K: mida võtta ette pesas loksuva kuullaagriga?
#21

353 jawale leiab kartereid küll viimane kurtna oli terve mootor 1000 eeki,ma saaks aru kui tegemist oleks mingi 20-30 ndate tehnikaga et oma ajusid piinata treimise,freesimise ja muude aega ja täpsust nõudvate protseduuridega
Vasta
#22

järgmine kurtna on nüüd kevad millagi?
Vasta
#23

fanaatik-;) Kirjutas:järgmine kurtna on nüüd kevad millagi?

Kurtna oli, on ja jääb toimuma mai ja oktoobri esimesel pühapäeval.

See on üsna vana traditsioon, toimiv juba 1970ndate aastate lõpust, mis samad üritused veel Pikaveres toimusid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#24

pilku Kirjutas:353 jawale leiab kartereid küll viimane kurtna oli terve mootor 1000 eeki,ma saaks aru kui tegemist oleks mingi 20-30 ndate tehnikaga et oma ajusid piinata treimise,freesimise ja muude aega ja täpsust nõudvate protseduuridega
No tegemist on 50-ndate tehnikaga, suur vahe eksole? See, et 353 kartereid veel leidub, ei tähenda, et neid lausa lademetes vedeleks, nii et ühe riknenud laagripesa pärast muidu täiesti korras detailid minema visata tasuks. Muidugi enne remondiprotseduuride alustamist oleks mõttekas probleemi põhjus likvideerida.
Vasta
#25

stretch see et 353 50-ndate ratas on on vähestele uudis (majanduslikult)odavam on ikkagi järgmised karterid otsida kui laagripesa taastada.(vana ei pea ära viskama vaid panna riiulile oma aega,raha,võimalusi,mõtteid ootama.ega ei kohta vanatehnika huvilist kes viskaks minema katki, rikutud tetaili.ikka saab kahest ühe nt kahest porilauast üks kahest bensupaagist üks jne.
Vasta
#26

vabandan et kisub vaidluseks
Vasta
#27

Eelpool mainitud EPOliim kindlassti ei sobi.Kärnimine sobib mõnes teises olukorras.Laagriliim oleks kõige mõtekam.Lihtsam,odavam,kiirem.Pealekauba saab vajadusel ka lahti.

Käitu nii,nagu oleks Su elul mõte!
Vasta
#28

Siin oli juttu, et osta üks uus karteripool siis see võib olla erinev ja ei pruugi sobida, aga kui ma võtaks kaasa vana karteripoole ja vaataks selle järgi? Või on seda erinevust võimatu silmaga näha ja avaldub alles siis kui mootor kokku on pandud?
Vasta
#29

Vaat kõiki mootoreid ehitati kui ühte tervikut, millel olid oma iseärasused nagu nt mõõdud jne. Silmaga see näha pole, kuid hiljem tulevad erinevused välja kui mootorit üritad käivitada. Sama on ka käigukastidega, parem osta terviklik uus käigukast, kui eraldi hammakas(kad).

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#30

fanaatik-;) Kirjutas:Siin oli juttu, et osta üks uus karteripool siis see võib olla erinev ja ei pruugi sobida, aga kui ma võtaks kaasa vana karteripoole ja vaataks selle järgi? Või on seda erinevust võimatu silmaga näha ja avaldub alles siis kui mootor kokku on pandud?

Millega Sa mõõdad "põlve otsa tingimustes" laagripesade tsentrite vahet, ruumilist paiknemist jms ühe tüüpse mootoripoole korral? Ilma eriseadmeteta läheb üsna raskeks... tavalise nihikuga saad kätte ainult teatud kergelt tuvastatavad joonmõõtmed, ei enamat.

Kui vähegi võimalik, siis soovitan siiski karteripooled koos paariti vahetada. Kui see tõespoolest võimalik ei ole (tegu mingi 1920-30ndate üliharuldase isendiga, mida mõned veel üldse maailmas alles), siis muidugi tuleb minna mingile kompromissile.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne