12-11-2009, 18:40 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-11-2009, 18:44 PM ja muutjaks oli valdo.)
Ratas on valmistatud Ukrainas, Harkovi Jalgrattatehases 1954. aastal üleliidulise tüübi B-22 (V-22) järgi.
Raam on ajastule omaselt kaksikkõverate peatorudega, nende vahel kaks vahepulka. 1950ndatele aastate N.Liidu naisteratastele omaselt on rataste läbimõõt mitte 28", vaid 26" (1960ndatel see mõõt üldiselt kadus tootmisest). Leistang on sarnaselt meesterahvaratastele Progress väga suurte painetega.
Raaminumber on 348527, aastaarvuks on 1954. Mõlemad on sisse löödud püsttoru ja ülemist peatoru ühendavale muhvile (Harkovi naisteratastele tüüpiliselt).
Säilinud on algne kroom (pisikeste defektidega) ning algne värv koos kaunistustega, kuid värvsee on siit-sealt veidi kraapida saanud (senini parandamata, vaid sodist puhastatud). Alles on nii esiembleem kui ka kaks sarnast värvitud embleemi püsttorul ja tagaporilaual.
Puudu on esipiduritross ja -heebel (piduri tööorgan säilinud) ning pump. Sadula pehmekate on hetkel vale, võetud välimuse andmiseks 1980ndate aastate naisterahvarattalt. Ülejäänud detailid on rattal algsed ning ka küljes, sh kell, ketikaitse jms. Kleidivõrgu osas pole ma ainult kindel, kas tal käis selline võrgukujuline või olidki üksikud kummid - praegu on tal peal viimane variant.
Ratas on hädapäraselt korrastatud 2009.a. kevadel enne selle viimist Nõukogude Tehnika Näitusele Rotermanni veskis. Fotod on tehtud pärast näituselt tagasitoomist.
Raam on ajastule omaselt kaksikkõverate peatorudega, nende vahel kaks vahepulka. 1950ndatele aastate N.Liidu naisteratastele omaselt on rataste läbimõõt mitte 28", vaid 26" (1960ndatel see mõõt üldiselt kadus tootmisest). Leistang on sarnaselt meesterahvaratastele Progress väga suurte painetega.
Raaminumber on 348527, aastaarvuks on 1954. Mõlemad on sisse löödud püsttoru ja ülemist peatoru ühendavale muhvile (Harkovi naisteratastele tüüpiliselt).
Säilinud on algne kroom (pisikeste defektidega) ning algne värv koos kaunistustega, kuid värvsee on siit-sealt veidi kraapida saanud (senini parandamata, vaid sodist puhastatud). Alles on nii esiembleem kui ka kaks sarnast värvitud embleemi püsttorul ja tagaporilaual.
Puudu on esipiduritross ja -heebel (piduri tööorgan säilinud) ning pump. Sadula pehmekate on hetkel vale, võetud välimuse andmiseks 1980ndate aastate naisterahvarattalt. Ülejäänud detailid on rattal algsed ning ka küljes, sh kell, ketikaitse jms. Kleidivõrgu osas pole ma ainult kindel, kas tal käis selline võrgukujuline või olidki üksikud kummid - praegu on tal peal viimane variant.
Ratas on hädapäraselt korrastatud 2009.a. kevadel enne selle viimist Nõukogude Tehnika Näitusele Rotermanni veskis. Fotod on tehtud pärast näituselt tagasitoomist.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel