(20-10-2009, 23:53 PM)PlyVal64 Kirjutas: Milleks puid raisata? Julgeks soovitada soojusvahetiga õhk-õhk kütet ja võimalusel tõmmata torude peale 200 ruutu koormakatet, et saaks kubatuuri väiksemaks. Seda eriti Saaremaal, kus talvised temperatuurid ei ole mitte Kuusiku kandi omad Lisaks ei pea ju töökoda teps mitte tubane 20 kraadi olema? Soojuspumbad on läinud nii odavaks, et suisa paha hakkab. 7K eest saab juba pisikese 3,4kW küttevõimsusega Alpic Air'i koos paigaldusega kätte. Muidugi tasub otsida suure COP-numbriga (4 ja rohkem) seadet, sellised leiab hinnaklassis alates ~15K. ...
Ka mina toetan mõtet üles panna nii suurele ruumile õhksoojuspump. Ta töötab- toimetab iseseisvalt. Sättinud peale soovitud reþiimi, on ruum alati ühtlase temperatuuriga, samas puhutav soe õhk tekitab liikuvaid õhuvoogusid, mis suures avatud ruumis hoiavad temperatuuri ühtlase. Ka hoonele endale on see tervislikum, kui igapäevane sisetemperatuur on ühtlane. Kuna töökodades siiski lendub ohtralt tolmu, tuleks sisemist masinat korra kuus puhastada, puhudes suruõhuga sinna ladestunud tolm välja. See on ka ainuke ajakulu kogu selle kütmise juures.
Muude lahtise tulega kütteseadmete kasutamisel on siiski kõrgendatud tuleoht. Peale selle kulub päris arvestatav aeg kütmisele enesele, 1/2 põhitööajast oled katlakütja. Samas kulub jälle jupp aega, kui ruumi hakkab mingigi soojavine tulema. Õhtul juba tuba soe aga hommikul jälle külm. Bursuikade, bullerjanide ja nende analoogide puhul on ka miinuseks vähene sooja kasutegur, kuna nad ei salvesta soojust, suurem osa kütuse põletamisel tekkivast soojusest lendab korstna kaudu atmosfääri.
Gaasiga töötavate puhurite puuduseks on see, et nad tarvitavad sellesama köetava ruumi hapniku.
Kasutan oma töö juures juba mitmeid aastaid samuti kahte õhksoojuspumpa, milledest üks praegu töötab madalal reþiimil, teist ei ole enne suuremaid külmasid vaja sisse lülitada. Ruumiks on töökoda 5 m kõrguse laega ja 270 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga.