Tekkis selline küsimus, et palju siis üks 6,0 v8 zil kütust joob. Uurisin siit sealt ja kirjutatakse erinevalt vahemik 28-50l/100km . No selline vahemik tekitab kahtlust, muidugi kõik oleneb konkreetse masina korras olekust jne.Näiteks autokooli oma kohta öeldi, et umbes 32 sajale, see siis koormata ja linnasõit ja platsi nühkimine. Palju muidu, siis ka koormaga on ja selline asi ka veel, et eritehnika? Korvtõstukid ja kraanad, päris tühikäigul nad ju ei tiksu tööajal, ehk siis mitu liitrit tunnis kulub? Ja siis veel selline kõrvale põige, mis on zil 130 tippkiirus, mingites andmetest lugesin isegi 94 km/h välja,no ilmselge on see,et sellisel kiirusel koormaga kihutades vist mootorit kaua ei ole, kuna pöörded jooksevad ikka väga kõrgele.
See mainitud 32 on reaalne, aga ainult korras tehnika, olematu koorma ja <60km/h kiiruste puhul.
Pigem jääb tegelik kulu koormaga sõites sinna 40 kanti.
Koorem suurendab kütusekulu järsult ja talvine koefitsent autobaasides oli (vist) 1,2.
Mõni läbilöögiga küünlajuhe, mittetöötav küünal ja uputav karburaator annavad rahakotis koheselt ja kuhjaga tunda.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-01-2010, 22:23 PM ja muutjaks oli Edel.)
Mina kunagi kuulsin,et ZIL-130 porte koormaga küttekuluks nii 55l. Mingis raamatus oli märgitud 26l/100km.
Tehase andmetel on suurim lubatud kiirus 90km/h. Reaalselt pidid need elukad 120-130km/h ära võtma. Mine sa tea kui õiged need on...
Sadula (130V1) tehase näitajad 32l/100km ja kiirus 80km/h.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-01-2010, 23:11 PM ja muutjaks oli kass69.)
zil 130 kütuse kulunorm on 31,0 liitrit sajale. Kütuse lisanorm veotöö peale on 2 liitrit 100 tonnkilomeetri kohta. näide: kui auto zil 130 sõitis 250 km-t ja tegi seejuures 750 tonnkilomeetrit veotööd, on kütuse normkulu sõiduks 31x250/100 võrdub 77,5 liitrit ja veotöö tegemiseks 2x750/100 võrdub 15 liitrit. kogukulu normide järgi 77,5 pluss 15 on 92,5 liitrit. Kui auto töötab haagisega, suurendatakse 100 km kulunormi karburaatormootoriga autodel 2 liitri võrra haagise omamassi iga tonni kohta. suurim kiirus 90 km/h.
V.Kalisski, A.Manzon, G.Nagula
C-kategooria autod, 1984
(11-01-2010, 22:18 PM)Edel Kirjutas: Tehase andmetel on suurim lubatud kiirus 90km/h. Reaalselt pidid need elukad 120-130km/h ära võtma. Mine sa tea kui õiged need on...
GPSi tol ajal polnud. Spidomeetri järgi on sellised kiirused sisse saadud küll. Soolo ZILiga oli normaalne sõit kusagil 90-100 piiris. Muidugi oli pöörete piiraja karbast ära lõhutud. Pöördeid V8 ei kartnud.
Isegi kui kangeste meenutada, küttekulu kohta ei oska nagu midagi kindlat kosta.
... Päevas sai sõidetud 400-500km. Paake oli kaks, see tähendab kusagil 250l ringis. Ühe paagiga päevas kindlasti välja ei tulnud. Samas ei antud meile kindlasti suuremat põhinormi, kui tehas ette nägi. Lisanorm oli ette nähtud kallutamise eest. Porte masinal oli lisanorm tonnkilomeetri pealt. Talvel oli veel lisanorm ja linnasõiduks veel. Normist jäi bensiini üle natukene. Sai oma masinaga sõita või pisut müüa.
Seda mäletan täpselt, et käruga GAZ 53 porte põhinorm oli 23L/100km + tonnkilomeetri pealt juurde. Kokku oli vist kusagil 30L kanti siis, kui peal oli umbes 9-10 tonni. Käruga tühjalt sõites 23 liitriga just välja ei tulnud. Kärule lisanormi polnud, selle pidi välja teenima tonnkilomeeter. Õnneks polnud porte masinaga palju tühisõite....
Sain, ühe ameti, venna meenutused ka kätte.
Ei hakka neid muutmagi. Copy/paste siis.
.........................................................................
Spidol oli suurem number 120. Kui karbussist sai vaakumtorud lahti vöetud ja mootor korras oli(korralikud köönlad ja jagaja) siis soologa sai osuti ikka öle 120 ka. Koormaga ei kannatanud, kummid ei pidanud valu vastu. Kulu täpselt ei mäleta aga käruga kallajal oli kusagil 50 kanti. Seeaeg oli ikka see hea kiirus eriti karjääri kruusateedel. Soolol sai ikka kölje ette. Vana Ranna Andres oli meist ikka tödinud ka kui läksid jälle köönlaid kerjama ja karbussi reguleerima!
ZIL-ga, millel oli R6 mootor oli väetise külvikuna reaalne kütusekulu 2l /km
st 200l/100km, kuid tingimused olid ka sellised, et maanteed oli vähe ja töötegemine küntud põllul.
(Seda postitust muudeti viimati: 12-01-2010, 10:43 AM ja muutjaks oli via.)
ZIL-idel olid tagasilla reduktorid erinevad. Oli kiiremaid ja aeglasemaid. Portedel ülekandearv väiksem kui kalluritel, jne.. Kes eriti kihutada tahtis, pani LAZ-i silla alla. Siis tuli tühjalt ka >130.
Meil siin üleaedne teeb Zil-130 põllumajanduskalluriga veoteenust ja kuna auto
ideaalses korras, siis pidi 29l/100 hakkama saama. Talvel ta ei sõida.
Kuna olen selle riista rooli mõned korrad sattunud, siis kiirust on proovitud teise auto taga sõites ja eessõitja jutu järgi olevat ma 135-140 vahel veel kannul püsinud.Eks siin mängib rolli ka tuules sõitmine, kuid 130 tühjalt on reaalne.
Korralikku isendit regulaarselt korras hoides on ta kindlasti kasulikum kui Gaz-53 kasvõi juba sõidumugavuse, kolmekohalise kabiini ja 5-käigulise kasti pärast. Miinuseks on, et C1 kategooriaga ei saa sõita.
Mõni ZIL oli päris kibeda minekuga küll. Mäletan ühte huvitavat juhust Tartu-Tallinn trassilt, aasta võis olla vahemikus 1988-1990, kui nn. ümara kastiga kallaja ja furgooniga 131 omavahel "duelli" pidasid. Muudkui sõitsid aga kordamööda üksteisest mööda. Oli päris tegu, et neil RAF-iga kannul püsida, kiirus oli üle 100 kõvasti. Väikese kõrvalmärkusena, tühi RAF jooksis ca. 140km/h välja, täislastis kuskil 125, pika piinamise peale natuke enamgi.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-01-2010, 12:39 PM ja muutjaks oli via.)
(12-01-2010, 14:52 PM)motamees Kirjutas:
(12-01-2010, 10:42 AM)via Kirjutas: ... Kes eriti kihutada tahtis, pani LAZ-i silla alla. Siis tuli tühjalt ka >130.
Ohh, LAZ-i sild oli nii defka, et seda kihutamise pärast küll ei kasutatud. See sild (RABA oli vist nimi) oli üksikutel pikalainemeestel all.
Huvitav on seejuures see, et kuna ühel mootor sillast ees, teisel taga ja ilmselt mõlemal ZIL mootoril pöörlemissuund sama, siis tuli kas sillas taldrik koor sateliitidega ringi keerata või silda ümber pooltelgede telje 180 kraadi pöörata mille järel silla karteri õlikork pöördub üles, jne...
Õli ringlus muutub nii või teisiti...
RABA sillaga ZIL liikus Tartus veel üsna hiljuti. Võibolla liigub veel praegugi. Mis bussi(?) sild täpselt sel all oli, ei oskagi nüüd tagantjärele öelda. Meenutas Ikaruse silda.
(13-01-2010, 12:38 PM)via Kirjutas: ... siis tuli kas sillas taldrik koor sateliitidega ringi keerata või silda ümber pooltelgede telje 180 kraadi pöörata...
Jälle tsitaat ühe vana autojuhi mälestustest......................................
Super Mazil panime öhekorra reduktori kogemata tagurpidi alla ja läks tagurpidi
.................................................................................
RABA sild võis olla küll Ikarusi all ka. Tegelikult vist vastupidi. Vene keeles ei ole tähte R.
Eks seda silda kasutati seal, kus olid hästi suured koormused. Tal olid ju ülekanded küljekarbis. Nii oli koormus poolassidele väiksem.
MAZi sild oli umbes sama, aga oli EURONÕUDEST ülegabariidilisem. Ja, ja. Ka tol ajal kehtisid mingid nõuded.
MAZi sild oli Alka külmiku alt, kummagilt poolt, umbes 10cm väljas.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-03-2013, 15:40 PM ja muutjaks oli Edel.)
(13-01-2010, 17:21 PM)motamees Kirjutas: RABA sild võis olla küll Ikarusi all ka. Tegelikult vist vastupidi. Vene keeles ei ole tähte R.
Piltidel vasakpoolne LAZ-695N ja paremal vanat tüüpi Ikarus-250. Väliselt sarnased aga ülekanded pidid erinevad olema
Kõnealune Tartu LAZ-i sillaga ZIL http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/35516035
(Seda postitust muudeti viimati: 15-01-2010, 00:50 AM ja muutjaks oli aavu.)
(13-01-2010, 17:21 PM)motamees Kirjutas: RABA sild võis olla küll Ikarusi all ka. Tegelikult vist vastupidi. Vene keeles ei ole tähte R.
Eks seda silda kasutati seal, kus olid hästi suured koormused. Tal olid ju ülekanded küljekarbis. Nii oli koormus poolassidele väiksem.
LaZ-i peal olin lühikest aega ja minul polnud poolassi purunemist aga paljudel ZiL-i sildadega LaZ-idel olid poolassid tagavaraks kaasas tagaotsas vahekäigus soojenduskolusse pistetutena. Nagu Zilidel olid katusel tagavaraks esiklaasid.
Ja teema aitamiseks: LaZ-i mootor (Ural-Zil-i forsseeringus) tarbis normi järgi 45 l/100km kohta. Muidugi jäi üle ka, eriti kiire (turisti) sillaga variandil. Tuim tükk oli, möödasõitu täismajaga tuli ikka väga hoolega plaanida.
Veel: miinus 30 kraadiga läks bensiinivõtu toru paagis härma ja enam ei saanud kätte. Kui asendasid raudtoru vasksega, probleem kadus.
Leidsin ühe aut. kastiga LaZ-698 andmed:
Engine (ZIL-375)
Formula V8 gasoline
Power 180 hp @ 3200 rpm
Displacement 7,0 liters
Compression ratio 6,5:1
Gearbox automatic
Fuel consumption 55 liters/100 km
Max speed 78 km/h
Tarbimine ikka tohutu tänasel päeval!
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(14-01-2010, 23:20 PM)aavu Kirjutas: Leidsin ühe aut. kastiga LaZ-698 andmed:
Engine (ZIL-375)
Formula V8 gasoline
Power 180 hp @ 3200 rpm
Displacement 7,0 liters
Compression ratio 6,5:1
Gearbox automatic
Fuel consumption 55 liters/100 km
Max speed 78 km/h
Tarbimine ikka tohutu tänasel päeval!
Ega muidu öelda: "Diisliga sõidavad veoautod, bussid ja traktorid."
Kuna "suures liidus" oli rikkusi nii palju, siis ei tulnud keegi sellepealegi, et võiks uusi mootoreid "väljamõelda", või kopeerida või mida iganes, selle asemel lasti "vanal rasval"(nt. bensiinimootoriga Zil või Laz) kuni resursside ammendumiseni ja suutmatu majanduse kokkukukkumiseni. Vabaturmajanduses lõpetaks sellise kütusekuluga bussifirma kohe peale alustamist oma tegevuse, sest hind(olgu kütuse või bussipileti hind, sest tarbija maksab teenuse eest) on määrav. Diiselmootoriga linnadevahelised Ikarusedki said hakkama 25 liitriga maanteesõidul.
Oskab keegi nimetada tänapäeval mõne N-katekooria sõiduki, mis kasutab bensiinimootorit?
Samas jääb mulle mõistmatuks diiselmootor sõiduautodel(kaubikutel ja väikeveoautodel on arusaadav).
N-Liidu suur Bensiinilembus on tingitud suuresti ka ühiskonna ülikõrgest militariseeritusest ja kogu selle kolossaalse riigi tehnika ülimast unifitseeritusest. Nimelt tehti militaarsõidukid sihilikult bensiinimootoriga, seda just silmas pidades selle riigi kliimat. Diisel oleks põhjapiirkondades lihtsalt ära külmunud. Kuna aga kogu tehnika, nii tsiviil- kui militaarkasutuses pidi olema võimalikult unifitseeritud, et vajadusel saaks kogu tehnika ja tehniliselt pädeva personali rakendada sõjavankri ette, kasutati bensiinimootoreid kõikjal. Kütuseprobleemi sel värdriigil ju polnud.
. No selline vahemik tekitab kahtlust, muidugi kõik oleneb konkreetse masina korras olekust jne.Näiteks autokooli oma kohta öeldi, et umbes 32 sajale, see siis koormata ja linnasõit ja platsi nühkimine. Palju muidu, siis ka koormaga on ja selline asi ka veel, et eritehnika? Korvtõstukid ja kraanad, päris tühikäigul nad ju ei tiksu tööajal, ehk siis mitu liitrit tunnis kulub? Ja siis veel selline kõrvale põige, mis on zil 130 tippkiirus, mingites andmetest lugesin isegi 94 km/h välja,no ilmselge on see,et sellisel kiirusel koormaga kihutades vist mootorit kaua ei ole, kuna pöörded jooksevad ikka väga kõrgele.
