(Seda postitust muudeti viimati: 16-01-2008, 20:39 PM ja muutjaks oli keskealinevanur2.)
reymo1995 Kirjutas:Sobivad ka need ilmselt siia teemasse:
Mis nostalgia... Parempoolne on mul tänase päevani ametis. Ainult korpus on valge asemel sinine. Teeb väga koledat ja äkilist häält, aga mingi mobla piuksumise peale ma ei ärka (järele proovitud). See elukas ajab surnu ka üles. Üleskeeramine on tüütu, kuid on tekkinud igaõhtune harjumus ja pole hullu.
reymo1995 Kirjutas:See peaks siia kah sobima, Akkord 203:
Mis aastatel selliseid toodeti?
Dziises. See ajab küll nostalgiliseks. Too mudel oli vist küll Akord 201, aga suurt vahet väljanägemises pole. Sihukese pealt kuulsin ma 1973. aasta sügisel esimest korda stereoheli. Kellelgi oli õnnestunud välismaalt hankida "The Dark Side Of The Moon"...
Ahjaa, üks masin ka, millega eelnevaid tarvitada saab.
Foto 1: Vot milline kohver. Kaalub oma 15 kilo!
Foto 4: Loomulikult käib sellise aparaadiga kaasas käsitsi kopeeritud elektriskeem.
Foto 5: Selle ajastu kohtustuslik element: roheline helendav "kassisilm". Tehnika on otse loomulikult lampidel.
Foto 6: Tänage tehnoloogia arengut, et selliseid asju vaja ei lähe enam
Foto 7: Diktofon!
indrek Kirjutas:Ahjaa, üks masin ka, millega eelnevaid tarvitada saab.
No kui juba nostalgitsemiseks läks, siis selline oli minu esimene makk. Eelpooltoodud Gintarase järeltulija, ikka lampidel. 1968. aastast olen end omavalitud lärmiga ümbritsenud
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Aspelund Kirjutas:Helitehnikast veel selline kaadervärk:
Kuigi selles kohvris sisalduv tehnika on lootusetult vananenud, sobiks see disaini poolest ka 2008. aastal kaupluselettidele. Välimuse arvelt ei ole selliste puhul kokku hoitud.
Kui siin teema juba lintmakkidele läks, siis üks seesugune on ka mul kodus.
Kuskil on ka terve hunnik linte ja tühje rulle, aga nende välja kiskumine nõuab natuke rohkem pealehakkamist.
oxygen Kirjutas:Kui siin teema juba lintmakkidele läks, siis üks seesugune on ka mul kodus.
Kuskil on ka terve hunnik linte ja tühje rulle, aga nende välja kiskumine nõuab natuke rohkem pealehakkamist.
See viimane asi töi meelde ajad, kui ma sugulasega "Meelejahutajat" lintidelt kuulasime.
See oli minu esimene makk, lampidel "Daina". Esimese koolivaheaja palga eest ostsin, mäletan, maksis 145 rubla Suur-Karja tänava poes. Tegelikult oli see minu lintmakkidest kõige kvaliteetsem. Hilisematega nii "Jauza" kui ka"Astraga" sai õige tihti remondi vahet käia. "Daina" puhul seda hirmu polnud. Sai peale panna igasuguseid linte. Nii 15 kettal kui ka 18 kettal, selleks tuli lihtsalt ülemine kaan ära võtta. Sõbrad ostsid ka minu järgi "Daina" makke, aga nemad said juba transistoritega mudeli ja see polnud enam nii kvaliteetne nii vastupidavuselt kui ka heli edastamisel.