen aru saanud, siis võiks Sind tõsiselt huvitada universaal-Logan...

Aga MCV tähendabki jun universaali selle auto puhul (sai see välja öeldud juba ju esmapostituses)... Ehk jah, see varsti siiamaile müügile tulev asi on veidikene mulle silma hakanud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#33

korvimees Kirjutas:
stennadi Kirjutas:Kusjuures jah, olen proovinud uusi turbodiiseleid: Peugeot, Renault, ja Fiat. Bensumootoriga auto roolist uue turbodiisli rooli ümber istudes suutsin esimese kohaltminekukatsega masina välja suretada, tahab ropult gaasi saada. See pööretevahemik kus mootoril jõudu on väga väike ja suhteliselt kõrgel. Sõites peab kogu aeg käike lappama, et autot seal magusas tsoonis hoida.

Kas ei ole mitte siin kogemata bensu ja diiselmootor segi aetud? Smile
Seda enam kui jutt käib uutest autodest. Jõuetusest siin nüüd küll rääkida ei saa.
Kunagi kui pojale autosõitu hakkasin õpetama, siis iseseisev sõit (mitte süles roolimine) algas kohaltmineku õppimisega ning gaasi ei tohtinud seejuures puudutada. Sellega sai ta edaspidiseks väga hea kogemuse.
Sõitsin hiljuti asendusautoga Nissan Note 1,5td. Kohalt ära minek on loomulikult võimalik ilma gaasita kuna vääne on suur, kuid seni kuni turbo pole rakendunud on auto väga-väga tuim. Niipea kui turbo rakendub on minek tükkis teine. Kuna olen harjunud mõnevõrra suuremate mootoritega siis hakkasin foori taga pöördeid üleval hoidma kuna see tuimus käis närvidele.

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#34

valdo Kirjutas:Aga MCV tähendabki jun universaali selle auto puhul (sai see välja öeldud juba ju esmapostituses)...
Palun vabandust tähelepanematuse eest...
Vasta
#35

Kahjuks puudub küll kogemus Renault-iga, aga endal olemas nii diisel auto kui ka bensiini mootoriga. Mõlemad 2000-2001 a. ja mõlema võimsus 80-81 kw. Suht täpselt ja pikaajaliselt mõõdetult on kütusekulu suvel vähemalt 2l diisli kasuks talvel aga vähemalt 3l diisli kasuks 100 km kohta. Jutt et TD on kohalt võttes jõuetu või kipub välja surema või nõuab suuri pöördeid on minu kogemuse põhjal küll liialdus. Kindlasti enne otsustamist soovitan võrdse võimsusega nii diislit, kui bensukat proovida ja ma olen suht kindel, et vaevalt bensukas võidab.
Hoolduse puhul on kallim ainult see, et diislil peab alati ka küttefiltrit vahetama. Olen isegi vaikselt pidanud plaani oma bensukas vahetada selle uue Dacia universaali vastu, loomulikult diisel mootoriga. Dacia ökonoomsus tuleb ka ilmselt sellest, et kütus kulub auto liigutamise peale, mitte sõitu segavate elektritarbijate (ABS, veojõu kontroll, stabiilsuskontroll jne) elus hoidmiseks. Minu arvamus on, et kes korra diisliga sõitnud see enam bensukat ei taha.
Vasta
#36

To Taavi44:ära seda küll kunagi arva,et pärast proovimist keegi enam diiselmootorist loobuda ei taha.Mulle isiklikult käib juba auto tyhikäigul vibreerimine korralikult närvidele,seda ei saa bensukaga vörrelda,vöta nii uus j a hea auto kui tahad.Samuti oleneb autost ja mootorist,kuidas selle mineku ja jöuetusega madalal pöördel on.Näide:Mb 250td-madalalt jöud puudub,samas sama aasta(92) Audi 100 2.5l Td on nagu hoopis teine tera.Mootorid yhesuurused ja enam-vähem yhe vöimsusega.Minu isiklik arvamus on,et diiselt tasub osta inimesel,kellel on väga palju pikki otsi söita.Ja sel juhul ka juba suurem auto,sest maanteel on küttekulu vahe väike vörreldes väikse autoga,samas söita on mugavam.Näit.Volvo S80,2.5ltd,vötab umbes 4-5l/sajale,maanteel siis.
Renault mootoritega on olnud kokkupuuteid küll,ja mitte köik neist ei ole olnud negatiivsed.Eks see 1.5 natu jöuetu on kyll,aga mis seal ikka.Nagu eelnevad inimesedki on soovitanud,proovisöit,ja vöimalikult pikk,et saaks proovida köiki variante,linn,maantee jne.
Edu valikul!

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#37

Mis jutt see on, et proovid diislit ja enam bensukat ei taha. Rumal jutt.
Vasta
#38

pkuldsaar Kirjutas:Sõitsin hiljuti asendusautoga Nissan Note 1,5td. Kohalt ära minek on loomulikult võimalik ilma gaasita kuna vääne on suur, kuid seni kuni turbo pole rakendunud on auto väga-väga tuim. Niipea kui turbo rakendub on minek tükkis teine. Kuna olen harjunud mõnevõrra suuremate mootoritega siis hakkasin foori taga pöördeid üleval hoidma kuna see tuimus käis närvidele.
Kas mitte Dacial pole sama diisel? Ühed samad Renaultid mõlemad.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#39

Mis jutt see on, et proovid diislit ja enam bensukat ei taha. Rumal jutt.

Kelle jaoks rumal, kelle jaoks mitte.
Meil peres hetkel 3 diislit. Mina vähemalt tänaseni kindel, et ei tahaks sõita enam pensukatega. Isegi mootorratast ja mootorsaagi tahaks diislit. Ükskõik kui palju sõidan ikka võtaks diisli. Ei tea praegu ka ühtegi tuttavat, kes diislilt pensule läinud, vastupidi aga küll. On endal olnud küll jamasid, aga need kütusest, ja minuarust on diisli hääl väga ilus ja eriti neil, millel silindreid üle 4-ja. Mõni vanem diisel on tõesti liiga lärmakas, aga Valdo ei otsi ju mingit vana surma. Sama lugu on Vibratsiooniga. Vibra ja lärmakuse näeb, kuuleb proovisõidul kohe ära, eriti talvel. Talv minuarust hea aeg diisli otsimiseks, eriti siis kui ilmad külmad, ja auto ka külma käes. Hea vaadata mis häält teeb. Diisliga hea talvel liigelda. Jääd kinni, käik sisse ja ise lükkama. Võibolla need uued 1,4 või 1,5 ei ole madalatel pööretel nii kobedad.
Probleemid talvel:Autod, mis meil on ja on olnud, ei ole käivitunud talvel aku või viskoosse õli tõttu. Pensukas läheb kasvõi kääksutades käima , aga diisel tahab ikka kiiremaid pöördeid ja kindlasti korras eelsoojendus süsteemi. Hangunud kütusega pill käivitub, aga seiskub peagi(vahel saab ka teeäärde kümetama sõitaBig Grin).
i-pritsungitele head kütust ja õigeaegset filtrivahetust.
Plokisoojendus on hea(mitte ainult diislile).
Paljudel on midagi diislite vastu, aga mina olen bensu vastuSmile
Mina võtaksin, kui välimus oleks meeldivamSmile
Valdol pole siin ilmselt midagi lugeda.
Vasta
#40

On kogemusi Renault Kangoodega, millel samasugune mootor. Kaubiku kohta on erksust küllaga. Linnas on võimalik sõita ka viienda käiguga ja ka viiendal käigul on kiirendus täiesti olemas. Mootor on üsna häälekas ja kiirusel üle 120 muutub jõrramine juba üsna häirivaks. Muidugi pole tegu mingi paugupilliga, kuid see vist ei saagi ei Logani ega väikese turbodiisli puhul eesmärgiks olla. Linnas teistele jalgu ei jää ja maanteel rahulikuks kulgemiseks on jaksu küll ja küll.
Pisut ka negatiivset. Kuskil 40 000 km juures hakkas kapoti alt kostma haledat viginat. Selgus, et generaatori laagrite eluiga läbi. Sama häda ilmnes peagi ka meie teistel autodel. Varuosad tulevad Prantsusmaalt vististi jalgsi, niisiis sai üsna tükk aega viginat kuulata ja peljata, et õnnetu vooluallikas lõplikult otsad annab. Samuti on kõigil autodel esinenud ootamatut võimsuse kadumist. On tunne, nagu oleks võimsust poole vähem, aga kütusekulu üksjagu rohkem. Õnneks pole siiski tegu ummistusega toitesüsteemis, vaid mingi lollaka pistikuga armatuurlaua all, mis logisema kipub. Ka põleb hooldusvajadust näitav tuluke siis, kui ise parajasti tahab. Põhjuseks jällegi õnnetud pistikud, mis niiskust pelgavad. Muidugi käib see jutt kaubikute kohta, mis päevas 40-90 km linnas ringi sõidavad.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne