[2715]

Pilti vaadates tekkis küsimus et kuhu lähevad mootoriploki tagaotsast tulevad
voolikud?
Endal kah selline mootor ja voolikute asemele olid puupunnid pandud.
Kuna reeglina olid voolikutega mootorid pärit Btr tüüpi liikuri pealt siis suure tõenäosusega on selle mootori juures kasutatud 100mm kolbe kuid erinevalt
Gaz-13 mootorist on kolvikäik 80 mitte 88mm.
Omal seisab see mootor sest plokikaane tihendeid pole saada.

[Janka]

Kuna reeglina olid voolikutega mootorid pärit Btr tüüpi liikuri pealt siis suure tõenäosusega on selle mootori juures kasutatud 100mm kolbe kuid erinevalt
Gaz-13 mootorist on kolvikäik 80 mitte 88mm.

Mis BTR-i puutub, siis võiks ükskord ometi juba selle müüdi ära lõpetada (forsitud mootor jne...). Mögga!
BTR-70 mootor kannab mudelinimetust ЗМЗ-4905 ja näitajad leiab siit: http://zmz.yamz.ru/catalog/zmz%20prod_73.htm
Võrdluseks gaaziku mootori andmed: http://www.avtoal.ru/dvigatel/zmz511.html
Vanem, BTR-60, kandis kahte kuuepütast mootorit ГАЗ-40П.
Uuem, BTR-80, oli juba varustet mootorimudeliga КамАЗ-7403.
BTR-90 on samuti juba ammu disla peal.
Lugemist leiab netist nende asjade kohta väga-väga palju. Kasvõi selline sõnavahetus tutvumiseks: http://www.gaz66.ru/forum3/viewtopic.php?f=41&t=6645

100X80 ЗМЗ mootor - sellisest tahaks täpsemat infot, aga kuskohast?

[motamees]

Pilti vaadates tekkis küsimus et kuhu lähevad mootoriploki tagaotsast tulevad
voolikud?

See pilt peaks selgitama voolikute otstarbe. Minuteada on see eelsoojendi veevoolik. Kui järgmine kord maale lähen, võin täpsemalt uurida. Täna juba tagasi ja enam minna küll ei viitsi.
   

[motamees]

Sama mootori karterituulutus on juhitud õhufiltrisse ja kui õieti mäletan, siis sildade tuulutused on toodud kõrgemale raami külge.

Konkreetsel isendil ei ole sildade korpuste tuulutused viidud voolikuga üles. Üks pudru ja kapsad. Mootor nagu on veekindlamaks tehtud, sillad aga mitte. Eks tuleb see tuuletuse lutt otsast ära nokkida ja voolik sinna panna.
   

Pilti vaadates tekkis küsimus et kuhu lähevad mootoriploki tagaotsast tulevad
voolikud?

Kui järgmine kord maale lähen, võin täpsemalt uurida.

Jah, need kaks voolikut plokikaande tulevad eelsoojendusest. Keskmisest, korgiga torust saab läbi eelsoojendi vett mootorisse valada.
   
Kui juba jahutusvedelik sees, siis tagab ringluse alumine ühendus. See läheb soojendusest ploki külje sisse. Sealt august, kuskohast tavaliselt saab vett välja lasta. Vedeliku väljalaskmise kraan on aga toodud eelsoojenduse alla.
   

[overspeed]

Sai löpuks asjaga tegeldud jälle.
Arvasin, et ju siis on miskit sassi aetud, sildade tuulutusnipplitel voolikud puuduvad. Paneme aga pääle. Kruvisin sildadelt nipplid maha, välja nägid nad sellised:

   

Imestasin küll, et miks nipplil kuppel vedruga on, kuid ei jaganud matsu lahti. Et nipplil kuplit käde saada, pidin selle plekikääridega löhki löikama. Esimese kupli maha saades lendas see kauge kaarega minema pingeall kangutamisest minu poolt. Ei näinudki mis sääl siis sees oli. Teise tegin hoolsamini. Ja vöta näpust, vedru sääl sees on kummiklapiga. Need nipplid on veekindlad. Voolikuid poleks vaja olnudki, aga kuna kaks niplit sai ju ära löhutud, et neile voolik otsa panna, siis tegin seda:

   

Tagasillale läks voolik kasti alla:

   

Esisillal tuli ratta juurde viia:

   
   

Nüüd kui tean, et neil niplitel on klapid sees, ei muretse teiste agregaatide öhutusavade pärast vee suhtes. Neil köigil need samad niplid.

---

Kuna üks geneka rihm oli öhtal, otsustasin köik rihmad uutega asendada. Kompressori-roolivöimendi rihmad tuleb niikuinii maha vötta et geneka-veepumba rihmi vahetada.
Geneka rihmad sai esimese korraga öiged. Natukse väiksemad olid kui need vene päritolu mis pääl olid, kuid läksid kenasti paika. Raskem oli aga kompressori rihmadega. Alles kolmanda korraga önnestus öiges möödus saada, sest selles möödus rihmu pole nagu pääl olid, ning needki olid liiga pikad, sest roolivöimendi ölipotsku jäi peale pingutamist viltu. 1800-sed olid löpuks öiged mis läksid pääle ning roolivöimuölianum jäi otseks.

   

   

---

Vasem bensiinipaagi köri oli kaitseväes köveraks tagurdatud nii, et ei saand korkigi lahti. Paak maha, köri jootest lahti ja välja. Pressisime, tömbasime, painutasime, haamerdasime, jne kuniks saime mölgi välja ja toru taas otse sisse. Jootsin uuesti kinni ja valma.

   
   

---

Et tenti parem pääle panna oleks, tahtsin varuratast käde saada. Ei nuputanud ma välja, kuidas seda kiirelt ja mugavalt kätte väiks saada. Isa siis tuli ja ütles, et see ei olnudki ka vene ajal mugav, seepärast need varurattaseadmed maha kistigi. Jokerdasime siis tükk aega kruvikeerajaga hammasratta lukustuskiilu iga hamba tagant uuesti töstes ning varuratast vaikselt langetades. Linnas keevitasin lukustuskiilule hoova taha, et teinekord oleks asi lihtsam:

   

Natukse pikk sai, kuid selle lasen löikekettaga lühemaks:

   

Ning ratas hiljem ülesse vintsida ei olnud mingi probleem:

   

   

   

   

---

Ja nii ta suveks valmis sai. Tulede katted on dekoratiivsed lihtsalt originaalsuse pärast. Nendega tänaval liigelda ei tohi.

   

   

   

[2715]

Sildade rõhutasandid oleks siiski soovitav asendada voolikutega sest kui asjad
sõidul soojenevad siis õhk paisub ja väljub läbi klapi.
Kui nüüd minna vette siis vesi jahutab ja tekkiva vaakumi tõttu on vee sisenemine ülekandesse tõenäolisem kui ilma vaakumita.
Rõhutasandeid on sel masinal 8 tükki.
1 ja 2 tagaratta rummudel vedru ja pidurikilbi vahel,3 ja 4 esisilla käänmike peal,5 ja 6 sildadel,7 jaotuskast,8 käigukast.Viimases on ta nagunii ilmaasjata,sest
sidurivõllil puudub tihend.Samuti pole väntvõllil taga tihendit vaid nöör ja võlli spiraal laseb vee ja muda mootorisse.Kuna ka survelaager ei kannata vett,siis
oleks mõistlik tihendada terve sidurikoda.

[guits112]

Natuke out, kui huvitab ,siis vedeleb mul kompressor ,kasutamatta (uus) ja radikas! midagi oli veel! elektri osasi , aga ne 53e omad

[overspeed]

Kabiinis on nari juhi jaoks ka alles.

Kuhu ja mismoodi see käib?

Üks aas kummaski nari nurgas käivad kunde pool konksude otsa, samuti ka juhi pool kumbki nurk, kuid sääl on aasade rihmad pingutatavad, et saaks nari pingule tömmata.
Siis on kolm pingutatavat rihma tagaseina külge. Neist 2 tuleb esialgu lahti jätta, et siis altpoolt nari ja tagaseina vahelt magamisase peale ronida. Peal olles pingutab tagaseina rihmad ka ära.
Ise poleks nii proovinudki, kuid tuttav söjaväeajast mäletas, et nii sai ronitud.

   

   

   

[overspeed]

Sai siis "ujumas" autoga ära käidud. Muhu saarelt Köinastu laiu otsa ja tagasi, kast rahvast täis. Vesi oli rehvi körgune, ca 25- 30 cm kanti. Probleeme ei esinenud. Enne vette minekut keerasin igaks juhuks ka rehvidel ventiilikraanid lahti, et vajadusel röhku vähemaks lasta, sest hoian tavaliselt maanteeröhu 2,5 bar sees. Ei olnud aga vaja röhku vähendada, sai ka mudasematest kohtadest kenasti läbi, aint muda löhna löi vänge ülesse.
Pilte ... pilt oleks lahe, kui keegi oleks soovinud kastist jalad märjaks saada ning eemalt pilti teha, kuidas veoauto mööda merd söidab. Aga kuna ei riskinud vees olles söidukit seisma jätta koha peale (nii ka 66-e manualis kirjas), et fotograaf saaks maha ja peale, siis jäi see kaugelt pilt tegemata. Pean aint uurima, kas keegi kastis olles tegi pilti, ise mitte rooli tagant, veealuste kivide jälgimisega oli liialt tegu.

---

Köinastul avastasin, et parempoolne bensiini paak lekib kergelt. Kodu sai paak tühjaks lastud ning maha vöetud. Ilmnesid roostest tekkinud augud:

   

väikesed leegita tööriistad, et bensiini aurud ei süttiks kuna paaki ma ei öhutanud:

   

Ning peiliplekkide ja tinaga paikasin augud ära. "Survetest" on veel tegemata:

   

Kas keegi oskab kindlalt öelda, mis on bensiini isesüttimis-temperatuur??? Ma ei osanud netist leida.

[Aspelund]

Kütusepaagi lappimiseks keevitusega tasub see panna töötava mootori summuti otsa (voolikuga). Väljalaskegaasid on inertsed, ei sütti, ja ei lase ka kütuseaurudel süttida.

Bensiini madalaim süttimispunkt on aga -40 (ehk madalaim temperatuur, mille puhul bensiini ja õhu segu on võimeline süttima), isesüttimise temperatuur on aga väidetavalt 246 kraadi.

A.

[overspeed]

Kabiinis on palju kiirkinnituskohti igasugustele asjadele. Osadesse olen asjad leidnud, osadesse mitte, osade kinnitustesse ei teagi mis sinna käib.
Mölemas kabiini otsas (nii juhile kui kaasreisijale) on istme ja küljeseina vahel koht Kalaniskovi jaoks. Leidsin juhuslikult mänguasja poest 1:1 ak-74 öhupüssi mudeli. Omapärase originaalsuse möttes panin ta maketina sinna lihtsalt paigale.

   

[overspeed]

Sai siis "ujumas" autoga ära käidud. Muhu saarelt Köinastu laiu otsa ja tagasi, kast rahvast täis. Vesi oli rehvi körgune, ca 25- 30 cm kanti. Probleeme ei esinenud. Enne vette minekut keerasin igaks juhuks ka rehvidel ventiilikraanid lahti, et vajadusel röhku vähemaks lasta, sest hoian tavaliselt maanteeröhu 2,5 bar sees. Ei olnud aga vaja röhku vähendada, sai ka mudasematest kohtadest kenasti läbi, aint muda löhna löi vänge ülesse.
Pilte ... pilt oleks lahe, kui keegi oleks soovinud kastist jalad märjaks saada ning eemalt pilti teha, kuidas veoauto mööda merd söidab. Aga kuna ei riskinud vees olles söidukit seisma jätta koha peale (nii ka 66-e manualis kirjas), et fotograaf saaks maha ja peale, siis jäi see kaugelt pilt tegemata. Pean aint uurima, kas keegi kastis olles tegi pilti, ise mitte rooli tagant, veealuste kivide jälgimisega oli liialt tegu.

Fotograaf leitud.
Muhust vette minek:

   

Vees ei eemaldunud laidudest kaugele. Jälgisin ka kohaliku mehe mahajäetud jälgi vee sees. Siis kindel rada et ei eksiks ära:

   

Köinastule pealesöit:

   

Köinastul on ristmike vähe, teed üheautolaiused. esimesel neist önnestus kohe kohaliku mehega kokku saada. Tal sama veermikuga auto kuid uuema kabiini ning diisel mootoriga:

   

[overspeed]

Ons äkki kellelgi kodo üle sellist detaili 66-e vintsile nagu pildil katkine on? Oleks soovija, siis ma ei hakkaks vana parandama.

   

[motamees]

...siis ma ei hakkaks vana parandama.

Tehtud. Katsetamata, aga varsti saab.
       

[overspeed]

Sai siis löpuks need öösöiduseadmed ka 66-le ära muretsetud. Asjad isegi töötavad. Nipetnäpet on puudu veel ... raadiosiduja kahe kiivri vahel (kiivritel köik körvaklapid ja mikrofonid sisse ehitatud), infrapunaelemendid lampidele.

   

[overspeed]

Talveks jälle tent maas ning masin puudetegemiseks valma. Vintsi laager sai ka testitud juba metsas palke tömmates, töötab kenasti (oleks vöind ju metsas möned pildidki teha aga ära unus).

   

[2715]

Ons äkki kellelgi kodo üle sellist detaili 66-e vintsile nagu pildil katkine on? Oleks soovija, siis ma ei hakkaks vana parandama.

Kuidas selline asi sai juhtuda?
Kas keris trossi sinna vahele?

[overspeed]

Kuidas selline asi sai juhtuda?
Kas keris trossi sinna vahele?

Just. Tömbasime palki, siis lasin korra trossi lödvaks. Kui uuesti tömbama hakkasin keris lödva koha poolil trummlilt maha ning hakkas trossi ümber völli keerama. Seal pole aga trossile ruumi ning ta lükkas laagriraami trummlist eemale puruks.

[mrt36]

Kuna Sa ka Saaremaa inimene, siis vöin öelda, et minu kodukohas seisab üks selline. Ei ole päris komplektne ja mingeid juppe ehk ikka kuidagimoodi saab. Meil siin üks töökojahoov ja omanik on talupidaja.
Ma katsun pilti sellest teha, kui ära ei unu. Ma ei tea kas sealt midagi vötta olekski.

[overspeed]

Sai siis löpuks need öösöiduseadmed ka ...... puudu veel infrapunaelemendid lampidele.

Kui kellelgi on pakkuda neid infrapunaelemente esilaternate jaoks mis koostööd teevad öövaatlusseadmega PNV-57AM, siis andke palun teada. Olen neist huvitatud. Hiljem lisan pildi ka manualist, millised nad välja näevad.