Matkabussi ehitamine. Renault Master 89a.
#61

motamees Kirjutas:Katsun siia teemasse üles panna bussi ehitamise võlud ja valud.
Järgnev jutt nüüd see valude pool.
No küll on ikka jama, kui ei saa tööd järjest teha...
Paneks soojustuse ära, juhtmed vaja enne panna ... paneks juhtmed, ei tea täpselt kuhu ja peno panemata ... paneks mööbli paika, saaks juhtmete asukohad täpselt teada, jälle peno panemata. Nokk kinni, saba lahti. Rolleyes
Teen siis muid tõid, et päev raisku ei läheks, kuni mõtted selginevad.
Pesin kabiiniosa lae puhtaks, lasin pleki liitekohtade vahele korrosiooniõli, saagisin mõne mööblitüki parajaks, joonistasin elektriskeemi, jne, jne.
Kõige vaevalisem ongi see plaanimine. Pead nagu males mitu käiku ette mõtlema. Sahh/mati võid aga ikkagi saada. See selgub alles partii lõpus. Wink
Vasta
#62

Mõtle sellele, kuidas maja ehitatakse. Peast ja töö käigus kõike paika panna on hirmus keeruline. Ei saa niimoodi, et siia tuleb kapp ja siia lüliti või valgusti ja paari päeva pärast selgub, et ei mahu või on kuu aja pärast meelest läinud, kuhu ikka täpselt üks või teine detail plaanitud oli.
Ega muud üle ei jää, kui võtta ette paber-pliiats ning panna kirja eluvajalikud vidinad, mida kindlapeale tarvis läheb.
#Küttejuhtimine (katel, balloon, juhtpult).
#Veepaak (kas statsionaarne või vead kankudega kohale (kuhu kankud paigutan?)).
#Valamu, pliit ja külmkapp.
#WC (kui oled nii otsustanud).
#Magamiskohad (mitu ja kui suured?).
#Kapid (kas ainult need pikad laealused (voodite kohale), nagu juba proovisid tagumisse ülanurka panna või ka üks maast laeni ulatuv, kus riidepuudele miskit riputada (näiteks kuivama - matkavärk, ei iial ette tea...)).
#...

Arvutad ruumi mõõdud koos polsterdusega üle ja teed puhta ruumi plaani ehk esialgu lihtsalt ristküliku.
Paigutad sinna ristkülikusse kõik need vajaminevad detailid olles olemasolevad (pliit-valamu-külmik, kapid-riiulid, gaasimahuti, küttejuhtimine, radikad ...) eelnevalt üle mõõtnud.
Nüüd saab aknad joonisele kanda.
Radikad saab joonisele kanda.
Veevärgi saab joonisele kanda.
Elektrisüsteemi saab joonisele kanda.
jne....

Lõpuks ehitadki projekti järgi. Kindlasti tuleb ka siis miskit ümber teha ja kõrvale kalduda, aga kokkuvõttes on ikkagi kordades lihtsam, kui printsiibi järgi "küll töö käigus kõik selgub". Selgub küll, aga ots läheb meelest.

Tegin Solid Edgega kiirelt midagi valmis. Mõõdud suvalt valitud, sinule kindlasti ei sobi juba ukseava paigutuse pärast.
   
Vasta
#63

motamees Kirjutas:Seal voodi all on veel tüki nuputamist. Kuidagi peab ka radikate sooja liikuma saama.
Ütlen kohe ära, et vedelik-küttega kuudis pole ise maganud, kuid sellega seoses tekkis paar küsimust. Kuna vedelikkütte puhul on radikad ringiratast mööda kuudi seina, kas siis jookseb ka voodipeatsist radikas läbi? Kas siis ei teki oht, et hommikul ärgates on pea jäme otsas?




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#64

korvimees Kirjutas:Kuna vedelikkütte puhul on radikad ringiratast mööda kuudi seina, kas siis jookseb ka voodipeatsist radikas läbi? Kas siis ei teki oht, et hommikul ärgates on pea jäme otsas?

Ei lähe pää jämmess, kui paras temperatuur on valitud. Katuseluugi saab samuti praokile jätta.
Tegelikult on ka päris paljude originaalputkade nurkades põrandas (voodi- ja istumisekastide all) metallvõrguga kaetud nelinurksed avad värske õhu juurdevooluks. Meie toppisime need kohe kinni, sest sealt tuli putkasse kruusateetolm ja talvel polnud kah loomulikult seda tuulevuhinat tarvis.
Ja teine asi veel. Kui vaatad seda pilti, mis eelmisel lehel konvektsiooni nime all http://www.janka.planet.ee/konvektsioon.JPG , siis just see õhukesest vineerist plaat seljatoe taga hoiab ära tõiga, et soe õhk magades otse pähe suundub (mõlemad istepadjad laotad magamiseks laiali, laud lastakse alla ja pannakse kahe istmekasti vahelist tühimikku täitma).
Vasta
#65

Eks ma olen siin ikka joodnistanud ja "legodega mänginud" ka väheke. Mingi elektriskeem on olemas. Joonistasin ka mõõtkavas kongi põranda maha. Siis lõikasin välja mõõtkavas olemasoleva mööbli. Sättisin siis mööda põrandat seda mööblit igatepidi. Joonistasin ka kongi põrandale kriidiga asjad paika. kriipsude vahel on ju hea liikuda. Kui aga seinad laeni välja lähevad, siis on ruum hoopis teine. Õlad ju tunduvalt laiemad, kui jalad. Smile
Veepaak tuleb statsionaarne. Lisakanistri koht tuleb ka jätta. Need peavad minema voodi alla.
WC tuleb, aga mitte eraldi ruumina. Pott tuleb kuhugi kappi panna nii, et ratastel välja tõmmata saab.
Sain siis täna niikaugele, et tõmbasin ühe seina juhtmed paika. Kõigepealt ajasin kõri läbi ülemise raamikarbi. Siis hakkasin juhtmeid sisse ajama. Esmalt 220v kaabel. Selle kaabli külge teipisin järk-järgult 6 madalpingejuhet. Siis lükkasin/tõmbasin kogu kupatuse läbi.
Vasakusse seina tuleb (eest tahapoole) gaasipliit (all gaasiahi), kraanikauss, köögi töölaud, riidekapp (riidepuudega), külmutuskapp (all ja ülal lihtsalt kapp) ja seejärel voodiosa.
Paremasse seina praeguste plaanide kohaselt (eest tahapoole) üks sõiduiste, keskütte katel, riidekapp, kolmnurkne nurgariiul/kapp (teleka jaoks), uks ja siis voodiosa.
Vasaku seina kaabeldus.
220v toide tuleb külmkapi jaoks ja kaks pistikupesa köögi töölaua jaoks.
Arvestuste järgi oleks vaja 4 madalpinge kaablit. Tagant ettepoole (kongi akust) üks 12v toide gaasipliita ventika toiteks ja valgustuse jaoks. Eest juhikohalt tahapoole üks lisagabariitulede jaoks (kongi ülemised tuled, ühtlasi ka seisutuled - sõltumatud teistest tuledest), üks külmkapi 12v toiteks (kasutatakse ainult sõidu ajal) ja kaks (üks oleks liialt peenike ja suurema ristlõikega poleks kõrist läbi mahtunud) kongi aku laadimiseks. Neid viimaseid tuleb mõistusega tarvitada. Kongi aku võib laadima panna alles peale mõningast sõitu. Siis on mootori aku juba laadinud. Kongi aku laadimisel peab külmkapi välja lülima. Muidu läheb koormus genekale liialt suureks. Kaks juhet jääb ettenägematute asjade jaoks reservi.
Natuke panin ka soojustust. Vahuga seina külge ja ka vahed kinni. Tugevdusribid/karbid lasen ka vahtu täis. Esimese hooga läks väheke paljuks. Pressis liiga palju välja. Nii läheb kulu liialt suureks.
Penot on hea mõõtu lõigata puidule põletamise rakisega. See traadist kaar seal "pliiatsi" otsas läheb tuliseks. Tõmba ainult mööda penot mõlemalt pool läbi ja murra pooleks. Pole mingit puru. Sellesama tulise kaarega plaanin ka gaasitoru süvendi peno sisse lõigata. Üks toru peab minema põranda alt läbi teisele poole.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#66

Vahepeal on tehtud igatsugu nähtamatuid töid.
Mõtlesin täna vahelduseks midagi ka nähtavat teha. Nokkisin ära küljeklaasi ja hakkasin aretama sinna "köögiakent". Päris kahju sellisest klaasist. Tripleks ja toonitud. Aga ühe poole sees oli ka pragu. Lõikasin aga jälle duuralumiiniumi ja puurisin kruviauke. Nii sain suure aknaaugu väiksemaks. Keevitusega pole tahtnud plekitükki panema hakata. Kuumus muudab pleki laineliseks ja vajab pahteldust. Äkki jõuan homme selle aknaaugu ka ära värvida. Värvin plekid eraldi ja pärast kruvin külge. Silikoni ka muidugi vahele.
Sättisin ettekujutuse pärast ka toa mööblit natuke. Mingi soti ikke saab. Wink


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#67

Praeahi on küll suur uudis - pole kuulnudki, veel vähem näinud.
Saab siis kunagi bussi sünnipäevakookigi seal valmistada Big Grin.
Vasta
#68

Janka Kirjutas:Praeahi on küll suur uudis - pole kuulnudki, veel vähem näinud.
Praeahi on bussis üks väga vajalik ja mitmeotstarbeline asi. Ükskord krossil sai seal häda sunnil isegi süütemängu kuivatatud. Big Grin
Panen paar pilti ka. Üks on bussi ehitamise ajast, kui sellega ruumi kütsin ja teisel ta juba oma õiges kohas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#69

korvimees Kirjutas:
Janka Kirjutas:Praeahi on küll suur uudis - pole kuulnudki, veel vähem näinud.

... Üks on bussi ehitamise ajast, kui sellega ruumi kütsin ...
Mõtlesin ka ise hädavajadusel kütmise peale. Seda just kiire sooja saamiseks.
Praeahju saab kasutada edukalt toitude soojendamisel (nagu mikrouuniga). Kõiki asju ju panni peale laiali ei aja. Ka on hea teha seal pannileiba. Smile

Selline nägi välja praeahi käru sees.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#70

Sai nüüd tagumise akna külge.
Kõigepealt märkisin ära seespoolt võimaliku koha. Möödud paika.
Täpsete möötude saamiseks puurisin nurkadesse väiksed augud. Needisaba sobis täpselt auku. Möödulint nii alati täpselt paigas. Laius, kõrgus, diagonaalid ... eksida ei tohi. Väiksemat auku saab suuremaks teha, suuremat aga väiksemaks enam mitte. Wink
Tikksaega auk sisse. Lõikasin seespoolt, siis ei riku väljast pinda. Vibratsioon jätab tallajälje lõikeäärtele.
Silikon akna ääre vahele ja klambritega kinni. Akna kohale panin ka tugevdusprussi. Nii vibreerib plekk vähem ja on kuhu ülemine nari/voodi toestada. Allapoole akent panen ka vist samasuguse prussi. See ainult pleki läbipaende vähendamiseks.
Sedakord panin enne peno panekut klambrid. Paraja suurusega puuklots vahele. Nii saab akna kergemini ja kindlamalt ette.
Eelmise akanale panin enne peno ja siis lõikasin augu sisse. Sinna peno vahele oli päris probleem neid klambreid kinnitada. Pidin väljaspoolt toestama.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#71

Peale akna panekut näeb taguosa välja selline.

Täna otsustasin selle "vibu" valmis teha. Tuli välja, et eelmine lõikamiseks võetud traat jäi terve paneeli jaoks lühikeseks. Nokkisin kütteelemendist välja uue traadi. Enne vasaraga valge pulbri väljakoputamist ei saa traati kätte.

Niva renoveerimisest jäi järgi üks laepolstri varras. See väheke vedru materjalist. Otsisin varda rauahunnikust üles ja paenutasin õige kaare. Ühte otsa saagisin rauasaega sälgu ja teise panis isoleeriga puutüki. Traadi sinna vahele. Traat oli eelmisest lõikemasinast ikka niipalju pikem, et vool jäi "vibu" jaoks nõrgaks. Panin siis suure aku ja akulaadija täiega laadima. Nii sai lõigata. Mõni volt kuluks rohkem ära, siis saaks kiiremini lõigata. Aga mul pole taaga igapäev lõigata, küll jõuab.

Mööda katusetalasid kopeerides sai ülearuse paksuse maha.

Kuna traadi sirgekstõmbamisega jäi ikkagi natukene traat looklema, siis tuli lõikepind "mustiline".

Äralõigatud plaadiosa (paksus 1,5cm) saab kasutada laevaltside täitmiseks. Enne pidin sinna laskma rohkem vahtu. Mõni koht jäi ikkagi tühjaks. See oli tunda laeplaadi õhemaks lõikamise järel.
Mõnest kohast parandusi tehes tuli ikka nii õhuke laast, et lausa paistab läbi. Lõigates oli ka tunda, et vaht vajab lõikamiseks kuumemat traati, kui penoplast.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       

Vasta
#72

Võtsin käru tagaosast ülemised tuled koos alusega. Õige laiuse saamiseks lõikasin tüki vahelt ära.
   
Seejärel otsisin ühe sobiva puuliistu ja vineeritüki. Saepuruplaadi sisse puurisin kruvikohad, et saaks tulede aluse sirgelt plaadile kruvida. Plaadile pani ajalehe, et alus sinna kinni ei liimuks. Lasin vahtu, panin liistu ja vineeri, lasin jälle vahtu. Siis kruvisin sähvilt aluse plaadile. Mõni aeg tahkestumist ja liimitud aluse võis vormilt eraldada.
   
Põletasin juhtmesooned sisse ja paigaldasin gabariitide ja numbritule juhtmed. Juhtmed liimisin jälle kinni.
   
Märkisin tagaseinale kinnituskohad ja puurisin/keermestasin augud. Tuled alusele ja kruvide keeramise rõõm. Juhtmed lähevad salongi aluse tagant. Selline asi tuli välja.
   
Ja ilma välguta pildistatud.
   
Vasta
#73

[Pilt: attachment.php?thumbnail=28950]
Seda pilti vaadates ei kujuta enam ettegi, et sel bussil kunagi uksed taga olid. Tundub nagu oleks juba tehasest sellisena tulnud. Smile




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#74

    Ma ei teagi, kas nii ongi parem, aga nii oli plaanitud. Kuidagi väga teravad tunduvad praegu need liistud.
    "Praegu" sellepärast, et sinna tuleb ju veel staffi. Stanged veel puudu, mingeid korke ja ventiile, ...
    Tulede alus keeras tuled kenasti õigesse suunda. Sellele alusele oli plaanis ka panna lisapidurituli. Õigel ajal sain jaole. Lisapiduritule suurim lubatud kõrgus on 1,5m või erandina 2,1m. Mul oleks tulnud kõrgus isegi üle erandi.
    Panin ära ka esimesed ülemised tuled. Nüüd saab lae lõplikult ära soojustada.
Vasta
#75

Mis imelik nummer?

Pole midagi targemat teha
Vasta
#76

Tagantwaates väga popp buss.Nagu olekski kõikse aeg sääne olnud,tehasewärgiga võrdne.Loodan wäga ,et kõik edaspidine laabub sama edukalt ja warsti Eestimaa teedel näha ilusat isendit ringi sõitmas.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#77

Petsile ja Korvimehel tänud hea sõna eest. Smile
Number pildistamise ajaks pandud. Ilus värviline. Wink Muidu oleks olnud mingi must raam. Tegelikult on see üks transiitnummer.

Peno paneku ajal jäi jalgu köögi ventilatsiooni koht. Vaja siis see ka ära panna. Mõõtsin ja joonistasin, tikksaega auk sisse, natuke silikoniga limamist ja kanalisatsioonitorud paika. Need olin ennem ära varunud.
Mitmed poed kammisin läbi. Lõpeks jäis silma lisaõhuklapp (klapi muidugi eemaldasin seest). See sobis, sõidusuunas täitsa kinni, tagantpoolt lahti. Vihma ülalt ka sisse ei saja. Ostan veel toru korgi ka.
Ära peab ta käima ikka kõrguse pärast. Tavaliselt on ots küljes. Laeva sõites aga võtan otsiku ära ja panen "pime" ette.
Pildil ei ole otsik täielikult sisse lükatud. Las silikon kuivab rahulikult.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#78

Nokitsesin mõni aeg omaette. Pole tahtnud teile pinda käia oma bussiga. Wink
Nüüd aga midagi tehtud ja peab bolgi täitma.
   
See nagu varjatud tööde akt. Kunagi hiljem, kui midagi viga, hea piltide pealt vaadata. Rüüsi on seinte vahele läinud juba mingi 30m. Alati on rüüsis rohkem, kui üks juhe. Mõnes lausa 7tükki. Uhh, need tuleb ka pärast kõik ära ühendada. Osa panin juba kokku, et hiljem kergem oleks.
   
Karpide otsad on kinni. Rüüside vedamiseks tuleb neid augustada.
   
Selliste riistadega on see aga käkitegu. Ühekordse pleki sisse laseb sellise freesiga augu paarikümne sekundiga - kümme sekki puur ja kümme sekki frees.
   
Tagauste päris lahti olekul fikseeritakse nad küljepealt lukustiga. Nüüd jäid need lukustid tarbetult sinna külje peale. Päris ära võtta neid ei saa, kuna plastiku all on plekist kronstein. Mõtlesin siis sinna peale panna küljetuled. Nii sai ära varjata lukusti riivi augud.
   
Kaasfoorumlase Janka põhjendatud soovituse peale otsustasin panna põrandale veel 2,5cm penot. Mahun veel püsti käima ka. Alumise peno sisse põletasin soone gaasitoru jaoks. Nüüd võib asjade põrandale kinnitamiseks kasutada, 2,5cm+kinnitatava asja paksus, pikkuseid kruve. Siis pole karta gaasitoru rikkuda.
   
Ülemise peno kihi sisse panin veevoolikud. Pealtpoolt on voolik vastu põrandaplaati. Nii ei külmu see ära. Kui ka korra kinni võtab, ei tee külm voolikule midagi. Peale mõningast toa kütmist sulab üles. Külm vesi tuleb kraanikausi juurest boilerisse ja alumist (voolikud asetsevad üksteise otsas) voolikut pidi läheb soe vesi tagsi kraani. Voolikud panin võimalikult peeniksed. Muidu saab boilerist soe vesi enne otsa, kui kraani jõuab. Doonorkärul olid igavesed jämed voolikud ja pikk ring. Korra tuli sooja vett ja otsas ta oligi. WC kraanikausis (just boileri kõrval) jätkus sooja vett küllaga.
Enamus soojustamist on nüüd valmis. Külmiku koha peale ei saa enne panna, kui täpne asukoht selge. Külmiku jahutuskanalisse ju soojustust ei tule. Ukseauk ja rattakoopad ka veel tegemata. Ukseauku vaja keevitada ja rattakoopad tuleb teha peale põrandaplaati.
Vahtu on nüüdseks läinud 12 pudelit. Mingi 3-4 pudelit läheb veel. Viiest penot on läinud umbes (kodus oli lahtine pakk, kõrguse järgu arvestasin) 8-9 tahvlit ja 2,5cm penot 8 tahvlit. Kumbagi penot läheb veel paar tahvlit.
Smile
Vasta
#79

Eriti õnnestunud on see välguta tehtu. Nagu filmi algus...

Tuleb kiita muidugi selle juhtmete jm korraliku pildistamise eest, jääb endale kui 'järgmisele'gi omanikule midagi katsuda. Pottseppade mant ka veel selline positiivne toetav moment ses mõttes, et kui näiteks kaminat v pliiti v ka ahju laod ja igast tehtud kivireast pildi võtad, siis ei tule tuletõrje ka sulle harja. Näitad aga pildid ette ja oled õige mees nagu muiste.
Eriti kui midagi kliendil pärast põlema juhtub minema Toungue

PETSS Kirjutas:Tagantwaates väga popp buss.Nagu olekski kõikse aeg sääne olnud,tehasewärgiga võrdne.Loodan wäga ,et kõik edaspidine laabub sama edukalt ja warsti Eestimaa teedel näha ilusat isendit ringi sõitmas.
Vasta
#80

Vennas, kaugelt maalt, tegi juba märkuse, et ma pole pea nädala bussi teinud. Rolleyes
Olen küll. Asi aga liigub "nähtamatut" rada pidi edasi. No mõned nüansid ikka on jäädvustunud ka.
Kõigepealt sai põranda alla. Viimati märkisin küll gaasitrassi peno peale triibuga maha. Peale plaadi panekut pole aga kohe triipu plaadile tõmmanud. Hakkasin suure õhinaga kruve sisse kruttima. Järsku kerkis plaat harjumuspäratult ülespoole. No kurat, siin on ju trass all. Õnneks ei lasknud trassist läbi. Kõrvalolev kruvi oli ripsanud toru. Kontrollisin mõlemaid. Kohe muidugi kriipsusin põranda trasside kohalt üle. Ei maksa nii õhinasse minna. Toungue
Plaatide kinnitamiseks kasutasin pikki plekikruve. Et põrand siledaks jääks, lasin kruvidele peiteaugud ette.
   
Järgmiseks tööks sai katuseluugi sidumine laeplaadiga. Sisemine iluvõru (hoiab ka katuseluuki kinni) on peaaegu katuseluugi vastas. Sõiduautol ju lae paksust praktiliselt pole. Mul aga 5cm penot. Tuli siis liist niipalju madalamale tuua. Selleks ostsin uued 50mm kruvid. Paika pannes selgus aga, et kruvid on 5mm lühiksed. Reis poodi. 55mm kruve pole. Tuli võtta 60mm kruvid ja kõigil 5mm maha käiata. Seejärel natuke otsast vinti taastada.
[attachment=29016]
Peno varjamiseks vahekohast tõin katusemeeste käest musta plekiriba. Kruvid sisse, iluliist peale ja selline ta sai.
   
Praeahju koha peale panin igaks juhuks soojustuseks kivivilla.
   
Juhi istme taha tuleb väike vahesein. Selle tugipostid nikerdasin välja 5x5 prussist. Ruumi kokkuhoiu huvides lasin prussile sisse väiksed faasid. Selle koha peale läheb juhiistme seljatugi.
   
Loodiga pole bussi ehituse juures midagi teha. Ka mõõdulindiga ei saa õiget sotti - küljed ju kumerad. Seal peab mõõtma põrandast vinkliga. Ääreposti paikapanemisel kasutasin suurt "vinklit" (terve penotahvel).
   
Vaheseina vineeri varasin paika. Algul tikksaega, lõpupoole juba rellaka kettaga (liivapaberketas). Ikka kriips ja käiamine, kriips ja... See vineer (3mm) tuleb vist ära vahetada. Nati liiga õhuke. Tooli seljatugi paenutab teda läbi. Kui vahetuseks läheb, on töö palju lihtsam. Vana plaadi pealt saab tõmmise ja uus ainult välja saagida.
   
Ja lõppu üks nostalgiline pilt spetsiaalselt venna jaoks. Wink See oli meie "laev", tagurpidi muidugi. Cool
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 47 külali(st)ne