viskoossus Kirjutas:kass Kirjutas:Ainult see jama mis tagaratta rummus toimub, on jäänud siiamaani segaseks!
terv. Priit
Lisan ühe Desna tagarummu joonise (vt manused), ehk saad abi
Joonisel kujutatu on tavaline Torpedo vabajooksu (1903.a. patent) ülimass-levinud nõukaaegne replika, milliseid hakati tootma peale osade Sachs'i tehaste terveksjäänud sisseseadete viimist N.Liitu sõjareparatsioonide korras 1946.
Torpedo-tüüpi vabajooksul põhimõte on lihtne. Ketiratta küljes on viie rulliga (joonisel pos. 7) vabajooksusidur (rulle hoiab oma kohtadel lisaks veel separaator, pos. 15), kus ketiratta päripäeva liikudes rummu suhtes kiilutakse need rullid südamiku (pos. 14) ja rummu vahele pinguga kinni, sidudes niiviisi ketiratta rummuga. Kui rumm liigub ketirattast kiiremini, siis rullid vabastuvad (st liiguvad kiilukujuliste pesade laiematesse osadesse), seega rumm ketriratast kaasa ei vea.
Pidur on Torpedo-tüüpi vabajooksus lahendatud nii, et rulliseparaatori otsas on liugpind (õigemini on neid kaks) ja teine samasugune liugpind on piduritrumli (pos. 6) sees olevas tükis (pos. 16). Trumli sees oleval detailil on kahe rulliga (pos. 17) nn väike vabajooksumehhanism, mis tagab selle, et kui ketiratas liigub päripidi, käib see sisemine tükk piduritrumli sees viimase suhtes lihtsalt vabalt ringi. Kui ta liigub aga vastupidi (st pedaale vajutatakse tagurpidi), siis need kaks väikest rulli fikseeritvad vahetüki piduritrumli sees ära ning eelnimetet liugpinnad hakkavad tööle, surudes piduritrumlit vasakkoonuse otsas oleva koonuspinna (pos. 19) otsa laiali.
Minu erakogus on olemas vähemalt 4-5 Torpedo-vabajooksu reklaambukletti 1910-30ndatest aastatest (vabajookse endid koos ratastega ja ilma ratasteta üüratu hulk erinevaid).
Täiendavat teavet Torpedo vabajooksu kohta leiab nt aadressidelt
http://yarchive.net/bike/torpedo_hubs.html http://de.wikipedia.org/wiki/Torpedo-Freilaufnabe http://www.fahrradsucht.de/kult/images/kult/torpedo.jpg
ja
http://www.scheunenfun.de/freilauf.htm (mh ka kokkupanekuõpetus).
Lisaks sellele nn rulltüüpi vabajooksusiduriga Torpedo-vabajooksule olid paljud vabajooksud rihveldatud koonuse ja kruvipinnaga, millega rihveldatud koonused tõmmati haakesse. Sellised olid nt vabajooksud Mundus, Astoria, Rotax, Union, NSU, Komet, Novo, Eadie, Victoria jpt teised (kõik nimetet Eestis üsna levinud 1910-30ndatel aastatel).
Muide - eelnimetet nn kruviga vabajooksud on põhimõttelt kõik sarnased, kuid detailide mõõtmetelt reeglina erinevad.
Rull-mehahnismi enne 1930ndate lõppu teised vabajooksud peale Torpedo ei kasutanud, kuna see süsteem oli Fichteli ja Sachsi (F&S) poolt patenteeritud. Vaid litsentsi alusel valmistasid Torpedo vabajooksul 1920ndate lõpul ja 1930ndatel veel Perry Inglismaalt, Gamma, Erenpreis Lätist jpt, kuid need olid kõik pisidetailideni Torpedoga äravahetamiseni identsed.
Kui veel Eestis levinud vabajooksudest (täpsemalt nende eripärastest konstruktiivsetest lahendustest) rääkida, siis inglaste Eadie'l (täpsemalt Eadie Coaster) oli trummelpidur ülejäänud rummust mõõtmetelt suurem, st rumm oli nn "jõnksuga". Ka olid inglaste tagarummud tavaliselt 40 kodara jaoks sakslaste jm maailma 36 vastu. Tõsi küll - 40 kodaraauguga on ka Torpedo rumme valmistanud, kuid ülivara ja üliüliharva (minu erakogus on 40 kodaraga Torpedo rumm ainsana vaid 1922. aasta Adler jalgrattal, rohkem pole mujal ka näinud).
Eripärane oli ka vabajooksu Komet (Eestis levinud pms 1930ndatel) piduriosa - seal ei olnud mitte trummelpidur, vaid paljukettaline ketaspidur. Komet oli üsna levinud ka Saksa sõjaväe jalgrataste juures - mulle on sattunud pihku kaks mustavärvilist uut Komet-vabajooksust varuosa Saksa sõjaväetöökodade ladudest (vastavalt aastatest 1942 ja 1943).
Ja lõpuks olid juba 1920-30ndatel levinud ka nn "tirriga" vabajooksud, kuid üliväga-harva ja sedagi peamiselt Inglise toodangus. Minu erakogus on selline Brampton-rumm 1922. aasta sportjalgrattal "King Alfred", samuti inglise 1930ndate kolmekäigusel tagarumul B.S.A. (mõlemad minu erakogus asuvad isendid umbes 1936).
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel