[pppp]

Huvitav, mismoodi see vastusurve-jutt NII laialt levinud on? Aga vastusurvet saab lihtsalt muuta ju, keevitad aga seibi kuhugi toru otsa ja vastusurve muutub nii mis koliseb Kui liiga suur sai, siis paned aga suurema auguga seib jne

Teemasse kah natuke:
Kuidas see nö baasauto valitud sai? Lihtsalt sattus konkreetne (läbitrööpamata - sedasorti sõidukitest tavaliselt võetakse ikka viimane välja ju) isend soodsatel tingimustel kätte?

[motamees]

Kuidas see nö baasauto valitud sai? Lihtsalt sattus konkreetne isend soodsatel tingimustel kätte?

Jah täpselt nii oligi. Sobis see, et sai püsti seista, pikkus normalne ja polnud väga hull ka. Rööpamata on ta vist selle pärast, et bensumootoriga. Netist (mobile.de) kaubikuid uurides selgus, et bensiinimootoriga isendid on tunduvalt odavamad ja läbisõidud väiksed.
Pakkuge kellegile bens mootoriga kaubikut. Kõik hüppavad hirmust eemale - see võtab ju nii palju bensiini. Südame rahuga makstakse 30-40 tuhat rohkem, et saada diiselmasinat. Selle raha eest saan aga jupp aega bensu osta.
Huvitav on see, kuskohast selline bensiinimootoriga buss üldse välja ilmus. Terve Saksamaa peal pole bens mootoriga Masterit pakkumiseski.
Tegelikult pole kunagi olnud Prantsuse autode pooldaja. Juhus oli aga piisavalt soodne, et sellest mööda vaadata ja harjutada ennast prantsuse eripäraga.

[motamees]

Täna sai siis asja nii kaugele, et tagasein on taha liimitud.
Aga järjekorras ikka. Eks ma vahepeal nokkisin vabadel aegadel. Ükspäev võtsin kätte ja hakkasin tagakarbist viimaseid kive välja püüdma. Pesemise järgselt neid kätte ei saanud, kuna nii suured. Pool päeva nuputasin ja nipitasin - kätte sain viimseni. Munakivi ikke rusika suurune. Mitte just minu oma mõõdus, aga naise rusikaga saab võrrelda küll.

Vahepeal sai ka tagaplaat päris õigesse mõõtu varatud. Mitmed korrad sai teist hoolestatud. Augud liistude järgi sisse. Viimasel proovimisel lasin ka augud kere sisse ära. Täna kruvisin liistud plaadi külge ja lõikasin nurga 45kraadi all mõõtu.

Kõik läks nii sujuvalt. Sael nurk kenasti pandud. Lõikusega teise nurga kallale - krt vale lõige Õnneks ei lasknud veel alumist liistu läbi. Püstliistuga oli võimalik "mängida".

Plaadi sisemise ääre karestasin liimimise koha pealt ära. Siis tulid külalised. Pidin "korra" tuppa minema.

Külad lännu, uuesti garaasi. Poisi kutsusin ka appi. Liim tagaseinale peale ja tõstsime plaadi omale kohale. Mõned kruvid sisse, siis sain juba oma jõududega jälle hakkama.
Kui juba asi paigas oli, siis tuli meelde, et unustasin plaadi karestamise koha ära puhastada Om nii kuis om, enam lahti võtta ei saanud.

Kruvidega tõmbasin plaadi ühtlaselt vastu tagaseina. Hiljem lõikan välja pressinud liimi kohad ära. Peale seda krunt ja valge värv peale. Värvimise järgselt üle ühe kruvi välja ja liistuga koos jälle tagasi.

Sissepoole kruvide kinnituseks panin veekindla vineeri liistud.

[heikson]

Mis materjali kasutad laes ? Meenutab mingit villa, kas see vett sisse ei ime?

[motamees]

Mis materjali kasutad laes ? Meenutab mingit villa, kas see vett sisse ei ime?

Laes on mingi liimiga poroloon. Hästi imeb vett sisse. Pole seda lihtsalt jõudnud veel ära võtta.

[koterman]

Kui pikka matka sellises masinas siis plaanid? Ka laagrid nutma ja rattad alt ära ei tule pika sõidu peale? ;-)
K

Svenson kirjutas:
"Mina oma uazil kavatesn vaid istekohtasid juurde regada, kuna hetkel neid 2tk on. Muud ei ole küll plaanis olnud. Väike plaan on pealisehitus täiesti uus ja omanäoline teha, kuna kereplekid ja kongi konstruktsioon on suhteliselt läbi. UAZi jutu leiab siit ja 4x4 foorumist "

[motamees]

Tahtsid kriitikat? Kohe saad

Kõigepealt, kas see pole Sul mitte esiveoline? Esiveolise puhul ...

Teine moment, kuna Sa kere suuremaks ei tee ja aerodünaamika on nagunii kehv, pane julgelt kõik mis võimalik väljapoole ...

WC on mõnes riigis küll üsna hädavajalik...
... Sul pole vist mitte ainult suurem vajadus elamuauto järele, vaid ka käed sügelevad nii palju, et nii lihtsa elamu komplekteerimisega, kui mina hakkama sain, Sa jändama vist ei hakkakski.

Edu ehitamisel!

Nüüd aega ka vastata kasutaja Krss kriitikale.
Sellist põhjendatud kriitikat on lausa lust lugeda. Katsun põhjendada oma tegemisi, ümber lükata kriitikat. Vaatame siis, kumma argumendid põhjendatumad om.

Jah mul on esiveoline. Kuna aga ülevaatusel selgus, et esisillale langeb 1145kg ja tagasillale 570kg, siis otsustasingi rasked asjad taha panna. No sildade kaal võiks ikke olla fifti/fifti. Muidugi on praeguse variandiga läbivus parim. On aga ka muid tegureid. Näiteks, kui tagaosa on liialt kerge, siis kipub see libedaga kurvis esiosaks saama. Teine argument on masina pehmus. Mingeid lisavedrusid pole mul vaja panna. Masina tühikaal oli viimastel andmetel 1715kg. Täismass on 3500kg (tehasest arvestatud vedrude kandejõud).
Kandevõimeks tuleb nii 1785kg. Peale nende plaanitud raskete asjade tuleb enamus koormat rataste vahelisele alale. Sellisel juhul koormab last ka pisut esisilda. Lõpptulemusena usun ikkagi esisilla suuremat kaalu, võrreldes tagasillaga.
Nii peaks lõpptulemusena olema siis tagatud pehme (vedrud normaalselt koormatud) kulgemine.
Arvutasin siin mõttes ka oma reisud ära. Mingi 30tuhat km peaks automatkaid ära tulema ja mingi aasta aega olen kokku reisudel elanud. See enamuses oli aga vene ajal ja siis oli autoelamu ainult unistus. Liikuriks sõiduauto ja sabas Skif käru. Sellest aastast ratastel elamisest tuleb kolme kuu tuuris kardivõistlustel olemist. Siis oli põhielamuks Shevi Van buss. Nii, et tegelikult mul autoELAMU kogemus puudub.

Väljapoole staffi panemist olen kaalunud. Minu versioonis jäi võimaluseks ainult "seljakott" ja/või rolleri/jalgratta kandja.
Ette pole kusagile panna midagi. Külgedele panek hakkaks takistama peeglite vaadet. Katusele panek muudaks kõrguse kohe laevas "ülekabariidiliseks". Praegu kõrguseks just paras 2,4 m. Muidugi on võimalus mingi äravõetav plate üles nipitada. Nimelt, kui minna kusagile laevaotsa peale, siis plate jätta koju.
"Seljakotist" ongi nüüd paras aeg rääkida. Nimelt, kui keegi soovib vahetada suurt pakikasti väiksema vastu, siis nüüd oleks see võimalus. Mulle sobiva asjaga saame kindlasti kaubale. Minu oma laius on 190cm ja kõrgus 65cm. Kastis kaks ballooni kohta. Laius varjab minu auto tuled ära. Muidugi jääb võimalus pakikasti külge panna lisatuled ja siis need kärupistikusse ühendada.

WC plaanin ikka kusagile mahutada. Vajadusel ikkagi võimalus häda ära ajada. Dussiruumi ei tule. Võibolla panen kraani vahele pika voolikuga käsidussi. Ukse/akna taga saab siis kuidagi ikka pesta.
Telki pole mul vaja ka soetada, kuna see juba olemas. Valikus on kolm telki, mis käivad auto külge ja mitmed individuaalsed variandid. Ilmselt läheb käiku üks väiksematest telkidest. Suure jaoks pole autol pikkust piisavalt.

Kaubiku järgi mul vajadus puudub, ajan asjad ära kastikaga. Sellepärast ka statsionaarse elamu ehitan. Tegelikult puudub ka vajadus selle elamu järgi. Nagu sa aga väga õigesti mainisid, käed lihtsalt sügelevad. Äkki peaks hoopis mingit rohtu ostma

[motamees]

Kui pikka matka sellises masinas siis plaanid? Ka laagrid nutma ja rattad alt ära ei tule pika sõidu peale? ;-)

Praegu on mõte olnud eestile tuur peale teha. Sugulased tuttavad läbi külastada ja niisama eestimaad uudistada. Osa tuttavaid on sellised, kelle juures pole sobilik või võimaluski ööbida. Nii saab ka selliste juures rahulikult juttu puhuda. Ei pea jälle saarele tagasi kihutama.
Eks laagrid tuleb üle kontrollida ja rattad kinni keerata enne minekut.

[marauder]

Mis silokooni(nimi) sa kasutasid seina liimimisel ja kust said?

[motamees]

Mis silokooni(nimi) sa kasutasid seina liimimisel ja kust said?

Dinitroli polüuretaanklaasiliim, mark 500. Ostsin autovaruosadega tegelevast poest. Hind 130eek. Läks kaks padrunit.
Võtsin meelega pikatoimelise, siis on aega tahvlit paika sättida. Kuivamisega mul kiiret pole.

[motamees]

Praeguse seisuga auto tagaosa värvi all. Värvimine läks, pehmelt õeldes, nässu.
Asi oli järgmine. Eile kruntisin garaasis ära. Läks normaalselt kõik. Täna mõtlesin olla kavalam. Alati on garaasis valgust vähe. Panin auto tagumiku garaasi uksest välja. Nii om kena valges värvida. Värvitolmu ka vähem sisse imeda. Enne lõunat sadas ka vihma pisut. Pani tolmu kinni. Värvima hakates oli väljas ilus päike. Ilm hakkas vedama sombuseks. Ootasin, kuni pilved päikese ära varjutasid ja hakkasin värvima. Ootamatult aga kadusid pilved, ma ei tea kuhu. Päike oli valge värvi peal nii ere, et oleks võinud ka kinnisilmi värvida - lõpptulemus sama. Lõpetasin ikkagi "käsikaudu" töö ära. No tuli, nagu tuli. Vähemasti om värv peal. Mõnest kohast pisut tilgub ja on ka "apelsini".
Esimesel pildil on ainult krundi all.
Teisel pildil juba värvitud. Isegi fotokas ei saanud selle pildistamisega kuidagi hakkama. Ei fokuseerinud kuidagi ära - nagu liiga pimedas pildistamisel. Selle pildi paningi ainult näiteks, et liiga valges pole ka kena pilti teha - veelvähem värvida.

[motamees]

Nüüd jääb bussi tegemine mõneks ajaks soiku. Lihtsalt üks vana projekt vajab pisut uuendust.
Kolin oma pajatustega sinna teemasse.

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=8152

Bussil sai tehtud natuke sisustust. Paigas on "mustandina" tagumine voodi/diivan, ülemine kapp/voodi ja vasak seinaäär.

[Janka]

Kõigepealt aitüma LK foorumisse postitatud lingi eest!

Ma nüüd kah väheke targutaks kahel teemal.

Esiteks ventilatsioon ja küte.
Neid "kioskis" veedetud aastaid on metsamehe karjääri jooksul kuhjunud kümmekond. Teine kodu, võiks öelda, kuigi tegelikult päriskodus sai oldud vaid kaks päeva nädala jooksul.
Talvel aitavad kuudi soojapidavusele väga suurel osal kaasa need originaalsed õhuvahedega topeltaknad. Kui ikka vähegi võimalik, siis tasub need ära kasutada. Kui see aken katki läks (vandaalitsemine), siis asemele paigaldatud pleksiklaasi kaudu lahkus juba hullult palju sooja - seda oli kohe märgata kütteks kulutatud gaasi järgi.
Suvel palavaga (ja seda tuuletut kuumust on talutud üksjagu, sest päev kulus unele ja jahedam öö tööle) sai kõik aknad pärani aetud. Sitikate eest kaitsesid vastavad rullidel allakeritavad võrgud ning putkas tekkis iseenesest kerge õhu liikumine, mille tingis kuudi seinte erinev temperatuur. Linnatõmbetuule efekt. Igatahes väljas heinamaal oli kuumem, kui putkas lina all lesides.
Mingi sundventilatsiooni järele ma küll iialgi puudust tundma ei pidanud.
Need restid, mida soome keelne tekst keelas kinni toppida (just nimelt toppida) on mõeldud külmkapi normaalseks tööks. Teadagi - gaasi pealt käib ja vajab jahutust ning põlemisprotsess ka värsket õhku.
Talvel said need avad otse loomulikult väljastpoolt kinni kaetud, sest piisav värske õhk oli põranda kohal kapi taga alati olemas ja tuulise ilmaga oli vahel tegemist, et sokid jalga jääksid . Need kuudid, mis meile jõuavad on üksjagu ära aetud ja väga hõredad.

Teiseks, kaalujaotus esivedusel kaubikul (nimetagem teda siis esialgu veel nii).
Esiots peab olema alati raskem. Pakuks huupi 60/40 või 55/45.
50/50 on küll jah mõnus, aga turvaline ainult sirgel teel. Libedasse kurvi - esiots ei pea enam. Järsk mäkketõus - ei vea nagu tarvis.
Võid ju üle kontrollida esiveduse sõiduautoga, saad praktikas teada. Mul ainult esivedused viimased kümme aastat tagumiku all olnudki. Nende seas igapäevaselt kaubik (nüüd juba teine), peaksid teadma, et ei valeta.

Eks hoian silma peal neil sinu tegemistel ja loodan, et tuleb üks hää masin lõpuks. Edu!

[Janka]

Eile üritasin eelmisele postitusele lisada veel üht-teist mida tasuks kõrvataha panna või vähemalt jälgida. Kõik läks untsu , tundamatu foorumi kujundus ja alguse asi noh. Teen siis uue postituse.

Mida mina teeks sellise projekti juures?

Esimene ja kõige tähtsam asi - energia kokkuhoid.

Aku, mis elamist hakkab toitma, valiks sedasorti, mis mõeldud spetsiaalselt vagunelamutele, haagissuvilatele, mootorpaadile või kaatrile jne...
Ta on küll kallim kui tavaline autoaku, aga kannatab rohkem pikalt laadimata olekus koormamist. Ma ei tea, kuidas sinul teleka, raadio ja õhtuti lugemisega lood on, aga kõige suurem surm tavaakule on just 12v telekas. See vidin tapab vooluallika juba poole aastaga - aku sulfatiseerub kibekiirelt.
Viimasel talvel metsas olles kasutasime juba 220v telkut ja selle toiteks pisikest genekat. 220v liin tuli akulaadijasse ja enne laadijat läks pistik ainult teleka juurde. Rohkem seda pinget kunagi vaja ei läinud ja sellest puudust kunagi ei tundnud.
Matkabussile veaksin 220v ise täpselt samamoodi või gaasi kokkuhoiu mõttes lisaksin ühe otsa veel külmkapi tarbeks. Rohkem selle majapidamispingega ei jandiks, sest neid juhtmeid saab niigi paras kilomeeter sinna elamisse ja kahte süsteemi paralleelselt peale ehitada - asi läheb sedaviisi natuke hulluks ja keeruliseks kätte.
Kõik valgustid ehitaks ledidele. Ainult laua juurde, kus vahel võib juhtuda, et on tarvis midagi peenikest nokitseda või putitada (teel võib juhtuda mõndagi) paigaldaks paar 21w valgustit ja need ka nii, et saab sisse lülitada kas ainult ühe või kaks korraga. Söögitegemise nurk (pliit ja kraanikauss) saaks kah mõned heledamad pirnikesed - hää askeldada.
Elamise aku laadimise lahendaks järgmiselt:
Sõidu ajal laeb teda masina genekas paralleelselt masina enda akuga. Nähtavasti tuleb vajadusel paigaldada ka sellevõrra võimsam generaator.
Karavaniparklates saab laadida läbi 220v liini, millest eespool just juttu oli.
Pikemal parkimisel (puudub ka 220v võimalus) kasutaks vooluallikana ainult elamu akut, st. ühendaks masina genekalt tuleva laadimisliini lahti (massilüliti plussi ahelasse).
Sisselülitatav voltmeeter elamu aku pingega tutvumiseks ei tee kah paha. Vajutad nuppu, loed näidu ja lased nupu lahti - voldikas ei pea pidevalt järel olema.

Soe tuba
Kõik algab põrandast.
Nende kuutide, mille doonoriks sebisid, põrand on talvel ikka jube külm.
Tavaliselt on nad küll valmistatud 5-7cm paksusest kahelt poolt tugeva papiga kaetud vahtplaadist, millel siis salongi pool veel tugev vineer peal, aga külmaks jäävad nad ikkagi. Nutikamad/rahakamad vennad paigaldasid putka allapoole külge raami ruutudesse veel lisaks penoplaate ja katsid kogu välispõhja niiskuskindla vineeriga. Kui elamus on keskküte (radikad, väike põleti, tosool, tsirkulatsioonipump) , siis rohkem nagu ei saagi teha, aga põrand muutus sooojemaks küll.
Ahikütte korral kannatab veel edasi minna. Nimelt on parema varustusega kuutides juba tehase poolt ahju taga kollektorisse paigutatud 12v ventilaator, mis võtab ahju kestalt kuuma õhu ja suunab selle läbi voodite-kastide all looklevate kofreeritud torude mööda põrandat vahekäiku, köögipoolde jne.



Torude otstes on suletavad/pööratavad ribid, milledega saab timmida kuuma õhu voolu just siis ja sinna kuhu parajasti tarvis. Vaat selline on juba soojema põrandaga ja seega üldiselt soe putka, sest üheagselt köetakse ka alumisi õhukihte. Ainuke miinus - ventikas kulutab jällegi energiat. Selleks tarbeks on "targematel" ahjudel ventika toiteliinil reostaat vahel - timmid kiirust nii, kuidas on paras. Liiga palav, keerad maha, täis aku korral saab samuti kiirust maha võtta, pooltühja korral keerad vaikselt juurde jne.
Isiklikult minule passib ahi rohkem kui keskküte. Ahjuga putka saab talvel peale pikemat seismist soojaks mitukümmend korda kiiremini kui keskkütteradikatega varustatu.


http://www.truma.com/truma05/en/products...04741.html

Ahjul võid vähese küttevajaduse korral (kevad, sügis, sajused suveööd)lasta käia ka ilma ventikata (kütab ainult ruumi keskmist ja ülemist õhukihti), keskkütte juures peab tsirkulatsiooni pump tosooli keemamineku vältimiseks vahetpidamata huugama - voolutarve ja seega ka koormus akule suurem.
Laele tuleb kindlasti teha nii hea soojustus, et ruumi kuumus välisplekil (katusel) lund ei sulataks.
Olen elanud putkas, kus põrandal vesi jäätus, lae all näitas kraadiklaas 35 soojapügalat ja katusel lainetas -20 välistemp. juures vesi, mis alla voolates purikateks muutus. Väljast oli ilus kaeda küll seda muinasjutumajakest, aga seespool enam nii meeldiv polnud, sest magamise tasandil oli vaid 5 kraadi sooja ja juuksed kippusid hommikuks seina külge kleepuma .
Akendest oli juba juttu

Veevarustus
Veekasutusega on ka omad nipid, et saaks säästa ja samas ka mugav oleks.
Mul õnnestus sebida (elasin ju erinevates karavanides ja ikka sai uude kolides paremad asjad maha kruvitud ) lisaks veenõusse uputatavale elektrilisele pumbale veel liini vahele ühendatud põrandale käiv jalaga sõtkutav vaakumpump.


http://www.whalepumps.com/

Kui oli tarvis teekannu täita, kasutasin elektrilist, käte- ja nõudepesuks tallasin vaakumpumpa. Elektrilise pumba lüliti oli samuti varbaga vajutatav (all - sees, lahti lasid - vedru lükkas ülesse) - nii olid mõlemad käed vabad ja jäi ära tülikas väljalülitamise operatsioon. "Targematel" putkadel on see lüliti ühildatud kraanikausi veekraaniga, aga too mulle ei meeldinud, sest vaakumpumpa paralleelselt kasutada ei saanud - kraan kinni ju. No sai, aga ainult ilma akuta.
Väga hea asi oli paralleelse süsteemi juures hoopis tila otsa käiv keeratav kraanilaadne timmikas, millega sai reguleerida voolava vee hulka. Sääst missugune - kui ainult elektrilisega oli kahekesi elades nädalane veekulu keskmiselt sada liitrit, siis vaakumpumba lisamisel kahanes see pea poole võrra.
Joogivee ostsime poest, nõuga kaasavõetu kulus toidu tegemisele ja pesemiseks.

Kui sellist veekasutust järgida (joogiks pudelivesi - kõhu tervise huvides kindlasti, eriti võõral maal), siis tasub välja mõelda ka süsteem sooja vee saamiseks. Hää käsi ja nõusid pesta ning võimalik suunata osa talvel ruumi kütvat energiat ka leige vee valmistamisele.
Ja veel. Külma põrandaga putkas oli vaakumpump hommikuks seestpoolt jääs. Et seda ei juhtuks, sai ta ööseks koos voolikuga lae alla tõstetud. Nalja kui palju ...

Olgu, aitab selleks korraks.

[motamees]

Suured tänud Janka'le väga põhjalike õpetuste eest.
Eks ma katsun neid kogemusi, vastavalt võimalustele, kasutada.
Loomulikult kasutan neid kahekordseid kuudi aknaid. Selleks saigi tagaluuk kinni pandud. Muidu poleks sinna midagi mahtunud.
Ühekordsele katuseluugile sai ka lahenduse. Tänud Korvimehele selle idee eest. Nimelt panen sinna silikoniga peale topelt pleksiklaasi. Eelnevalt muidugi paenutaud/vormitud.
Eks selle kaalujaotuse asja pärast peab vahepeal ka kaalul käima. Kui tühi auto on 50/50, siis sõites ongi juba esisild veidi rohkem. Kolm inimest ju ees istumas. Tagasilla koormus peab aga olema ka piisav. Tühja kongiga sõites on vedrud nii kõvad, et laeplekk otse laksub aukudest läbi sõites. Koormaga palju parem.
Seda LED valguse asja juba katsetasin. Kuudil on asendatud paljud pirnid nendega. Panin tähele, et üldvalguse jaoks on parem kasutada kollaseid LEDe. See on nagu soojem valgus. Kindlasti tuleb panna ka tavalisi pirne mõned. Osa valgusteid tuleb päevavalgustorudena.
Külmkapp ongi kolmesüsteemne. Juhtmeid tuleb vedada jah üksjagu.
Aku pinge kontrollimiseks on süsteem olemas. Nupule vajutades näitavad LEDid laetusastet. Süsteemis sees ka ampermeeter ja ümberlüliti käru/auto akule. Ammu enne käru toomist tegin valmis akulaadija. On mõttes olnud ka kahesüsteemse (teeb 220v ja laeb ka akut) inverteri soetamine.
Ahjust- Lisaventikaid ei taha eriti panna. Kui on ikka vaja sooja, siis peab ka ringluspump käima. Süsteemis on kaks ringluspumpa. Üks on 220v olemasolul ja teine 12v jaoks. Kui etteantud toa temp on saavutatud, siis jääb ringluspump seisma. Tosooli keemaminekut pole vaja karta, selleks on teine andur, mis gaasi ooteresiimi lülitab. Samalt ahjult saab sooja vee.
Eks seda soojustuse asja näe siis, kui valmis on (jääpurikad). Panen niipalju, kui parasjagu võimalik. Kindlasti jääb mõnda kohta väheks. Soojustuse pärast ei hakka ka koguaeg küürakil bussis liikuma. Mul ikka põhiliselt suvine versioon.
Veevärgi jaoks pump olemas. Surve saavutamisel lülib ennast ise välja. Nagu mingi minihüdrofor.
Esialgu proovin mingi 120 A/h kasutatud akuga. Sulfateerumisest saab jagu. Kui ikka kuidagi sellega ei saa, eks siis peab ostma mingi spets aku. Telekast proovin niikaua, kui võimalik hoiduda - ega vist ikka ei õnnestu

[taavi]

ei pea ju panema kineskooptelekat. Uued lcd väiksed telekad ju päris mõistliku hinnaga http://www.oomipood.ee/index.php?t=k_ki&i=DFT-707

[Janka]

See oli sul väga hea mõte, et esialgse plaani (vagun otse masinale tõsta) kõrvale heitsid.
Ma ei tea, millest doonori karkass koosneb, aga millegipärast arvan, et see on täpselt sama teostusega, millega endalgi lausa valusad kokkupuuted. Ehk siis majakese koostamine on olnud käsitöö ja töölise kõige suuremad sõbrad suur kastitäis eri kuju ja mõõtudega puuklotsikesi, klambripüstol ja tisleriliim. Kellele naljakas, kellele mitte, aga see raamistik ei kannata mingisugust suurt sangutamist ega niiskust.
Saaks otse loomulikult väga hea kuudi, kui olemasolev lahti võtta ning puitraam alumiiniumist valmistatu vastu (see tuleb ise koostada) ringi vahetada. Olen korra ühte seina pidanud remontima (sai eksituse tõttu gaasipauguga eest ära lastud) ja tean, mis tunne on neid valtse lahti kiskuda, veel hullem pärast kokku tagasi saada. Peale remonti oli mitu aastat see ülesputitatud sein kõige tugevam koht selle putka küljes. Kuut oli mõnus, pisike, hubane ja nii kuradima kerge, et selle nahka ta lõpuks surigi. Autojuht, kes meid ühelt objektilt teisele kolimas käis, oli liiga raske jalaga ja unustas alatasa ära, et majake kah konksu otsas jookseb. Mis sa ikka tahad saada - klambrid, immutamata puit ja liim ei pidanud enam lõpuks meie sooladele ja kruusateedele vastu....
Neli aastat, siis oli asi lõpuks läbi mädanenud ja kutu. Niipaljukest memuaare.

A ma küsiks, et kas tagasein jääbki nüüd aknata?
Ma oleks sinna küll suure väljavaatamise augu teinud. Pealegi palavaga hää lesida, tuulevine jookseb pääle ja puha...
Ja voodi kohta on kah kogemus varnast võtta.
Nimelt oli tolsamal tillukesel kuudil üks magamisasemetest tehtud laudadest või lippidest, mis kõik kenasti omavahel paelaga ühendatud. Nagu redel, aga vahed loomulikult tihedamad. Lammutasime tolle sängi ära ja lippe kasutasime teise voodi tugevdamiseks. Lippide peale panime algul lauaplaadi.
See on ju loomulik nähtus, et inimene magades vett eraldab ja nii niiskus madratsi alumine külg lõpuks ikka väga omapäraseks - talvel läks suure külmaga härmagi. Siis tõstsime lipid hoopis plaadile ja küljealuse "tervis" paranes märgatavalt. Madrats sai altpoolt ka tibake hingata.
Ideaalvariant oleks muidugi olnud, et jätta ära plaat ja magada ainult lippidel, aga ei antud ju kunagi aega tegeleda paksemate laudade kokkuklopsimisega ja oma ajast polnud ammugi tahtmist tööasju meelde tuletada.
Hetkel kodus oma voodi täpselt nii kokku klopsitud (tehase värk), et madratsi all 8cm laiad lauad pooletise sentimeetriste vahedega. Madrats ei niisku läbi, vaid saab ka altpoolt hingata.

Pilt kah jutule lisaks tollest hubasest putkakesest.
Ajast, mil talved olid veel oma õige palega.
Viljandi maakonnas Kõpu metsas enne aastavahetust. Ilus selge päikseline ilm oli. Külmapügalaid üle kahekümne.
2001. või 2002. aastal ülesvõetud foto:

[motamees]

Tagaseina tuleb kindlasti aken. Nüüd hakkab juba selguma ka akna kõrgus (ülemise voodi järgi). Teiste akendega peab veel mõtlema. Kuhu midagi mahub/saab panna.
Voodiga tuleb midagi mõelda siis. Selle kohaga, kus all balloon on, ei saa midagi teha. Teistele kohtadele tuleb ilmselt plaadile harutoosi puuriga augud sisse lasta.
Seal voodi all on veel tüki nuputamist. Kuidagi peab ka radikate sooja liikuma saama.
Ja veel sellest kärust.
Seal tõepoolest kõi raamid puust. Sellepärast esimese plaani katki jätsingi.
Nüüd ka Niva projektile upgrade tehtud. Saab jälle bussi kallale.

[Janka]

Radikate soojus liigub täpselt samamoodi nagu doonorilgi.
Paratamatult peab jätma voodi- ja istumiskastid seinast pisut eemale ning seinale kinnitama veel õhukese vineeri sedamoodi, et alt ülesse liikuv soe õhk pääseks selle vineeri ja seina vahelt ülesse tõusma. Miskit jalgratast pole tolle koha pealt leiutama vaja hakata. Originaalkuudi ehitusest võtad malli - nende kallal on see mõttetöö juba üsna hästi ära tehtud.

[motamees]

Peab ikkagi mingi tõukeratta leiutama. Mul seal voodi all rattakoopad. Päris 1/1 kärult asju maha teha ei saa. Ka muudes osades mitte, kuna bussi mõõdud hoopis teised.