[2715]

Ehk siis kaks sellist mootorit ja tahaks teha neist ühe töötava, kuid on plokis raamsaaled ringi tõmmanud ja kas sellele mootorile võiks olla olemas suurema välismõõduga saalesid?
Teisel mootoril on jälle plokk lõhki külmunud, kuid vänt korralik ja paistab olema vähe töötanud.
Terve plokiga mootor oli töös elektrijaamal ja omanik ei teadnud, et enne käivitamist on vaja õlirõhk üles lasta ja nii ta kinni jooksiski.
Mingi aeg olid vanarauad neid mootoreid täis, kuid nüüd pole kuskil näha olnud.
Kui keegi teab sellist kuskil vedelemas siis võiks vihjata.
http://www.barnaultransmash.ru/upload/ctlg_t/20.jpg

[inc]

Lavassares võid küsida, neid mootoreid kasutati ka kitsarööpaliste rongide peal turbatööstuses, ehk on veel miskit alles

[uko]

AS Akk, Märjamaal on Tzeljabinski tehase esindaja,seal vabrikus nagu oli mingeid sarnaseid mootoreid.Ehk on ka varuosi saada.

[pkuldsaar]

Meie ATC 59g-l on sama mootor peal (küll ilma turbota). Eelmine omanik oli mootoriploki lasknud puruks külmuda. Kuna uut polnud võtta sai mootriplokk kinni keevitatud ning seni asi toimib:
http://www.youtube.com/watch?v=pbKLKphR2wY
Nüüdseks oleme leidnud ka tagavaramootori.
Huvitav on see et mul äi kellel on ATC 712 ei kasutanud väga pikalt üldse eelsurvepumpa ning mootor töötab hästi.

[2715]

Meie ATC 59g-l on sama mootor peal (küll ilma turbota). Eelmine omanik oli mootoribloki lasknud puruks külmuda. Kuna uut polnud võtta sai mootriblokk kinni keevitatud ning seni asi toimib:
http://www.youtube.com/watch?v=pbKLKphR2wY
Nüüdseks oleme leidnud ka tagavaramootori.
Huvitav on see et mul äi kellel on ATC 712 ei kasutanud väga pikalt üldse eelsurvepumpa ning mootor töötab hästi.

Kui saladus pole, siis kust plokk lõhki oli?
Meil on praod hülsside vahel jahutussärgist õlivanni ja on isegi niipalju laiali lükanud et hülsid alt loksuvad pesas ja parandamine pole mõtekas.
Generaatorit kasutati kunagi saunas vee soojendamiseks ja keevitamiseks.
Kuna käivitati teda 3-4 korda päevas ja ainult suruõhuga, siis nii ta läks.
Kardetavasti tuleb hakata tervet plokki taastama sest Venes maksab plokk
18 000 kohalikku raha ja samas oldi nõus sõjaväe laost remonditud mootor välja sahkerdama 40 000 raha eest.
Huvitav lisa oleks veel inertsstarter käivitamiseks voolu ja õhu puudumisel.

[pkuldsaar]

Meie ATC 59g-l on sama mootor peal (küll ilma turbota). Eelmine omanik oli mootoriploki lasknud puruks külmuda. Kuna uut polnud võtta sai mootriplokk kinni keevitatud ning seni asi toimib:
http://www.youtube.com/watch?v=pbKLKphR2wY
Nüüdseks oleme leidnud ka tagavaramootori.
Huvitav on see et mul äi kellel on ATC 712 ei kasutanud väga pikalt üldse eelsurvepumpa ning mootor töötab hästi.

Kui saladus pole, siis kust plokk lõhki oli?
Meil on praod hülsside vahel jahutussärgist õlivanni ja on isegi niipalju laiali lükanud et hülsid alt loksuvad pesas ja parandamine pole mõtekas.
Generaatorit kasutati kunagi saunas vee soojendamiseks ja keevitamiseks.
Kuna käivitati teda 3-4 korda päevas ja ainult suruõhuga, siis nii ta läks.
Kardetavasti tuleb hakata tervet plokki taastama sest Venes maksab plokk
18 000 kohalikku raha ja samas oldi nõus sõjaväe laost remonditud mootor välja sahkerdama 40 000 raha eest.
Huvitav lisa oleks veel inertsstarter käivitamiseks voolu ja õhu puudumisel.

Unustasin sel ajal sellest pilti teha. Päris pikalt oli pragu kuid mitte selliselt et keevitada ei oleks saanud. Sama mootor seisab ka Vabadusvõitluse Muuseumis katte all:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabad...se_Muuseum
Meil on olemas endal üks komplekt silindriplokke mis on seisnud väljas ning ei ole enam kasutatavad.

[2715]

Ega keegi pole kuskil netis näinud selle mootori varuosade kataloogi?
Huvitaval moel on kahe mootori peale 4 kolbi 10mm lühemad.
Huvitav oleks teada, kas paremale ja vasakule käivad erinevad kolvid või on tegu juhusega?
Surveaste tuleb mõõtmiste järgi 12,9 lühemate kolbidega ja 14,2 pikematega.
Kuna pole plaani kasutada ei petrooli,bensiini ega lennukikütust, siis ilmselt tuleks surveastet tõsta vähemalt üheksateistkümneni külmkäivitumise huvides.

[Veteran]

On kusagilt nähtud- meelde jäänud, et tankimootori vasak ja parem pool on erinevad seoses kepsude konstruktsiooniga. Oli vist nii, et ühe poole kepsu alumine ots kinnitub teise poole kepsu külge ja see omakorda vändakaelale ( nagu lennuki tähtmootoris) Seetõttu on vasaku ja parema poole kolvikäik erinev.
Targemad, palun parandage.

[metsakohin]

Üks link:
http://rezervbur.ru/v2-450.html

Otsi mootori margi järgi vene lehtedelt.