Postitused: 1,209
Teemad: 22
Liitus: Dec 2003
Maine:
6
Oskab keegi öelda, kust võiks Tartu- või Jõgevamaal osta korralikku külmvaltsplekki, millega saaks auto kere läbiussitanud osi taastada? Vanaraua kokkuostupunktidest muidugi üht-teist saab ja ka autoteenindustest olen omale mõne kortsusõidetud kolaka välja nuianud, aga see pole ikkagi ilus sirge plekk ja vähegi suuremat sirget tükki sealt ei saa...
Puruks ja pool pööret tagasi!
Postitused: 363
Teemad: 31
Liitus: Jan 2004
Maine:
0
Jah eks taga hetkel jõgeval kitsas ole. Rauapoest oli natuke aega tagasi 1mm otsa saanud... endal ka sama probleem natuke vaevab.
Postitused: 622
Teemad: 9
Liitus: Nov 2005
Maine:
2
Näe,Tallinnas tean kust saab aga Tartu-ja Jõgevamaal............? Never heard.
Postitused: 772
Teemad: 12
Liitus: Jun 2005
Maine:
3
`73 Hanomag-Henschel F46KA
Postitused: 622
Teemad: 9
Liitus: Nov 2005
Maine:
2
Hr.Korvimehe antud koht oligi see.
Postitused: 3,144
Teemad: 60
Liitus: Jan 2003
Maine:
35
Tartus Betooni tn. (angaar kahe raudtee vahel) Levadia (soovitan: väga muhe teenindus), samas kõrval Ringteel Tartu maja all Kane metall Vitamiini tänavas oli miskit jne. eelmainit kohtades on (oli aasta tagasi?) vabalt 0,8-2,0 mm külmvaltsplekk saadaval. Tahvel 1,25x2,5m. Hinnad nagu ikka, ostjale palju, müüjale vähe.
Postitused: 363
Teemad: 31
Liitus: Jan 2004
Maine:
0
Mina leidsin endale plekki lõpuks siimustist arki hoovipeal olevast Ank Met-ist. Sealt saad osta erinevaid metalle üldse. Mina ostsin endale 3m x 2.5m 1mm paksu pleki kohe ära mis maksis 500 kanti.
Postitused: 352
Teemad: 37
Liitus: Dec 2003
Maine:
5
Tallinnas Levadias, Vana Narva maanteel, ka päris hea teenindamine. Tavaliselt on 1 x 2m ikka olnud 1,0-st plekki. Vajadusel saab seda kohapeal tükeldada ka.
Postitused: 3,631
Teemad: 113
Liitus: Jan 2003
Maine:
34
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 993
Teemad: 65
Liitus: Dec 2002
Maine:
15
21-09-2007, 12:44 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-09-2007, 20:38 PM ja muutjaks oli
Jarmo.)
Käisin täna just Ruukkis, ise põledes soovist plekki osta. Tulin siiski tagasi tühjade kätega, kuna nad ei saa tahvleid väiksemaks lõigata ja 2meetrine jurakas ei mahu autosse ära. Proovin siiski ükspäev Ukrametis uuesti ära käia, seal vähemalt 2005 aasta alguses sai ka väiksemateks paladeks tükeldada lasta.
Täiendus: nii, ehk on kellegil sellest teadmisest kasu, et ka Ukrametis ei saa lasta plekitahvlit väiksemaks tükeldada. St, paksemaid saab, aga vähemalt 1,2 ja 1,5 mm ei saa.
Ehk säästab kellegil jalavaeva see info.
Stiff Skunk Kustompood -
http://www.stiffskunk.com
Diskustom Magazine -
http://www.diskustommagazine.com
One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint
http://www.kustom.ee
Postitused: 3,631
Teemad: 113
Liitus: Jan 2003
Maine:
34
08-04-2008, 01:27 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-04-2008, 01:27 AM ja muutjaks oli
13piisab.)
Jesper Kirjutas:Üks kiire küsimus, tavaline autoplekk on 0,7mm paks eks? Kas seda 2x1m lehte käte vahel mõistliku suurusega rulliks annab keerata, et pagasnikusse toppida?
Mul on ka transpordiprobleem 
umbes sealkandis see paksus on. Annab küll rulli keerata - ning siis ka sedaanautoga transportida. Aga ära tõtta - keevitusaparaadi kõrvale mahub seda materjali küll
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 3,135
Teemad: 69
Liitus: Sep 2002
Maine:
60
Nojah, Pobiga ei ole mul kahjuks või õnneks tegemist. Escortil ja bemmil on silma ja tunde järgi ühepaksune plekk kasutusel, seega võib arvata et kuskilt 60ndate lõpust alates pole "plekimood" enam suurt muutunud.
Postitused: 755
Teemad: 23
Liitus: Sep 2004
Maine:
13
Plekil- plekil- ja plekil on ikka väga suur vahe, olgugi, et nad uuena on kõik silmaga eristamatult ühesugused haljad ja nende kvaliteedil vahet ei tee. Ka ei ole kursis nende spetsiifiliste markeeringutega.
Kuigi juba omajagu aastaid turjal, tuleb kogemusi ikka ja jälle juurde. Mina jõudsin veendumusele, et autoremondi juures ma enam juhuslikku haljast külmvaltsplekki ei kasuta. Ja seda kahe ereda näitevaral. Nimelt möödunud aasta kevadel näidati mulle "maanteemuhku" mis üleni oli umbes nädalapäevade jagu tagasi läbi käinud liivapritsust aga jäi peale seda ajapuudusel kohe kruntimata. Mind hämmastas, et tehaseplekk ei olnud hakanud kohe roostetama, väheke ainult läbiva roosteaukude servades. Kuid kunagised, ilmselt aastaid tagasi koopa servade uue plekiga lapitud kohad oli kogu selle pleki ulatuses täielikult kaetud pindmise pruunikaspunase roostega ehk piltlikult öeldes "rebased". See nägemus tegi selgeks, et plekil ja plekil on ikka tõesti vahe.
Teine juhtum seoses naabrimehe VW pisibussiga, mille küljeuksel sai välisplekil alumine serv umbes 10 cm ulatuses välja vahetatud. Peale sai ju küll värvkate, kuid seest jättis ilma igasuguse kaitse katteta. Ja see uus haljas külmvalts plekk roostetas auklikuks juba kahe! aastaga, seda seest väljapoole.
Kolmandaks tegin sügisel, vist septembri või oktoobri kuul meelega sellise katse: võtsin kaks plekitükki, üks neist uus külmvaltsplekk, teine mingi volga 21-e esitiivast väljalõigatud plekitükk. Mõlemad pritsutasin liivaga haljaks ja viisin õue atmosfääri tegurite kätte, kuid räästa alla otseste sademete eest varjule. Tulemus oli paari nädala pärast avastades (vahepeal läks katse hoopis meelest) sama, nagu "muhu" juhtumil, külmvaltsplekk oli tõmbunud samuti "rebaseks", tiivaplekk aga haljas, paari kergelt punaka laigukesega, mis tundusid olevat tekkinud veetilga pritsmete tagajärjel. Pole keemias tugev, kuid mulle näib, et mida suurem on süsiniku hulk terases, seda roostealtim on
Katse näitas seegi kord, et auto enda tehaseplekk on tehtud kvaliteetterasest.
Järeldus: kui vaja teha mingeid plekitöid igapäevasõiduki kallal, tuleks kasutada võimaluse korral ikka autol varemalt kasutatud plekki, mida on võimalik saada ka suht suuri ja siledaid pindu, kasutades vana katust, kapotte jne. Vene sõiduautode kvaliteetseks kereplekiks võib lugeda 60-70 -ndail kasutatud. Aga 80-ndate teise poole autode plekki sõi rooste ikka päris isuga.
Uunikumi ülesehitamisel, mida hiljem vast aint suiti kasutatakse, ei ole selline plekivalik vast väga oluline, aga siiski.
Roostetamisele allub halvasti ka Ruukki tavaline värvitud katuseplekk, mida valmistatakse nii õhemaid 0,45...0,7 , kui ka paksemaid 0,7..1,5, mille paksus sobib ka auto kere kohendamiseks. Sellel plekil isegi ketaslõikuriga lõigatud serv ei lähe kergasti roostetama, kääritega lõigatult jääb aastateks haljaks. Mina pean sellist plekki kvaliteetseks, lisaks mitmed (s.o. 4 kihti) kaitsekihid enne värvi. Keevitustööde juures tasub ainult keevitatav koht plekil värvist puhastada, ülejäänud plekk võib jääda oma värvi alla, millele hiljem saab muud värvi ja pahtlit peale kanda. Plekksepa seisukohalt ei ole see plekk nii plastiline, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik.
