[mechanic]

Auto on aastast 91, mõned ajad tagasi läks originaalmootoril kolb puruks, asendasin mootori 84. aasta ford sierra mootoriga. Mootorid on põhimõtteliselt samad kui välja arvata, et transitil oli monopritse, aga nüüd jätsin peale täiesti tavalise karburaatori, mis oli sierra mootoril peal. Jagaja ja süütesüsteem jäid transiti omad.

Varem pole probleemi olnud, kuid talvel auto seisis ja nüüd kevadel hakkas jama pihta. Mootor ei taha käivituda ja starter ei taha samuti hoogu koguda, sest mootor justkui pursib vastu, süütaks nagu valel ajal või siis tahaks mootorit teistpidi ringi lüüa. Algul olin kindel, et asi on süütesüsteemis. Proovisin vahetada jagajat, süütepooli, vahetatud on ka küünlad ja küünlajuhtmed. Probleem säilis. Süüdet olen samuti proovinud igasse asendisse keerata ja praegu peaks olema süüde käimise ajal täpseks keeratud. Seda ei kahtlusta, et süüde on vale. Tekkis mõte, et ehk on talve jooksul kuskile elektrisüsteemi niiskus sisse pugenud või on millelegi liiga teinud. Kui auto kuidagi käima lähebki, siis käib täiesti korralikult.

Lõpuks hakkasin kahtlustama ka karbussi. Võibolla tegi hoopis sellele seismine liiga, vana ka ju teine. Kas selline asi ei ole võimalik, et karburaator ujutab mootori kohe käivitusel üle, annab liiga palju bensiini peale ja liigne bensiin jääb silindrisse ning hakkab valel ajal süttima?

Igatahes olen masina kallal nuputanud tunde ja päevi, kuid probleemist pole jagu saanud. Kindlasti on siinsed inimesed sellise mootoriga palju kokku puutunud, kas või sierra peal. Iga kasulik nõuanne on teretulnud, sest masinaga on vaja tööd teha, täitsa häda käes juba

[flanagan]

Kas selline imelik sümbioos -auto le.süsteem mis arvatud monopritsele?! 2,0 l.ja igivana tavalise 2,ol OHC karpa mootori kooslus üldse sai töötada?Monopritse samas üks saast,mida pole kuulnud,et ta häireteta oleks töötanud.
Võib ju olla,aga mina pole kuulnud,ega näinud,kuid ,et tean,et 2,0l on kas OHC või DOHC mootorid aga mõlemad täiselektroonilised 4 punkti sissepritsed.Või siis,et mõlemast mootorist ka karpa variandid.Sinu auto puhul langeb ära 2,0 DOHC,aga see mis Sa sinna istutasid on vana hea 2,0.Tegelikult ei saa üldse aru miks Sa sellise imeliku mootori vahetuse ette võttsid?Miks läksid tagasi karpa peale,pannud siis juba peale Pobi mootor.Neid küll ja küll saadaval.
Flanagan

[41Degree]

Kui auto kuidagi käima lähebki, siis käib täiesti korralikult.

See tähendab, jah, seda, et süüde on enam-vähem õige, samuti on karpa laias laastus toimiv.

Lõpuks hakkasin kahtlustama ka karbussi. Võibolla tegi hoopis sellele seismine liiga, vana ka ju teine. Kas selline asi ei ole võimalik, et karburaator ujutab mootori kohe käivitusel üle, annab liiga palju bensiini peale ja liigne bensiin jääb silindrisse ning hakkab valel ajal süttima?

Imelikult peaks see asi hakkama paugutama ja tagasi lööma minu meelest siis, kui segu on liiga lahja. Kui bensiini on liiga palju, siis peaks küünlad märjaks minema ja segu üldse mitte süttima.

Ei tea, kas see mõte teab mis kasulik on, aga kudamoodu sellel karpal "toores" on? Kas trossiga või mingi elektroonika-/automaatikaratsiga? Minu nägemuses võiks sarnast probleemi tekitada see, kui "tooreklapp" (ehk külmkäivitusklapp) on külmalt käivitades lahti.

Aa, muide, kas Sa oled lasknud mootoril töösoojaks ka minna? Kas soojast peast käivitub korralikult?

[Jesper]

Ma karpamootori eripärasid ei tea, aga pritse-OHC-l mädaneb see juhe ära mis süütepoolile "signaali" annab ja pärast seda auto enam ei taha käivituda.

[nustu826]

Liigne bensiin aga kohekindlasti ei saa süttida valel ajal, kui just ise tikuga ei süüta. Säde ju tekib ühel kindlal hetkel, kui klapid on kinni. On olnud juhus karpaga sierral, kus probleemseks osaks oli süütepool, mis lõi üle, või kui niiskeks sai, siis ei tekitanud üldse välku enam. Siis ka lonkas ja suri välja ja tegi igasugu muid trikke.
Ega ei või olla, et sul jagaja peal loksub, või mõni osa sellest. Sest kui käivitamise hetkel kinni poob, siis ei oska küll mujalt viga otsida kui süütesüsteemist.

Topkat andes ei ujuta ka ju üle(üldjuhul), kui just poolt liitrit korraga sisse ei vala. Käima läheb ikkagi.

[mechanic]

Karpa panin just selleks peale, et monopritsel oli eelnevalt juba mingi elektriline jubin läbi ja sellepärast võttis jube palju kütust. Samuti on monopritsel elektriline bensiinipump, millest tekib palju probleeme. Karpaga masinal on tavaline mehhaaniline pump, mis on töökindel ja ei anna naljalt saba. Ühesõnaga karpa läkski peale selleks, et kogu masin saaks töökindlam. Oleks, et sellele mootorile kuskilt kontaktjagaja saaks, siis paneks selle ka peale.

Toores töötab sellel karbussil jahutusvedeliku temperatuuri järgi. Kui mootor on külm, siis on tooreklapp kinni, soojaks minnes avaneb. Olen mootori korduvalt täiesti kuumaks lasknud. Kui need käivitusprobleemid on, siis ongi masin võimalik käima saada ainult külma mootoriga. Sooja mootoriga ei taha enam üldse minna.

Samas kuulsin töökaaslaselt, et tema vanal VW santanal oli mingi aeg karbussi rikastusklapp lahti jäänud ja siis oli samamoodi käivitusel purssima hakanud. Kütusekulu ka suurenes. Praegu võtab transit selle sierra mootoriga vähemalt 15l 100km kohta, mida on palju. Üha enam tekib kahtlus, et karbuss annab liiga palju peale. Kui pealmise poole korra lahti keerasin ja ujuki taset veidi langetasin, siis läks juba jupi paremini käima. Nüüd ei teagi, kas asjal on seos või mitte.

On keegi kursis, kas sierra karbussile kuskilt veel remontkomplekti ka saada on?

---

Ma karpamootori eripärasid ei tea, aga pritse-OHC-l mädaneb see juhe ära mis süütepoolile "signaali" annab ja pärast seda auto enam ei taha käivituda.

Räägi lähemalt, millist juhet silmas pead ja kuidas kindlaks teha, kas see terve on? Nagu ütlesin, siis jagaja, süütepool ja muud sellised elektrilised komponendid on siiski veel pritsega mootori omad.

Kusjuures oli ka selline juhus, et sai masinat pikalt käivitatud, kuid käima ei läinud. Võtsin siis jagaja oma pesast välja, et saaksin seda sõrmega ringi ajada ja sädet proovida. Kui jagajat sõrmega keerutasin, siis tegi mootor kaks korralikku turtsakat, tahtis nagu mootorit ringi lüüa. Järelikult oli silindritesse jäänud ikkagi piisavalt palju bensiini ja sädeme korral tekkis süttimine.

[lauren]

Arvan et süüde totaalselt vale.Kui rootori pesast välja võtsid siis ei pruugi enam õige olla. Süüde tuleks märkide järgi paika panna ja siis edasi proovida.

[mechanic]

Arvan et süüde totaalselt vale.Kui rootori pesast välja võtsid siis ei pruugi enam õige olla. Süüde tuleks märkide järgi paika panna ja siis edasi proovida.

Nii hull see asi nüüd ka ei ole Olen neid jagajaid ikka korduvalt pesast välja võtnud ja samamoodi tagasi pannud, see on asja juures kõige väiksem probleem. Ja peale viimast jagaja eemaldamist on auto käivitunud küll ja süüde on täpselt paika timmitud. Probleeme valmistab endiselt käivitumine, mitte käimine.

[tarko]

Kui kaua see bensiin paagis on olnud? Mul ühel isendil oli seisnud bensiin sees, siis tegi sama nalja. Kui lõpuks käima sain, sai soojaks ja käis ilusasti. Kui eetrit enne starteri andmist õhupuhastisse pihustada, kas siis läheb kohe käima?

[mechanic]

Kui kaua see bensiin paagis on olnud? Mul ühel isendil oli seisnud bensiin sees, siis tegi sama nalja. Kui lõpuks käima sain, sai soojaks ja käis ilusasti. Kui eetrit enne starteri andmist õhupuhastisse pihustada, kas siis läheb kohe käima?

Bensiin peaks vist värske olema, sest selle käivitumisprobleemiga sai siiski ka sõidetud, mõned pikemad otsad on juba tehtud ja uut bensiini on kõvasti peale läinud. Stardigaasi ja topkat kai mõne aja eest isegi proovitud. Peale seda tegin järelduse, et asi on kindlasti süütesüsteemis, kuna ükskõik kui vale süüde ka on, peaks stardigaasiga mingit häält ikkagi kostuma. Sellest katsest võiks nagu järeldada, et käivitamise hetkel sädet ei ole. Samas hiljuti hakkasin rohkem karbussi kahtlustama, seda enam, et üks töökaaslane ütles, et tema vana auto oli üleujutamise korral täpselt samamoodi vastu purssinud. Ei teagi nüüd kust otsast alustada...

[41Degree]

Ei teagi nüüd kust otsast alustada...

Vana kurineedus, see asi võtab kukalt kratsima. Ja siis, kui mootor käib, on jõudu ka korralikult, pöörded lähevad kiirelt üles ja kõik muud rammunäitajad on ka tagumiku järgi normis?

Üks variant veel, mis aitaks võib-olla diagnoosi panna, on küünalde uurimine. Kui Sa ühe pikema otsa teed (kümmekond kilomeetrit), keera üks küünal maha (Transitil vist kõiki ei ole väga mõnus maha kiskuda) ja kae, mis nägu on. Siis anna starterit tükk aega, aga ära käima lase minna ja uuesti küünal maha. Kas küünal on siis kuiv või märg?

Ja kas see käima mitteminemine on kogu aeg samasugune?

[v6sa]

Väga ilmekas näide väga levinud väärarvamsuest: pritse on jama ja karpa on hea. Aga palun, aidake see karpa käima saada...
Kui see karpa nii hea oleks pritsega võrreldes, siis see aretis ju käiks...

Kas sel monopritsil on mingi eriline süüde?
Ilmselt oli ikka tavaline andurga jaotur ning transistorkatkestiplokk, mis juhib kõrgepingepooli. Toitesüsteemi vahetus sellisel juhul rolli ei mängi - süüde elab oma elu muust mootorist sõltumatult.
Kui sel aga oli originaalis juba mingisugune nupukam, kaarti lugev süsteem peal, siis see võis küll lolliks minna, kui osa rääkijaid äkki vait jäi...

Kas rikastus töötab korralikult? On külmana peal ja soojana maas?
Kas soojast peast käivitub gaasi põhjas hoides paremini?
Kas süüteosa on kuiv ja terve, kaas läbilöögijälgede ja korrosioonita?
Mis nägu on küünlad? Mustad või heledad?
Millised on mootori heitgaasinäitajad?

Selle jutu peale saame vaid arvata, mingeid diagnostikaks abi andvaid vihjeid nagu ei paistnud...

EDIT: Oot - mis bensupump sellel praegu peal on? Kas pritse oma elik umbes 3 bar andev elektriline? Või sama, mis karburaatormootori peal oli?

Kui kütuserõhk on liiga suur, siis võib (kuid ei pea) pressida kütust nõelklapist mööda ja sellega segu liigselt rikastada.

[Jesper]

Räägi lähemalt, millist juhet silmas pead ja kuidas kindlaks teha, kas see terve on? Nagu ütlesin, siis jagaja, süütepool ja muud sellised elektrilised komponendid on siiski veel pritsega mootori omad.

Tõmba üks lisajuhe plussist otse selle süütepooli poole peale kus on kirjas "+" ja proovi kas siis läheb käima. Originaal jäta ka paika.

Ma ei tea absoluutselt miks see nipp antud vea puhul töötab, aga töötab

[mechanic]

Hakkan siis postitustele ükshaaval vastama. Transiti originaalmootor oli passi järgi 57kw, sierra oma peaks olema vähemalt 74kw. Mees kes selle transitiga sõitis ja koormat vedas, ütles, et vana mootoriga läks paremini edasi. Olevat koormaga probleemideta 90km/h peale vedanud ja oleks isegi üle läinud. Sierra mootoriga ei tahtvat üle 70km/h minna (mootor on hiljuti remonditud, plokikaane kapremont, uued rõngad jne). Seega mingi jama peab ikka olema. Tühikäigul läheb muidu väga ilusti pöördesse, hääl on samuti ilus.

Käima mitteminemine ei ole kogu aeg ühesugune. Kui korra hakkab minema, siis läheb ilusti käima. Kui tõrkuma hakkab, siis jääbki tõrkuma. Kuigi seda hästi käimaminemist esineb väga harva.

Pritse kohta nii palju, et ma ise arvan samuti, et pritsega käib mootor paremini, on ökonoomsem, võimsam, käivitub paremini jne, kuid mingi vidin seal juba järgi andis ja tänu sellele hakkas pritsega meeletult kütet võtma. Samamoodi on pritsel ka elektriline bensupump, millega oli samuti juba jama. Karbussiga ja mehhaanilise pumbaga on kogu asi lihtsalt töökindlam ja on suurem võimalus, et annab tee peal ise midagi veel parandada. Olen kuulnud ka, et see fordi monopritse ei pidanud kohe üldse töökindel leiutis olema.

Transiti jagaja on jah täpselt sama, mis sierral, ainult et pistikud ei ole samad ja transiti omal puudub vaakumregulaator. Kusjuures peale mootori vahetust töötas see karbussi ja transiti jagaja kooslus väga kenasti, viga tekkis hiljem.

Rikastuse kohta oskan nii palju öelda, et see töötab jahutusvedeliku temperatuuri järgi. Külma mootoriga on õhuklapp kinni, soojaga tuleb lahti. Mis aga seal karbussi sees pool toimub, seda ma ei tea.

Seda ei saa aru, et soojast peast gaasi vajutades paremini käivitus. Samas teine mees ütles, et soojast peast ei saanud nad seda ilma gaasi vajutamata üldse käima.

Kõik küünlajuhtmes ja asjad olen üritanud ära puhastada, samamoodi rootori ja jagaja kaane klemmid. Hääle järgi ei kuule, et kuskilt sädeme üle lööks, kuid midagi garanteerida ei julge.

Nagu mainisin, siis bensiinipump on ikka mehhaaniline, elektrilisel võtsin juhtmed tagant ära ja ühendasin voolikute vahelt välja. Tagasivool on ka täitsa olemas, nii et nõelklapile liiga suur surve avalduda ei tohiks. Nõelklapi kontrollisin ka järgi, tihend oli korralik ja terve.

Üritan siis seda lisajuhtme lisamise varianti ka proovida, ehk on mingit vahet

[hullmaks]

tooreklappi saad ju nii kontrollida, et õhupuhasti maha ja näed, külmalt peab kinni olema, soojalt täiesti lahti. kui ta soojalt natukenegi horisontaalist erinevas asendis on, siis kütusekulu suureneb, kui ta aga külmalt lahti jääb, ei taha käivituda( võib käima minna, kui pedaliga pumpad, tunde küsimus, palju kordi) Vedeliku soojusega reguleeritavad tooreklapid kipuvad kinni jääma küll.
Elektriosade puhastamisest alati ei piisa, uus asi on ikka uus asi, uued küünlad, juhtmed, kaaned, rootorid ja siis tead vähemalt, et nendes ei tohiks viga olla. Seda enam et tööauto.
Mainisid ka, et starter ei taha pöördeid üles võtta, viga võib ka seal peituda, starteris mingi lühis või harjad kulunud/mustad, mootorimass ussitanud pusidkulunud/kuivad jne jne. kogu vool läheb starteri tööshoidmiseks ja sädeme tekitamiseks jääb teda napilt,

[mechanic]

Jagajat, rootorit, süütepooli, akut jne olen proovinud vahetada, küünlad ja küünlajuhtmed on päris uued. Starter sai samuti just vahetatud. See kahtlus oli mul muidu küll, et starterit andes jääb süütesüsteemile voolu väheks ja sädet ei teki. Samas eks seda sai kontrollitud ka. Nii küünlaga starteri anmise ajal, kui ka lihtsalt juhtmega vastu metalli. Töö juures elektrik ütles, et kui lööb sädeme 1cm kauguselt ära, siis on sädeme tugevus piisav. Nii põhimõtteliselt ka oli.

Massijuhet olen kontrollinud. Mass läheb otse akult starteri ülemise kinnituspoldi alla. Võib muidugi proovida kuskile lisamassi panna.

Aga vaatamata kõigele olen ise hakanud rohkem karbussi kahtlustama. Oskab keegi nõu anda, kas sierra karbussile veel remontkomplekti (tihendeid, membraane jne) saada on või kes ja kus karbusside remondiga veel tegeleb?

[v6sa]

Kõrgepingeosas ei peagi rike olema kõrvaga kuulda. Kui on vähimgi kahtlus ülelöögile, siis on mõtet need osad vahetada. See on ilmselt kõige vastikum ottomootori iseloomujoon - kõrgepingevool on üks väga veider nähtus.

Muidugi on kõige parem, kui õnnestub kahtlusaluseid tükke mõnelt töötavalt masinalt proovimiseks laenata.

Kui kiiresti starter mootorit pöörab? Ikka rohkem, kui pööre sekundis, ma loodan...

Kui katkestijaoturi pistikud olid erinevad, siis kuidas on tehtud juhtmete ühndused? On kindel, et seal mingit kontaktiprobleemi pole?

Mis nägu on küünlad? Ühtlaselt helepruunid? Või ühtlaselt tahmased? Või erineb mõni küünal teistest?

Karburaatori remondikomplekti saad küsida mitte auto, vaid karburaatori mudeli järgi. Kas sel on Pierburgi karpa?

Karburaatorit diagnostida ja häälestada oskavaid inimesi vist enam ei olegi. Samas ei ole see raketiteadus - kogu süsteem peab olema puhas ja kõik hoovad peavad liikuma takistusteta. Düüsid peavad olema õige suurusega ja tihendid lekkekindlad. Ehk krabu lauale ja poegadeks, puhtaks ja kokku tagasi. Puhtus on märksõna.

Ikkagi tekib mul kahtlus, et külmkäivituse segurikastus jääb peale... Aga sellele annab vastuse küünalde värv. Seega, mis värvi on küünlad?

Ma nüüd eeldan, et mootor ikka saavutab töötemperatuuri 80+ kraadi...

[mechanic]

Kõrgepingeosas ei peagi rike olema kõrvaga kuulda. Kui on vähimgi kahtlus ülelöögile, siis on mõtet need osad vahetada. See on ilmselt kõige vastikum ottomootori iseloomujoon - kõrgepingevool on üks väga veider nähtus.

Muidugi on kõige parem, kui õnnestub kahtlusaluseid tükke mõnelt töötavalt masinalt proovimiseks laenata.

Kui kiiresti starter mootorit pöörab? Ikka rohkem, kui pööre sekundis, ma loodan...

Kui katkestijaoturi pistikud olid erinevad, siis kuidas on tehtud juhtmete ühndused? On kindel, et seal mingit kontaktiprobleemi pole?

Mis nägu on küünlad? Ühtlaselt helepruunid? Või ühtlaselt tahmased? Või erineb mõni küünal teistest?

Karburaatori remondikomplekti saad küsida mitte auto, vaid karburaatori mudeli järgi. Kas sel on Pierburgi karpa?

Karburaatorit diagnostida ja häälestada oskavaid inimesi vist enam ei olegi. Samas ei ole see raketiteadus - kogu süsteem peab olema puhas ja kõik hoovad peavad liikuma takistusteta. Düüsid peavad olema õige suurusega ja tihendid lekkekindlad. Ehk krabu lauale ja poegadeks, puhtaks ja kokku tagasi. Puhtus on märksõna.

Ikkagi tekib mul kahtlus, et külmkäivituse segurikastus jääb peale... Aga sellele annab vastuse küünalde värv. Seega, mis värvi on küünlad?

Ma nüüd eeldan, et mootor ikka saavutab töötemperatuuri 80+ kraadi...

Enda meelest olen proovinud juba põhimõtteliselt kõiki kõrgepinge osi vahetada, siiani tulutult. Ja kui masin käib, siis probleemideta. Ehk ikka süütesüsteemis asi ei ole.

Kui aku on täis, siis ajab starter mootorit piisava kiirusega ringi, et bensumootor peaks käima minema.

Jagajate pistikud olid küll erinevad, aga praegu on siiski peal see jagaja, mille pistik auti küljes oleva pistikuga kokku istub. Ka neid klemme olen proovinud puhastada ja tihedamaks muuta.

Küünlad on minu meelest kogu aeg mustad olnud. Olen ka sellist juttu kuulnud, et tühikäigul käies lähevadki küünlad mustaks. Helepruunid peaks nad siis olema, kui on just sõidust tuldud. Kuigi jah, mustad on muidugi ka siis, kui küttesegu on liialt rikas.

Karburaator oli minu mäletamist mööda Weber.

Karburaatoreid olen ise aegade jooksul lammutanud küll, see ei ole minu jaoks võõras teema. Kui ei leidu meest, kes karbussi ilusti ära remondiks, siis saan selle tööga ka ise väga hästi hakkama. Küsimus ei ole tegelikult nii väga remondis, kui just tihendite kättesaadavuses. Kõige suurem probleem on membraanid. Ka need tahaksid vahetamist.

Kust võiks neid vidinaid saada? Oleksin iga vihje eest tänulik.

[v6sa]

Weberi ühekurgulisele oli igatahes remkomplekt Melasist riiulilt võtta paar aastat tagasi.

Kui küünlad on mustad/tahmased, siis on põlemine ebatäielik. Süüdi on kas karburaator, ebaühtlane süüde või rohke õli silindri põlemiskambris.

Kõige tõenäolisem süüdlane on karburaator, kuid ma endiselt ei välista ka süütesüsteemi...

Kas kütusetase ujukiruumis on õige?
Kas kiirenduspump on ikka tihe ja ei tilguta töötamisel läbi?
Kütuse/õhudüüsid on ikka õiged ja õiges pesas?
Kas karburaatori all on termotõkkeseib ja -krae (kui need seal üldse olema peavad)?
Palju on CO ja HC?

Karburaatorit diagnoosida on väga ebatänuväärne töö. Mingi vaigutükk ujub kusagil kanalis ja siis toimivad igasugused huvitavad asjad. Või lekib mõni tihend kusagilt õhku ja jälle on elu huvitav.
Aga edu lammutamisel. Ilmselt ei taha ükski remondimees enam ennast sellise veakirjeldusega siduda...

[mechanic]

Weberi ühekurgulisele oli igatahes remkomplekt Melasist riiulilt võtta paar aastat tagasi.

Kui küünlad on mustad/tahmased, siis on põlemine ebatäielik. Süüdi on kas karburaator, ebaühtlane süüde või rohke õli silindri põlemiskambris.

Kõige tõenäolisem süüdlane on karburaator, kuid ma endiselt ei välista ka süütesüsteemi...

Kas kütusetase ujukiruumis on õige?
Kas kiirenduspump on ikka tihe ja ei tilguta töötamisel läbi?
Kütuse/õhudüüsid on ikka õiged ja õiges pesas?
Kas karburaatori all on termotõkkeseib ja -krae (kui need seal üldse olema peavad)?
Palju on CO ja HC?

Karburaatorit diagnoosida on väga ebatänuväärne töö. Mingi vaigutükk ujub kusagil kanalis ja siis toimivad igasugused huvitavad asjad. Või lekib mõni tihend kusagilt õhku ja jälle on elu huvitav.
Aga edu lammutamisel. Ilmselt ei taha ükski remondimees enam ennast sellise veakirjeldusega siduda...

Kas saan õigesti aru, et mõtled ühekurgulise all ühe lõõriga karburaatorit? Kui jah, siis transitil on igatahes kahe lõõriga. Kütusetaset ujukiruumis sellel karburaatoril ma täpselt mõõta ei oska, kuid kui peaalmise kaane maha võtsin, siis liiga palju bensiini seal igatahes ei olnud. Kuna natuke kartsin, et uputab üle, siis painutasin ujuki keelt veidi, et taset langetada. Peale seda hakkas nagu nõks paremini käivitama. Sellest tegin ka järelduse, et ehk saab ikka kuidagi moodi liiga palju peale. Samas miks peaks ujukiruumi tase ise muutuma, seda just seistes. Tean kust on see mootor pärit ja aastaid töötas see kenasti sierra peal, karburaatorit keegi näppinud ei ole. Ka enne talve oli kõik normaalne.

Kiirenduspump lööb peale küll väga ilusti, aga seda ei saa paraku garanteerida, et ta töötamise ajal läbi ei tilguta.

Düüsid peaksid samuti kõik õiged olema, keegi ei ole midagi vahetanud.

Termotõkkeseibile ei ole samuti ausalt öeldes tähelepanu pööranud. Igaks juhuks võib ju üle vaadata kui see seal üldse oli.

CO-st ja HC-st ei tea ma samuti midagi. Ise ei ole sellega ülevaatusel käinud ja kas ta üldse õiget teedpidi ülevaatuse läbis, selles veidi kahtlen.

Tõid näite, et Melasis oli kunagi remontkomplekt olemas. Äkki oskad veel autopoodidest näiteid tuua? Vanemad inimesed teavad kindlasti, kus kunagi midagi müüdud on