[Regardman]

Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000

Tegemist pole millegi muuga kui Keeleinpektsiooni "tööhoidmises", selle asemel et nõuda eesti keele kasutamist seal kus vaja oleks. Kirjutatakse ajalehtedele artikleid kui "tublid" nad on ja palju tööd teevad ning kui palju veel teha on. Kahju et ainult kakskeelsed sildid neid häirivad, aga mitte riigiametite kakskeelne paberimajandus. Hale

Kusjuures ma ei saa aru, millise seadusesätte alusel loeb Keeleinspektsioon kakskeelsed tänavasildid lubmatuteks. Keeleseadus igatahes nii ei ütle:

"§ 23. Teabekeel

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse § -des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde."

Ehk siis kakskeelsed tänavasildid kvalifitseeruvad eeltoodu põhjal § 23 lg 2 alla, kus on esikohal eesti keel ja olemas on ka lg 2 järgi lubatud tõlge võõrkeelde. Selge ju on, et eestikeelne tekst ei ole neuil siltidel halvemini vaadeldav ja on ka ju esikohal.

Kuna ma pole hariduselt jurist, siis ma võib-olla eksin, aga nii siit paragrahvist välja ju tuleb? Muid kohti seaduses, mis avalikke silte reguleeriks, ju ei ole?

Kirjutab Ilmar Tomusk (Keeleinsp. peadirektor):
Keeleseaduse § 23 reguleerib keelekasutust avalikus teabes (avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam). Tänavanimesiltidele on aga kantud kohanimed, mille kirjutamisel lähtutakse keeleseaduse § 19 kohaselt kohanimeseaduses sätestatust.
Kohanimeseaduse § 9 lg 1 kohaselt on Eesti kohanimed eestikeelsed ning § 10 lg 1 kohaselt dokumenteeritakse need eesti-ladina tähestikus. Sama seaduse § 14 lg 1 sätestab, et teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses ning geograafilisel kaardil peab kasutama registrisse kantud, st eestikeelset ametlikku kohanime.
Kakskeelseid kohanimesid lubab kohanimeseadus erandina kasutada sellisel juhul, kui eestikeelsel kohanimel on ametlik võõrkeelne rööpnimi (kohanimeseaduse § 11). See peab olema ajalooliselt põhjendatud. Need aga ei tule kõne alla juhul, kui on tegemist haldusüksuse, tänava või väljakuga.
Seega võib võõrkeelseid rööpnimesid panna näiteks haldusüksusest (vald, linn) väiksematele asumitele (külad). Seda on tehtud Lääne-Eestis rannarootslaste põlisel asualal. Seal on väljas eesti-rootsi kakskeelsed külanimesildid. Sama tuleks kõne alla ka vene vanausuliste põlisel asualal Peipsi ääres.
Seetõttu peavadki kohanimeseadusest lähtuvalt olema nii Tallinna kui ka näiteks Ida-Virumaa linnade tänavanimesildid ainult eestikeelsed.
Praegu Eesti erinevais paigus Keeleinspektsiooni tähelepanu pälvinud kakskeelsete siltide puhul ei saa rääkida põhi- ja rööpnimest, tegemist on eestikeelsete nimedega, mis on lisaks ladina tähestikule ka kirillitsas kirjutatud. Juriidiliselt korrektseks põhi- ja rööpnime näiteks võiks aga tuua rannarootslaste alalt pärit Tuksi, millel on rootsikeelne rööpnimi Bergsby. Samuti võiks Kasepää küla taotleda oma ametlikuks rööpnimeks Казапель ning selle suhtes ei oleks Keeleinspektsioonil mingeid pretensioone.

[Martti]

Ma sõnastan siis teistmoodi:
17 eelneva aasta jooksul pole peaaegu üldse kuulda olnud mingit nurinat(artikleid) kakskeelsete siltide kaotamise ja nende seadusevastasuses osas. Ei ole kedagi häirinud, või kui häiris, siis majaomanik on tõenäoliselt ise sildi asendanud "ükskeelsega". Aga nüüd, kui majandus on languses, tekkis Keeleinspektsioonil äkki väga suur probleem: "Tänavanurkades on siiani seadusevastased kakskeelsed sildid". Küll karistakse majaomanike ja tehakse omavalitsusele ettekirjutisi, samas kui omavalitsusel oleks kindlasti palju muud rahaga teha peale vanade siltide vahetamise(kasvõi teehooldus, aukude lappimine, tänavate koristamine jne.) Aga ei saa, sest Keeleinpektsioon lööb jalaga p....e, ja võtab vägisi finantsvahendeid käest.
Minu arvates pole see ikkagi midagi muud kui ametnikearmee(võtke näiteks kasvõi haldusreform, mida kuidagi tehtud ei saa(poliitiline tahe), kus valdades on kaks suuremat tööandjat: kool ja vallavalitsus...) tööhoidmine.

Kusjuures mul on ka väga palju infot ja pildimaterjali kakskeelsete siltide kohta, aga ühegi riigiasutusega ma seda jagada küll ei kavatse.

[miilits]

Kakskeelse sildi pärast tuli ka "kuri" kiri koju, siiani pole see kedagi seganud.

[IIIFFFAR]

Ma sõnastan siis teistmoodi:
17 eelneva aasta jooksul pole peaaegu üldse kuulda olnud mingit nurinat(artikleid) kakskeelsete siltide kaotamise ja nende seadusevastasuses osas. Ei ole kedagi häirinud, või kui häiris, siis majaomanik on tõenäoliselt ise sildi asendanud "ükskeelsega".

Lugesin netist, ise põle näind, Pärnus olla veel vene aja lõpul Aida tänaval "Adolf Hitler strasse" silt seinal olnud

[mrali]

Natuke tänaõhtust Narva linna

[mesamees]

Seoses oma Volgade haigusega käisin vaatamas ühte järjekordset isendit ja selle kindalaekast jäi näppu selline asi: http://www.foto24.ee/album/12529/p2035399 (pilt on veidi kehva,sest telefoniga tehtud,tegelikkuses on väljanägemine nagu uus).

[Potsataja103]

Pilt Pärnu linnast aastal 1989: Püha vaim ja komsomol eksisteerivad rahulikult kõrvuti (peale selle veel kahes keeles): http://potsataja103.users.photofile.ru/p...162784.jpg

[miilits]

Minu majal ilutsenud kahekeelne tänavasilt "Ploomi" sai eelmine nädal seoses maja renoveerimisega maha võetud ja nüüd läheb garaaþi seinale.

[Mossemees]

Niikaua kui ma mäletan (seega siis ligi 30 aastat), seisab mul kodus üks selline kölnivee pudel. Ema arvates toodud '70 aastate alguse poole Leningradist:



Viimasel pildil on näha, et peaaegu "tagarattani" täis ka teine. Ja lõhn on igati normaalne, kõlbaks praegugi peale määrida ja annaks nii mõnelegi kapitalistlikule hugobossile silmad ette .

[Coger]

Mul ka selline pudel olemas, aga mitte 70-test vaid u 80-te keskpaigast pärinev. Ja ammu tühjaks tehtud, isegi lõhna ei ole enam

[ralliace16]

Täna kollasin vanade masinate varuosade garaazis ja leidsin päris huvitava karbi( kirjade pealt järeldan, et tegemist mingit sorti esmaabikarbiga?). Muidu leidsin veel igasuguseid võtmekomplekte nahast kottides jne.

[valdo]

... leidsin päris huvitava karbi( kirjade pealt järeldan, et tegemist mingit sorti esmaabikarbiga?).

Kõige tavalisem kummiparanduskomplekt. Ja pole ta midagi üsna vana, võrdlemisi moodne asi, pakuksin 1960ndaid...

[indrek]

Ja pole ta midagi üsna vana, võrdlemisi moodne asi, pakuksin 1960ndaid...

Gost on küll 49, aga sama GOST-i all olid 50ndatel plekk-karbis aptetskad.

[Sm. Volgahuviline]

Mõni aeg tagasi maal sahtleid revideerides sattus näppu üks märkmik.
Märkmik nagu ikka, kuid kaanele oli trükitud niisugune tekst:
   

[miniest]

Nostalgai- Müügil Välklamp Norma FIL-46 http://secondhand.photopoint.ee/index.php?id=13890

[smolin]

Kena õllekannualus, mille isa sai ekskursioonilt Tartu Õlletehasesse millalgi 60-ndate lõpus:
pilt

Siin aga õllesilt palju varasemast ajast. Nüüd kannab Pärnu õlletehas jällegi nime Puls. Sildi sain aga üsna imelikul viisil, nimelt leidsin selle ühe pruugitult ostetud raamatu vahelt nii umbes 25 aastat tagasi.
pilt

[Veteran]

        Juhtusid kätte motosporditeemalised vimplid.

Ning veel midagi. Terv. Veteran.

[smolin]

Jalgratta sõiduluba aastast 1943:
pilt

[Sm. Volgahuviline]

Vanadest katakombidest ilmus lagedale siis niisugune raamat:    
ning sellest võis muude tegelaste seast leida ka üpris tuntud nimesid:
           

[valdo]

http://www.youtube.com/watch?v=sL8Gu3NjGwc&feature=channel

Tallinna liiklus AD 1939.