T-40M ressurss?
#21

Sidur on T-40-l nõrgapoolne küll. Ikka iga paari aasta takka on naabrimees oma 40-l seda vahetanud. Ja see pole igapäev töös masin.
Metsas on ta üldiselt hea (T-40A ja AM). Kitsas, väike kabiin, mahub kõikjalt läbi. Kerge ja hea kaalujaotus. Kannatab üsna turbase maa peale minna. Ökonoomne, (metsas tuksub masin palju ka tühjalt).
Talvel muidugi kui alla -15, siis mootor kipub kuuldavasti jahedaks jääma. Vahel kargab mõni oks vända rihmaratta vahele, mis võib nii märkamatult kaotsi minna ja siis peab teine rihm kaasas olema. Muidu on koju saamisega jama.
Vasta
#22

via Kirjutas:Talvel muidugi kui alla -15, siis mootor kipub kuuldavasti jahedaks jääma. Vahel kargab mõni oks vända rihmaratta vahele, mis võib nii märkamatult kaotsi minna ja siis peab teine rihm kaasas olema. Muidu on koju saamisega jama.

Wtf...okei, ise ainult 40am`iga kokku puutunud, võib-olla neil vanematel midagi teistmoodi, aga - kui -15 temp juures läheb rihm, siis milles häda? Temperatuur niigi madal, vahet pole, kas veab seda tiiviku plönni ringi või ei. Samamoodi suht h*inaada kas genekas ringi käib või mitte - no tulukesed ei põle, aga kojujõudmist vaevalt segab.
Vasta
#23

kapu Kirjutas:
via Kirjutas:Talvel muidugi kui alla -15, siis mootor kipub kuuldavasti jahedaks jääma. Vahel kargab mõni oks vända rihmaratta vahele, mis võib nii märkamatult kaotsi minna ja siis peab teine rihm kaasas olema. Muidu on koju saamisega jama.

Wtf...okei, ise ainult 40am`iga kokku puutunud, võib-olla neil vanematel midagi teistmoodi, aga - kui -15 temp juures läheb rihm, siis milles häda? Temperatuur niigi madal, vahet pole, kas veab seda tiiviku plönni ringi või ei. Samamoodi suht h*inaada kas genekas ringi käib või mitte - no tulukesed ei põle, aga kojujõudmist vaevalt segab.

Külmast küll rihm maha ei lähe... Said valesti aru, kui oks rihmaratta vahele läheb, siis võib rihma maha visata.
Vasta
#24

Heh, ja jaa, muidugi sain aru, et külmast rihm maha ei karga, aga juhul kui ta sealt oksa tõttu jehhat tõmbab, siis kojujõudmist see ikkagi ei sega Smile
Vasta
#25

kapu Kirjutas:Heh, ja jaa, muidugi sain aru, et külmast rihm maha ei karga, aga juhul kui ta sealt oksa tõttu jehhat tõmbab, siis kojujõudmist see ikkagi ei sega Smile
Ei tohiks jah segada. Ainult generaator ei lae siis.
Vasta
#26

Külmaga -20, jne, võeti mõnel rihm meelega maha (isegi vist tehase juhendis on miskit taolist lubatud), et mootor sooja hoiaks. Kui aga + kraadid, siis kuumeneb mootor üle ka kergel käigul. Metsas, edasi tagasi keerutades seda rihma purunemist või mahaminekut ikka esineb...
Vasta
#27

Natukene parem on lihtsalt jahutuse ava mingi kaanega kinni katta kui rihm maha kiskuda.

Mind natukene üllatab,et ma olen enam vähem hästi kursis onu T-40AMiga ning temal ei esine siduri ega rihma probleemi absoluutselt.Üks aasta sai paar kuuda ka talvel metsa tehtud. Kõige külmem oli -28 mida saan täpselt öelda.

Muidugi pidi siis traktor terve päev töötama,kuna metsas tähendas pikem seismine sinna jäämist.

Ja kas T-40 mitte ei tehtud kahe mootoriforseeringuga 38HP ja miskit 50HP ringis?

------

Niisama metstöödeks ning kergemateks põllutöödeks sobib T-40 väga hästi.Kuid põhimõtteliselt kui üldse T40 siis AM ehk 4x4 variant kuna T-25 või T-16 on vastasel juhul mõtekam majandada. Ning pealegi kui sul on ainut tagavedu ning talvel metsas ikka raske palk taga siis on juhitavus suht nullilähedane.
Vasta
#28

Külma vastu tuleb kasutada tehase poolt ettenähtud abivahendit. Kate kinnitub ventilaatori võre poltide alla.
T 40 mootorid:
1) D 37 e.c.(oli vist selline lühend) 1 ja 2- 50 hobujõudu.
2) D144 - rohkem pöördeid kui D 37-l. Sellest tulenevalt ka ilmselt natukene rohkem jõudu. Rohkemad pöörded tulenevad kõrgsurvepumba teistsugusest reguleeringust (regulaator lahutab suurematel pööretel).
3) D 37 (vanem mudel)- teistsuguste kepsude ja kolbidega kui eelnevad ning 40 hobust.


Sidur läheb pe**e siis kui seda kasutatakse rohkem kui enda puude äratoomiseks metsast. Sõnnikulükkamine laudas, heinapressimine ja muud tööd kus on vaja siduriga mängida või aeg-ajalt libistada.
T- 40 AM-i koha pealt täiesti nõus. Muu on sama hea kui T-25. T-16 on aga kindlasti parem versioon kui T-25. Isiklikus talus vähemalt on T-16 kasulikum.
Vasta
#29

Äitah Gruppen asjaliku postituse eest.

Isiklikult arvan,et T-40 käigukast on niimoodi koostatud,et käikudest puudust ei tule ning kui sa pead juba libistama hakkama siis on tegemist selgelt traktori ülekoormamisega!
Vasta
#30

Gravity Kirjutas:Isiklikult arvan,et T-40 käigukast on niimoodi koostatud,et käikudest puudust ei tule ning kui sa pead juba libistama hakkama siis on tegemist selgelt traktori ülekoormamisega!

Käikudest puudust ei ole aga võiks midagi olla esimese käigu ja aeglustaja vahepealset, ehk siis veidi aeglasem, kui esimene käik. Metsatöödel puude vahe manööverdades tuleb seda libistamist ikka ette.
Vasta
#31

To Speedsta:
Tagurpidi käik ja revers korraga peaks olema lahendus kui õieti pakipressist mäletan. Ja uuematel (kollastel) peaks olema juba eraldi aeglusti reversikangi alt.
Vasta
#32

Nu jah. Käiku peab oskama õigesti valida ehk siis liikumis kiirus olgu nii sätitud,et mootoril on 2/3 maksimum pööretest. Mitte kõrge käiguga sidurit kärsatades minema ning siis vähese gaasiga törtsutades ja suvalisel raskel momendil(mätas,tõus vms) must suits väljas ning jaks otsas.Sellega lõhudki sidurit!
Ühesõnaga pmts kui sa pole tühja traktoriga siis valida käik millel on piisavalt kiirus ning jõudu kuna käigu vahetus on suhteliselt keeruline hetkel kui seda kõige rohkem vaja on .

----

T-40 modifikatsioonidel vist polnud pöördemomendi võimendit? Osadele traktoritele paigaldati planetaar mehhanismiga seade,mis lühidalt suurendas ülekande arvu ning andis jõudu juurde,oli mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks(näiteks sõidad 7 käiguga ning vaja korraks hoog maha võtta ning järsust mäest ülesse sõita ilma käiku vahetamata).

-------

Tegelikult pole T-40 üldse hea traktor pressimiseks või muuks heinatööks. Nimelt on natukene vähe HP ning nähtavus on ka kabiinist kehva ning üleüldse niisama 4x4 traktoriga pole majanduslik ringi kärutada. Pressimiseks vähemalt kas Jumz või belaruss ning kergemad tööd nagu niitmine,kaarutamine T-25. Pealegi ajab kuumal päeval(kus nagu ikka heina tehakse) täistuuridega töötamine õhkjahutusega traktoriga väga kuumaks.
Vasta
#33

Planetaarvärgendus oli peal osadel vanematel lintidel ja mingi aeglusti kolakas käis ka MTZ-ile külge. Aga see kehtis siis vist 1 ja 2 käigu kohta - ei või pead anda.

T-40 heinatööks - käib küll. Vene PRP 1,6 jaoks on tal piisavalt võimu. Isa pressinud sellega mul 1992 aastast terve valla heinad. Ise olen viimased kom aastat pressinud samatüübilise pressiga aga küttekulu võrreldes 40-ga on ikka vägagi märgatav.
Saksa väikse pakipressiga sai ka hakkama - kuigi jah 40-l pole selle tarvis õiget käiku (tagurpid ja revers korraga on lähim õigele).
KRN 2,1-ga saab niita alates siis T-40st aga parem on ikk MTZ. Üks hull kunagi väitis, et ta niidab põkatsiga ka vene rootoriga aga noh.. ta oli hull ka peast.
Ja kaarutamise kohapealt- kas T-25 ikka suurt 4 meetrist kose kaarutajat ringi ajab normaalselt? nn. Halinga kaarutajat ajab küll aga see ei kõlba suurema töö tegemiseks. Kuumaks läheb T-40 küll aga korras mootoriga jääb kõik normi piiresse - ennemini hakkab ise seal sees halb. Lääne niidu ja kaarutamis tehnikat pole 40-le taha haakinud - sestap seda arvustada ei oska. Väiksemat claasi pressi (40 oli vist?) peaks jõudma ka korras T-40 vedada? kui kellegil on kogemusi siis võiks jagadaWink

ahjaa (põlise T-25 põlgajana - andke andeks) sellega lattniidukiga ju üldse normaalselt niita ei saa. Peasidurit puutud, siis seisab kohe ka jõuvõtuvõll. T 16 ei juhtu seda õige siduri reguleeringu korral.

Ja veel - ilma 4x4 traktorita meie kandis igast jõekaldast üles ei tule kaBig Grin a see on muidugi suhteline asi aga kahtlaste kohtade (soopõllud, jõekaldad jne.) heina tehes olen ma tunduvalt rahulikum kui on kas pidev nelikvedu või siis kangitõmbe kaugusel seeBig Grin
Vasta
#34

Ega ikka siduri (T-40) lagunemises juhti süüdistada alati saa. Mu naaber sellesamuse margi roolis juba metsamajandi ajast ja tunneb asja hästi. Nii täpse silma ja käega meest annab otsida. Ei jää tal metsas kabiin kuskile taha, ei "kuku" tuled küljest. Olen tal mitmel talvel dzokerdanud ja näinud asja päris palju. Veab kokku käsigaasil, madalatel tuuridel, nii et dzokipois vajadusel järel püsib. 20 l naftaga võib vabalt terve päeva metsas mütata. Kõige hulem on kuivakas kuusk oma ogadega, "õnnestumise" korral võib mõnest notist üle lastes ka kummist ilma jääda, rihmavahele tikkuvatest kaigastest rääkimata. Lehtpuu on kökimöki selle kõrval.
Vasta
#35

Kui juba teemaks läks siis kasutan t-40 põhiliselt heina niitmiseks, viimastel aastatel. Enamasti on rakkes 1m laiune purustaja, millega tuleb tihtilugu väga umbset järveäärset heina niita. Seal tekibki probleem, et 1. liiga kiire ja aeglustaja liiga aeglane. Kas tagurpidi ja reevers käimakastile halb ei ole? Pikema töötamise järel läheb masin päris kuumaks, siis tasub ikka jahutada ja vahepeal ventilaatori katte alla piiluda ning hein ja tolm minema puhuda.
Kuna ´40 raamat on teadmata suunas kadunud, siis võiks keegi valgustada, milliste näitudega aku peaks peale panema. Kuna on kaks 12V kaubiku akut üle siis mõtlesin, et ehk saab need korraga peale panna, et piisavalt jõudu oleks käivitamisel. Starter muideks vahetatud kaasaegsema vastu.
Vasta
#36

speedsta Kirjutas:Kuna ´40 raamat on teadmata suunas kadunud, siis võiks keegi valgustada, milliste näitudega aku peaks peale panema. Kuna on kaks 12V kaubiku akut üle siis mõtlesin, et ehk saab need korraga peale panna, et piisavalt jõudu oleks käivitamisel. Starter muideks vahetatud kaasaegsema vastu.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25042
Vasta
#37

Ei tee reversi ja tagurpidikäigu koos kasutamine miskit halba. Määrimine on ju niikuinii paiskmäärimine käimaris ja hambuvad asjad ju on ka sama hambumisega - meil pole küll miskit juhtunud siiani ja ometi on mõlemad 40-d saanud piisavalt vatti nimetatud käigulahendusega.

Lisan väikese soovituse mootoriremontijatele (kui keegi peaks tulevikus seda tegema): kui panete uusi silindreid peale siis hankige alumiiniumribidega silindrid - jahutavad märksa pareminiWink
Vasta
#38

Lugesin siis postid läbi ja jäin mõttesse... küll on meil ikka vedanud... traktor töötas 20 aastat ilma suurte vigadeta(sidur, pump). Esimene parem ratas oli ainult "lollakas" - kord läks rist puru siis pooltelg... Nüüd on remont tehtud, korras pill!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne