[valdo]

Hiljuti sai soetatud üsna komplektne Adleri naisterahvaratas. Ratas on valmistatud Saksamaal, Frankfurdi-äärses Mainis asunud Adleri tehases 1938. aastal. Jalgratta raaminumber on 1209939.

Rattale on iseloomulik hulk kotka kujutisi (adler = kotkas saksa k.) mitmel pool - esisildil, porilauakaunistusena, ketiratta sees 3 tk, sadula külgedele pressituna, sadula taga märgina, riistakoti sisse pressituna ja kellakapslil. Veel üks huvitav nüanss ratta juures on sadula vedrustus, mis veidi meenutab tolle ajastu kergmootorratta oma ja on selle ajastu jalgratastele veidi ebatüüpiline.

Algne välimus on rattal paljus säilinud - näiteks kõik värvikaunistused on täielikult aimatavad ja väljaloetavad. Samas on korrosioon nii galvaanikaosadele kui ka värvitud osadele palju liiga teinud.

Kõik ratta küljes olevad detailid on algsed, sh kett, kell, sadul, porilauamärk, helkur, tööriistakott jms.

Algsest komplektsusest on puudu ainult:
- üks leistangi eboniidist ots;
- esipiduriheebel ja -tross (kahvli küljes olev mehhanism on olemas);
- kleidivõrk koos klambritega;
- rehvid ehk kummid: taga on 1950ndate nõukaaaegne, ees on tugevalt purunenud 1950.a. Põhjala tehase rehv.

Lõpuks ka pildid:

























Torpedo-vabajooksu ma ei pildistanud, kuna rumm oli veidi roostes ning kindlasti on kõik rattahuvilised tüüpilist 1930ndate teise poole tüüpiliste kirjadega Torpedo-rummu aastaarvuga 38 näinud

[Aspelund]

Ega see mitte Viljandist pärit isend pole? Samasugune kotkas nagu esiporitiiva peaks aga mul lausahtlis seisma, kunagi mingist kolakastisti leitud.

A.

[kass]

Jaa, nagu spetsialistid ütlevad - ülilevinud ja masstoodetud jalgratas omal ajal

[valdo]

Ega see mitte Viljandist pärit isend pole? Samasugune kotkas nagu esiporitiiva peaks aga mul lausahtlis seisma, kunagi mingist kolakastisti leitud.

Ei. Virumaalt.

Adlereid oli omal ajal Eestis väga palju, mul on veidi nigelamas seisus olemas veel üks sama ajastu meesteratas, veel ühe ca 1937.a. naisteratta jäänused ning kõigele lisaks veel 1922. aasta meesterahva-Adler.

[Kevin68]

Mille hea jaoks need augud seal tagumises porilauas on?

Kevin.

[TOP Secret]

Mille hea jaoks need augud seal tagumises porilauas on?

Kevin.

Võibolla kleidivõrgule...

[indrek]

Mille hea jaoks need augud seal tagumises porilauas on?

Ma isiklikult ei ole veel kohanud ühtegi vanemat sorti naistejalgratast, millel EI oleks kleidivõrgu kinnitusauke tagumisel porilaual...

[Kevin68]

Kuid esiporilaudadel ju kleidivõrke ei käinud? Näiteks minu 1961 aasta Minskil on samuti esimesel porilaual sellised augud sees, tagumisel puuduvad, samas esimene ei pruugi konkreetse ratta oma olla.

Kevin.

[Veteran]

Kevin, vaata ja võrdle selle aukudega "esimese" porilaua otsi, ja Sa näed kindlasti, et need on erinevad. Üks ots on ise lõigatud ja teine tehase stantsi alt tulnud. Keegi tegi lihtsalt tagumisest esimese!

Terv. Veteran.

[valdo]

Mille hea jaoks need augud seal tagumises porilauas on?

Eks ikka kleidivõrgu kinnitamiseks. Naisterahvad kandsid ju kuni 1950-60ndate aastateni peamiselt seelikuid ning kui 1920ndate lõpu ja 1960ndate lõpu lühiajalised minimoe-perioodid välja jätta, oli seelik tavaliselt küllalt pikk. Nii tuligi kahele poole tagumist ratast panna tekstiilvõrgud, et seelikusaba rattasse ei läheks.

Mind imestab pigem, et Sina kui tõsine jalgrattahuviline seda pole varem kuulnud-näinud. On ju paljudel vanadel ratastel selline võrk küljes ju lausa! Näiteks minagi olen siin foorumis esitlenud sellessamas rubriigis kahte enda restaurteeritud ratast, millele olen kleidivõrgud restaureerimise käigus peale pannud:

1. 1939. aasta naisterahva-Husqvarna - http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13379 Võrk, mille sellele rattale monteerisin, on pärit 1939. aasta pakendist, st ma sain ta algses pakendis. See ratas koos võrguga on, muide, osalenud mängufilmi "Georg" võtetel, kuigi võte oli pimedas ja võrk kaarditest väga välja ei paista.

2. 1940. aasta naisterahva-Ilmarine - http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=27729 Sellel rattal on peal veidi lihtsam võrk, mille soetasin endale eelmisel suvel Bockhorni laadalt Saksamaalt. See võrk on valmistatud Ida-Saksas 1950ndate esimesel poolel ja saadud ka pakendis uuena. Samas - ka 1920-40ndatel valmistati selliseid lihtsaid võrke, mistõttu võib 1953. aasta DDRi võrku pidada varasemate replikaks ja seeda restaureerimisel igati asjakohaseks ja õigeks lisaseadmeks.

Muide, sellesuviselt Bockhorni laadalt sain ma suure hulga kauneid 1930ndate aastate pakendis kleidivõrke, millega varustan (lähi)tulevikus kindlasti uusi restaureeritud rattaid

[Kevin68]

Mul pole lishalt nii vanasi rattaid veel kätte sattunud. Ma aimasin, et see võiks olla kleidivõrgu jaoks kuid millepärast ma küsisin oli see, et minu rattal olid need augud esimeses porilauas ning miks need seal olid, seda sain teada kaasfoorumlaselt Veteranilt.

Aga suured tänud, sain jälle veidikene targemaks.

Kevin.

[valdo]

Mul pole lishalt nii vanasi rattaid veel kätte sattunud. Ma aimasin, et see võiks olla kleidivõrgu jaoks kuid millepärast ma küsisin oli see, et minu rattal olid need augud esimeses porilauas ning miks need seal olid, seda sain teada kaasfoorumlaselt Veteranilt.

Ja mina lootsin sinisilmselt, et kõik need jalgrattad, mida ma olen foorumis rubriigis "Liikmete rattad ja tegemised" all kajastanud ning millest spetsiaalselt selle jaoks pildiseeria teinud ning pika tutvustusjutu, on tõsiste huviliste poolt siiski läbi loetud... Näib aga, et asi on kaugel sellest.

Ega's midagi, iseenda laiskus, et ma pole (veel) teinud oma era-jalgrattakogu virtuaalmuuseumit, kus saab kindlalt veebilehelt kogu mu erakogu (paremikku) vaadata. Ehk siis kus oleks kogu see mudru kõik üheskoos mugavas pakendis

Pean selle vea üsna ruttu parandama ning hakkasin seda juba tegema

(Tegelikult pole mul ka füüsilise muusumi tegemise vastu midagi, kuid see eeldab teatud ruume + finantsi. Selliseid ruume, mis võimaldaksid lahedalt 200 jalgratast vaadeldavalt ära paigutada, st mitte külg-külje kõrval, vaid küljega vastu seina ja teine külg vaatamiseks lahti. Ja selliseid finantse, mis võimaldaksid nimetet ruume ehitada/hallata/kütta/vooluga varustada/valvata ning muuseumi piletimüüjale palka maksta. Esialgu piisaks minimaalselt ehk vast... 2-3 miljonist, vähemaga eriti välja ei mängi.)

[Kevin68]

Mina küll ei ütleks, et ma Sinu teemasi oleks läbi lugemata jätnud. Selliseid jalgratta teemasi on siin foorumis väga huvitav lugeda, kuid juhtunud mõnikord nii, et "Vaata tänaseid postitusi" all on lishalt mõni teema kahe silme vahele jäänud.

Üldiselt küsimus tekkiski mulle enda selle esimese porilaua kohta, sest esimestel porilaudadel ju teadupoolest kleidivõrke ei käinud.

Kevin.

[valdo]

Üldiselt küsimus tekkiski mulle enda selle esimese porilaua kohta, sest esimestel porilaudadel ju teadupoolest kleidivõrke ei käinud.

Kui esiporilaual on iga mõne cm tagant servades väikesed augud, siis on surmkindel, et kunagi kellegi poolt on ette sobitatud lühemaks tehtud tagaporilaud.

VÄGA palju vanu pruugitud ja lagunenud rattaid näinuna tean väita, et ülikergelt lagunes/murdus/roostetas ära esiporilaua alumine ots alates traadikinnitusest ja allapoole. Ja tagaporilaual hävis ekspluatatsioonis jälle tagaosa, esimene poolkaar jäi tavaliselt üsna terveks. Nii võidigi järjekordse jalgrattakorrastuse ajal panna taha uus porilaud (või lappida mitmes kokku), tagaporilaua tervemast osast teha aga esiporilaud.

Selliseid variante on nähtud ülimassiliselt.