(06-06-2009, 22:46 PM)Väravamehaanik Kirjutas: Tunnistan ausalt, et mina ise ühtegi LAZ bussi taastanud ei ole, aga kallite kolleegide ja sugulaste senistele kogemustele tuginedes tuleks kulude kokkuhoiu eesmärgil mõistlikum teha pool bussi täiesti uus. Olgu siis jutt teemakohastest kahest AJU numbriga bussidest või katuseakendega vanemast. Mina teeks muidugi siis juba vanemat ja stiilsemat ja pealegi kuni akende servadeni ei peaks erilist vahet olema.
Mina ka ei ole, ja tõenäoliselt ei taasta ka kunagi, sest pööraks pilgu pigem Krimmi poole, kus saab kohe sõitva bussi hankida, mitte meie kliimas aastaid seinud bussiga "elu n...i" näha. Aga kui midagi valida LAZ-dest, siis nõustun Sinuga vanema ja stiilsema suhtes.
Tsitaat:
Igastahes projekt näeks välja nii, et olemasoleval bussil tuleks eemaldada kõik katteplekid, mis jäävad akendest alla poole. Seejärel tuleks teha algse bussi järgi joonised, ning soetada sobiva profiiliga terast, ning kuni akende alumise servani keevitada kokku uus bussi karkass. Seejärel teha "Eesti teedel sõitnud" bussile lõige akende alumise serva juurest ja tõsta nimetatud bussi ülemine osa isevalmistatud alumise osa karkassi peale. Nimelt on alumise osa keevitamine väga elementaarne tegevus ja sellega saab hakkama iga suvaline "praadija".
Õige mees s...b, kepib, keevitab ja teeb ka näputööd, ehk siis raami keevitusest istmekatete traagelamiseni, tulevased reisijad teeb ka ise, loodetavasti bussi s...le siiski ei hakka.
Kas Sa siis eeldad 100000-ga hakkama saada niimoodi, et bussi aluskonstruktsiooni keevitad valmis "põlve peal", arvestamata tööriistadele tehtud kulutusi, juhul kui neid olemas ei ole? Ja head tööriistad ei ole üldse mitte odavad.
Tsitaat:Rahast olulisemaks tuleks siin pidada entusiasmi ja tegevuse põhjendatust mõistlikkuse seisukohast. Ega nende ilusate Krimmi busside värvitud pleki all ei pruugi ka kõik ideaalne olla.
Entusiasmis suhtes nõustun, olen ise juba 8 aastat ühe projektiga tegelenud, hiljuti ühe 240-ne tunnise tööseeria, mis moodustab kogu asjast vähem kui 1%. Aga eks kõige pealt tulebki ära teha asjad, mis on vaja ära teha, alles seejärel asjad, mille tegemine meeldib ja rõõmu pakub.
Krimmi busside pleki aluse kohta võiks vastust oodata Deniss-ilt.
Tsitaat:Kas keegi on mõelnud, miks isegi uutel bussidel on vahel pakettaknad udused just keskkohas ja uste vastaskülgedel?
Mis siin ikka pikalt mõelda, vastus on imelihtne ja kahe osalne:
1) pakettaknad lähevad uduseks sellepärast, et kere on nõrk(pehme) ja august läbi sõites konstrukstiooni painub, ning pakettakendele selline asi ei meeldi. Pakettakna sees on gaasikeskkond, mis on suletud aluminiumriba ja liimiga, või kummiriba ja silikooniga(kaks klaasi on kokku pandud alumiinium või kummiriba abil, mis jätab kahe klaasi vahele piisava ruumi).
Kui bussi kere on nõrk, siis võib august läbi sõites kere nii palju painduda, et surub liimi või silikooni klaasi küljest lahti ehk siis klaasid nihkuvad üksteise suhtes(palju polegi vaja et gaas väljuks ja niiskus hakkaks kogunema-kondenseeruma). Mõnel eredamal näitel on klaaside vahel vesi ja vetikad, nagu akvaarimis.
2)Mina ei ole küll märganud seaduspärasust sellele väitele: "on vahel pakettaknad udused just keskkohas ja uste vastaskülgedel."
Uduseid klaase on absoluutselt igas bussi otsas, sõltumata ukse asukohast, mulje et uste vastasküljel on klaase udused, on lihtsalt sellest, et seal küljel on rohkem klaase, mis saavad uduseks minna(uste küljel on vähemalt 2 klaasi vähem). Varem sõitis Tallinnas buss nr 195TAK, millel oli bussi peale ainult 1 või 2 klaasi mis polnud udused(nüüd on vahetatud), mingit seost usteküljega küll tuua ei saa. Ainult Tallinnas liikuvad pehme kerega Hess-id tuleks küll esimesena emex-i väravast sisse lükata, sest neil sõidu ajal sõidab katus koos seinte ja põrandaga.
