[Martti]

Rakvere emex-is on hetkel Gaz 93.

[martvl]

see viimane ajab küll nutma

[Martti]

see viimane ajab küll nutma

Mis siin ikka nutta, auto asukoht on teada, nüüd on ainult kohaleminemise ja väljaostmise vaev.

[villu157]

Rakvere emex-is seisab juba pikemat aega ka üks vana zil (sahaar)taga aia nurgas. Mis lugu sellega on? Millegi pärast pole seda juppideks lõigatud. Muidugi päris kindel ei ole et ta alles enam on, kuna ise pole seal ammu käinud.

[Potsataja103]

Pärnus Savi tn. nähtud pilt: (firma nimi jäi küll täpsustamata)

[Edel]

Täna õhtul Tallinna Kuusaskoskis.

[valdo]

Kui täna hommikul kella 10 ajal tallinna sõitsin, sõitsin Maardus mööda ühest vanarauakoormast. Palju oli rasket rauda, silma hakkasid mitmed GAZ-AA/MM'i veljed ja sama auto sillaosad ja minu meelest oli seal koormas veel midagi vanadelt veoautodelt.

Annan lihtsalt kaasfoorumlastele teada, äkki kellelgi on emeksites (nt Betoonis) suhteid, et asja kaeda lähemalt. Ei usu, et sinna praegusel talvisel ja masusel ajal kola masskogustes tuleb.

[altraditional]

Aga kui kedagi peaks huvitama, siis AA/MM velgi ja veidi ka muud sillakraami võib ka minu käest saada.

[mossepower]

Tartu kuusakoskis täna tihe mossede utiliseerimispäev. Talveralli kleepsuga mosse kerest veits kahju, kõik rahvas ka vaatas kohapeal ,et mida fakki? Ukse ja tiivaääred olid küll roostes, aga ei midagi väga meeletut. Lisaks korralik polster, raadio tundus ka päris asjalik. Esiotsa kroomi oleks endalgi vaja olnd sealt küljest aga jh... rasked ajad, mida muud... kõike ei saa muidugi säilitada, aga kui kellegil, kes asjast jagab vaja selline masin emexi viia, siis võiks enne foorumis teada anda, et äkki keegi tahab mõnda juppi. Tean, et e21.ee foorumis on selline asi töötand.

ilusat kevadet,
Marek

[nymmik]

Tutermaa Metanexis


Üks Zil131 oli ka seal nukralt koos pari mossega.

[Aspelund]

Viljandis on Gaz-63 veermik (mootor,sillad, raam, käigukast) ning MTZ-50 hunniku otsas.

[aksel73]

Tartu kuusakoskis täna tihe mossede utiliseerimispäev. Talveralli kleepsuga mosse kerest veits kahju, kõik rahvas ka vaatas kohapeal ,et mida fakki? Ukse ja tiivaääred olid küll roostes, aga ei midagi väga meeletut. Lisaks korralik polster, raadio tundus ka päris asjalik. Esiotsa kroomi oleks endalgi vaja olnd sealt küljest aga jh... rasked ajad, mida muud... kõike ei saa muidugi säilitada, aga kui kellegil, kes asjast jagab vaja selline masin emexi viia, siis võiks enne foorumis teada anda, et äkki keegi tahab mõnda juppi. Tean, et e21.ee foorumis on selline asi töötand.

ilusat kevadet,
Marek

Tere.
Seda me proovimegi teha.
Aga huvilisi ei ole kusagilt võtta ja seda on sadu-tuhandeid kordi ka siin foorumis räägitud,et metalli kokkuost on parim ostja,ta ei kauple järelmaksu ca.5 aastaks 500- kuus maksmiseks,ei virise kui autol on väiksed värvikahjustused või isegi läbivat roostet jne.jne.
Viid auto hommikul sinna ja hiljemalt lõunaks on raha sinu pangakontol.
Nii,et supper hea ostja.
Ja mida rohkem autosid sinna rändab seda väärtuslikumaks muutub Sinu garaazis olev silmarööm.

M.Kuban buss.

Müüa Kuban buss,istmeid palju originaal istmed saab bussiga kaasa.
Hetkel Lux istmed sees.
Sõidab,vajab nokkimist.
Asub harjumaal Tallinnast ca.20 km.
Hind hetke metalli kokuostu hinna sarnane 13 000-
Müügiga kiire.
Müügis esmaspäevani so.26,04,2010a.pealeseda ei tule ta enam müüki.
Lisa inf. ja vaatamiseks aeg kokku leppida tel.56460749
Pildid http://fotoalbum.ee/photos/heikson/sets/863564
Tänud.

Kui kedagi huvitab siis ootame pakkumisi või uuel nädalal saab mõni fotokaga ringi liikuv tegelane uued ja ilusad pildid mida netti üles riputada.
Kaunist nädalavahetust.
Allan.

[kavalpea]

Ei saa ma aru inimestest, kes selliseid rariteetseid masinaid raha pärast utiliseerivad. Ostnud kuskilt odavalt liikuri, veidi nokitsenud ning ringi sõitnud, otsustavad nad siis kui isu üle läheb uunikumi lihtsalt ära hävitada.
Kas isu raha järgi on tõesti nii suur, et kaalub vanatehnika säilitamise üle?
Ok, õueruum ka maksab midagi, kuid meil on ju olemas vanatehnika varjupaik, kuhu saab masinaid viia.
Praegu kestab meil murranguline aeg, kus veel ei austata vana vene tehnikat, sest seda on siin pool sajandit pidevalt nähtud, kuid mis pole veel nii vana, et muud eurooplased neile siia tormi jookseksid. Sestap rändabki palju kõbusaid autosid lihtsalt "loojakarja". Maailmaturu metallihinnad soosivad samuti sellise suhtumise püsimist. Kuid varsti (u. 10a.) on paljudel oma kunagise lolluse üle häbi, aga metallihunti viidud omaaegset lahedat sõidukit ei too see enam ju tagasi.
Õnneks pole mul endal ühtki sõidukit üle, sellepärast ei kujuta ette, et võiks mõelda nende praegustegi müügile. Ja kui olekski vaja mõnest lahti saada, siis pigem kingin selle varjupaika kui et müün ta metalli hinnaga maha.
Mingi väärikus peab ikka ka säilima.
Kõike saab rahas mõõta, kuid metalli hind on see viimane, mida meerikuna kasutada. Sest järgmist masinat enam sama raha eest kindlasti ei saa.

Vana sõiduki müük ei olegi lihtne.
Näide elust enesest: arvutimäng. Kindlasti oleks mees võinud aastate eest selle mängu lihtsalt elektroonika jäätmetesse visata, sest keegi ju ei taha moest läinud riistapuud ja kodune ruum maksab ka ju midagi...
Ja muidugi saab öelda, et tänu teistele, kes moraalselt vananenud riistapuu minema viskasid, see konkreetne masin nii palju maksabki, kuid kas siis tasub ise olla see loll, kes harulduse hävitas? Ja veel kilohinnaga?

[Sm. Volgahuviline]

Omapoolsed tähelepanekud kõnealuse teemaga seoses:

Olles nüüd mõni aeg tagasi lahti saanud kahest taastamiskõlbmatust ning tükkideks lõigutud N.Liidu päritoluga autokerest, siis seda peaksin küll mainima, et need igasugused metalli kokkuostu firmade hinnakirjad loovad inimestele suhteliselt petliku mulje.
Komplektse, s.t. rattad all, istmed sees, klaasid ning tuled-viled küljes, mootoril-käigukastil mahlad sees, kuid läbi ja läbi mädanenud neljarattalise eest seda tonnihinda nüüd kohe kindlasti ei saa, mis hinnakirjas üleval.
Mida protsentuaalselt suurema osa moodustab auto kerest mittemetall, seda odavam on kokkuostuhind.

Ma olen siit-sealt kuulnud paari tuttava käest, kes on viinud kas siis mõne (või mõned) sõidukid metalli kokkuostu. Räägitakse enamasti, et "Ma siin viisin jah, paar ronti kuusakoskisse. Praegu on tonnihind päris hea," aga keegi ei taha millegipärast öelda, kui palju ta tegelikult selle romu eest raha sai.
Ilmselt ei taheta endale tunnistada, et vanametalli eest loodetav/oodatav kopsakas rahapakk kipub tegelikult suht õhukesevõitu olema.
Nii et võibolla on mõttekam müüa auto küljest kasutuskõlbulikke detaile jupphaaval, kasvõi sümboolsete summade eest huvilistele maha, enne kui kasutuskõlbmatu metall minema plaanitakse viia.
Sõltub muidugi, kellel missugust vidinat konkreetse sõiduki küljest vaja on.

Ma ei tea kuidas praegu lood on, kuid üksvahe oli USA-s see suhteliselt levinud teema, et kui on vaja autolammutusest mõnele masinale juppi, mida müüjal konkreetselt riiulil polnud, see-eest platsi peal vedeleval masinal tolknes ta küljes, siis ostja maksis müüjale mingi sümboolse summa ning kruvis omale vajamineva detaili küljest ära.
Ja mõlemad osapooled olid asjaga rahul. Üks sai oma vajaliku detaili, teine natuke sularaha.

Alljärgnev jutt oleks üks järjekordne näitlik õppetund.
Mina sain molekulideks lammutatud(klaasid eest, armatuur, istmed jne. seest välja), tükkideks lõigutud(mõõtudega u. 1x1,5 m) kokkuostu viidud (NB ! kahe, mitte ühe) kere eest veidi üle 2000-de krooni. Seda mõni aeg tagasi, kui musta metalli hinnakiri oli kokkuostus u. 3500.- kr/t.

Selleks, et see 2000.- krooni kätte saada, pidin ma eelnevalt kaks nädalavahetust, mõlemal päeval u. 10 tundi keredelt eemaldama kõik selle, mis vanametalli alla ei kuulu. Seejärel teist samapalju aega kulus lõikekäiaga kerede kallal räistamiseks.
Lõikamise peale kulunud ketastest ja astronoomiliseks muutunud elektriarvest, mida see lõikekäi töö käigus kulutas, ma parem ei räägi.

Selle jutu lõpuks võiks niipalju öelda, et kellel aega ja viitsimist, saab selle tükeldamise töö ise ära teha, kuid laias laastus on see võidetav summa, kui sellest maha arvestada töö peale kulunud materjalid, mis vajaduse korral osta tuleb, suhteliselt tagasihoidlik.

Mis nüüd vanade autode üleüldises mõistes viimsele teekonnale saatmist puudutab, siis iga auto pärast, mida toodeti N.Liidu ajal sadu-tuhandeid, krokodillipisaraid valada pole mõtet. See "mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" on asjade loomulik käik. Sama, nagu inimeste puhulgi.
Erinevalt inimestest säilivad aga mõned autod hoolika suhtumise korral nii mõnegi põlvkonna jagu edasi ja mida rohkem analoogseid mudeleid/marke looja karja läheb, seda rohkem- mikroskoopiliselt küll, aga siiski- tõuseb allesjäänute väärtus.

[Talupoeg taluja]

Jutu jätkuks lisan siia omi mõtteid,autode ja üldse selle vanarauateema jutu jätkuks.
Olen asja jälginud juba aastaid. Omalt poolt olen püüdnud teha kõik ,et midagi väärtuslikku vanarauda ei läheks.Vanaraud on ikka selline raud,millega midagi peale pole hakata.Ülejäänud on kas materjal või tagavaraosad.Olen vaadanud vanarauakokkuostus ja mujal,et kas midagi väärtuslikku ka on. Võimalusel olen ostnud asju tagasi. Viisaka küsimise peale pole ära öeldud. Praegu on kokkuostjatel tihedad päevad.Hinnad on kõrged ja rahvas muudkui voorib. Ei saaka neile pahaks panna. Töötus on riigis suur ja siis kui nälg majas,viiakse kasvõi vanaema istumise alt tool ära.
Mis puutub nendesse vene autodesse siis tõesti pole mõtet palju nutta .Kui kellelgi on võimalus päästa ,võtan mütsi maha.Tegelikult läheb kõige kallim kraam täie lauluga pressi alla.Keegi ei pane nagu tähelegi. Need on need asjad,millega meie esivanemad põllul tööd tegid ja ka teepeal liikusid. Noored ja enamasti ka vanemaealised ei teagi mis neil vanarauakoormas on. Nende jaoks on kõik rämps ja sodi.Tihtilugu olen näinud koormas enne 20 aastat auto juppe. Kui ise ära tunned on hea.
Kuna olen rauamäes näinud mõnda huvitavat asja,olen palunud asi kõrvale tõsta,et ehk keegi soovib,öeldakse tihti et meil ei ole ruumi asju hoida ja kes ikka neid asju tahab.
Ma näen siin ainukest võimalust midagi meie ühise asja eest teha. Kui meie kõik, kes me vanatehnikat kogume,taastame ja kellele asi korda läheb,püüame niipalju tehnikat päästa kui kellelgi võimalik.Kellegile teisele meil loota ei ole.Riik on väike ja vaene ja tema peale eriti loota ei tasu.See aga millega ise tegeleme,see on kindel. Sellised asjad on püsinud ikka pealehakkamisel ja entusiasmil. Eriti laialt on asja ette võtnud näiteks VANATEHNIKA VARJUPAIK,samuti teised väiksemad tegijad.Nende ees tuleb küll müts maha võtta. Nii et üleskutse kõigile kel jõudu ja jaksu on.Päästke niipalju kui jõuate .
Lugupidamisega TALUPOEG TALUJA

[krooks]

Ehk siis "oma jope" peaks kuusakoskis tööl olema. Keegi kes viitsib asjaliku tõesti purusti eest vasakule tösta ning nt nädalakese hoidma andes enne teistele infot olemasoleva kraami kohta. Ise olen kuusakoskisse tassinud igasugust sodi ning pea alati olen ka midagi hunnikust autole visanud. Sepa alasi olen tassinud koju, rauast merepoist on meil kodus grillimiseks üks lahe miinilaadne junn tehtud, metallplaate erinevas paksuses, kange jms. Viinud aga saasta ning tõesti mittevajalikku jama.

[Daniil]

Selleks, et see 2000.- krooni kätte saada, pidin ma eelnevalt kaks nädalavahetust, mõlemal päeval u. 10 tundi keredelt eemaldama kõik selle, mis vanametalli alla ei kuulu. Seejärel teist samapalju aega kulus lõikekäiaga kerede kallal räistamiseks.
Lõikamise peale kulunud ketastest ja astronoomiliseks muutunud elektriarvest, mida see lõikekäi töö käigus kulutas, ma parem ei räägi.

Soovitan autokere tükeldamiseks kasutada raskemat sorti kirvest, omal kogemus olemas - kahekesi kordamööda laamendades tegime bmw 325 kerest "gabariidi" umbes kahekümne minutiga.

[Veteran]

Eks neid autosid ja lahkunute garaaziriiulitel leiduvat viiakse vanarauafirmadesse ikka, kuidas see meiesuguste närvikavale ka ei mõjuks. Hea on, kui mõnele hästisäilinud masinale jaole saadakse enne hunniku otsa tõstmist.
Läbipeetud ja roostes pannidest pole muidugi kahju, mõni osa või jupp võiks sealtki " teisele ringile " minna,kasvõikroomitud detailid.( Viimati poest ostetud Ziguli kaitseraua kroom oli esimese talvega roosteplekiline näiteks), kuid keegi ei hakka seal firmas midagi sorteerima ega ladustama. Siin eelpool väljaöeldud idee "oma jopest" EMEX-s vms kohas...Viljandis oli juttu kunagi enne Kuusakoskit bossiga sellel teemal Mees pajatas, et oli siin jah üks segane, kes tööd ei teinudki, aina otsis. Kinga sai see sorteerija lihtsalt!

[hundu615]

Viljandi kuusakoskis korraliku kroomi ja sirge seljaga kõrvadega sapakas!

[Sillu]

Kui nüüd lugeda viimaseid postitusi, siis ilmselt kavalpea postitus läheb kõige paremini kokku minu mõtete ja arusaamisega, aga ma poleks oma mõtteid osanud nii hästi sõnastada.

Eks see "kõik kohe rahaks" suhtumine on vast omane eelkõige endise Nõukogude Liidu aladel tekkinud riikidele. Kahjuks on vahepealse majandusliku olukorra paranemisega seoses löögi alla sattunud ka nõukaajast jäänud põllutehnika ja ka muu raskem tehnika, millel ka "natuke" kaalu on. Juba mõne aasta pärast on ilmselt suht raske kohata näiteks K-701, T-150K, DT-75 või ka DDRi heinakoristustehnikat, mida me praegu pole harjunud veel erilisteks haruldusteks pidama (juba praegu haruldastest mudelitest rääkimata).
Aga näiteks Saksamaa idapoolel (kus ju ka oli 50 aastat sotsialismi) on DDRi aegadest pärit põllutehnika saanud omanike hulgas lausa fännamise objektiks - korraldatakse kokkutulekuid, kuhu saabub kümneid korralikult restaureeritud või ka lihtsalt veel igapäevakasutuses olevaid traktoreid, veoautosid ja muud tehnikat. Nagu näiteks selles galeriis näha:
http://www.die-rottelsdorfer.de/html/lan...dor_3.html

Ilmselt saab just sellega seoses kasutada mõistet "tehnikakultuur", mida mõni aeg tagasi ühes teises teemas (minu mäletamist mööda suht edutult) defineerida püüti.

Masu masuks ja tööpuudus tööpuuduseks, aga kui kord elu-olu taaskord paraneb, siis kord juba kokkuostu viidud unikaalset liikurit ju enam tagasi ei saa...