[indreksirk]

Olen nokitsenud mõnda aega DKW NZ 350 projektiga.

Vajaksin abi sadula kordategemisel. Mul on kaks erinevat sadulat. Kataloogi järgi ongi kaks erinevat sadulatüüpi. Mõlemad on loomulikult ajahamba ja rooste poolt puretud. Sadularaamid on korda tehtud, kuid mõlemal sadulal on puudu osad sadulavedrud.

Pagusa sadul on sellises komplektsus, et vaja on vähemalt 7 pikka ja 4 lühikest vedru. Drilastic sadul on halvemas seisus - vajab tagumisi vedrusid, uusi alusplekke ja neid kahte külgmist vedru, mis sadulat ennast üleval hoiavad.

Kahte sadulat ma ei vaja. Mul puudub ka eelistus, kumba sadulat oma rattal kasutada. Seetõttu olen valmis igasugusteks ettepanekuteks ja pakkumisteks. Või lihtsalt headeks nõuanneteks, kuidas võimalikult mõistliku aja- ja rahakuluga vedrud korda saada.

Kui kellelgi on Eestimaa pinnal vastavale tüübile sobivat uut või vähekasutatud sadulanahka, siis seegi on veel tellimata.

Lisan mõned pildid
[attachment=31853][attachment=31854][attachment=31855]

[illi123]

Ehituspoodides müügil kanalisatsiooni ummistuse likvideerimiseks spiraalvedrud, äkki mõni mõõt sobib sadulale, pole ise veel proovinud, kuigi peagi ootab sama tegevus ees. Jõudu.

[kopraonu]

Ohoo mida minu silmad näevad DKW NZ 350, päris huvitav.
Kas osad DKW mitte kummisadulaga polnud? OLen mõlemat varjanti kohanud nii
nahast kui kummist sadulaga mudeli NZ 350 puhul aga kumb siis õigem on mina ka öelda ei oska.

[kass]

Ei oska minagi midagi asjalikku kosta, kirjutan sellegipoolest
Eks variandid on nii lgp. ksf! Indrekul kui ka teistel tegelikult teada, paraku on need teooria:
1. muretseda korralik komplektne või doonorsadul.
2. Remontida olemasolevaid
a) tellida sobiva pikkusega ja jämedusega vedrud Saksamaalt või kust iganes (Poolast), ei maksa just vähe paraku.
b) teha puuduvad vedrud ise, kas proovida tõesti Illi123 poolt pakutud ja ka jällegi saksa vanatehnika lehtedel propageeritavaid kanalisatsiooniummistuse sudimise vedrusid (pole ise neid näpus veeretanud) või midagi muud (näiteks nõuka aegsete traadikeevituse käppade sees olevaid spiraale, aga neid pole teil paraku ka vist võtta kusagilt) või kasutada teisi kättesaadavaid sadulavedrusid, näit. Minski 3-käiguliste või jalgrattasadulate omadest kombineerides.
Aga erinevate vedrude kasutamisel tuleb ilmselt veidi tegemist võrdsete pikkuste ja jäikuste saavutamisega, nii et parem oleks muidugi kõik vedrud ühest materjalist jne.
Ise olen ka suur sadulahuviline, kuna sadul on üks väheseid agregaate, mille tööpõhimõttest olen suuteline aru saama. Tulevikus on plaanis peale pesumasina trumli ja oma firma teha sadulad DKW SB mudelile, mis on analoogne ühe Indreku poolt näidatud sadulaga ja ka NSU Z mudelile (viimasele istub ka Minski sadul talutavalt peale, nagu täna kontrollisin, seda enam, et originaali Wittkoppi pole ette võtta. Ka Indreku poolt toodud sadulafirmade nimetused tulid antud sadulate juures uudisena, aga ilmselt Indrek teab, millest kirjutab. Ise pidasin Drilastiku sadulaid ainult kummist tehtuiks, samuti Pagusa omi.
Maz-ile julgen kosta, et Pagusa kummisadulad tulid NZ-idele veidi hiljem, esimese jupi NZ-id siis ilmselt nahksadulatega ikka.
Tegelikult on ka endal natuke NZ 250-t, sel aga pole üldse õiget sadulat, oli peal IÞ-i kummisadul, ka mõni NZ raam peale selle, kõik ilma sadulateta, nii et sadul on DKW-l oluline kulumaterjal.

[indreksirk]

Sadulanahast rääkides pidasingi silmas kummist sadulakatteid.

Minu küsimuse põhieesmärk oli suunatud sellele, kas ehk leidub kellegi ülearune analoogne sadul, et niiviisi mitmest kombineerida üks sadul kokku. Kaalun hoolikalt kanalisatsiooniummistuste likvideerimise vedrude kasutamise võimalust. Kataloogist vedrude tellimine on tõesti kallis. Ühe sadulavedru hind on suurusjärgus 100 krooni. Pikemaid vedrusid on sadulal 18 tk, lisaks veel lühemaid.

Mul on kavas lähitulevikus http://www.motorrad-stemler.de/dcenter/down16.htm kataloogist endale ühtteist tellida. Kui kellelgi on hääd sidemed sellise firmaga, siis oleksin heameelega valmis tellimuse kogenud inimese kaudu tegema.

[kass]

Stemlerist on mõned asjad saadud, aga rumala ja laisa inimesena (mida lgp. Indreku kohta kuidagi ei saaks öelda) olen ka mina kasutanud ühe tubli noore ksf! abi, kelle peale ma siinkohal igaks juhuks näpuga ei näita.
Stemleri võlu on see, et seal on palju asju olemas aga nagu tihtipeale sellistes netipoodides on ka neil soov (hästi?)elada ja see toodang mida nad seal müüvad ei ole minu arusaamist mööda kõik sugugi saksamaist päritolu, hind aga muidugi on alati. Küll on aga mõnede margipõhiste müüjate (näit. NSU hr. Ilusjuus) hinnad veelgi rasvasemad, käivet ka ilmselt vähem...

[Armex]

Minu 1938 ja1940 aasta NZ-350 Pagusa sadulad kummist kattega ja on ainut keskel üks suur vedru,kummi all ei ole ütegi vedru. mis vedrudest siin jutt oli.
Kas keegi teab mis aastal laks NZ-l süütevõti alla süütekarppi,nagu IZ-l

[radio007]

Tervist,teema keerleb siin küll ümber sadula, kuid mul oleks üks sellest teemast kõrvale kalduv küsimus, kuna , ehitad DKW-d siis eeldan, et sul on olemas ka varuosi, ja nimelt tunnen huvi, väntvõlli vastu ja küsimus siis ka selline, et ega sul ei vedele mõnda üleliigset DKW väntvõlli või, ei tea, kust võiks seda leida, olen seda juba viimased 3.a. otsinud, kuid siiani tulutult, võibolla ,olen lihtsalt valedest kohtadest uurinud, ei tea, kuid omal seisab ka kuuri all , 1944.a. DKW NZ 350 mis ootab taastamist, kuid kogu tegevus pidurdub väntvõlli taga...
Kui oskad aidata, siis oleksin väga tänulik!

[heiki]

Soovitan regulaarselt jälgida oksjoneid. Üks NZ250 väntvõll on praegugi pakkumisel, küllab kunagi satud ka 350 vända peale:
http://fahrzeugteile.shop.ebay.de/Motorr...86.c0.m282
Otsisin ka Luxusele 3 aastat esilaternat ja kickstarterit ja lõpuks sain ebayst. Soovitan vähemalt 1x nädalas otsingusõnad läbi vaadata.

[valdo]

... 1944.a. DKW NZ 350 mis ootab taastamist, kuid kogu tegevus pidurdub väntvõlli taga...

Rumal küsimus minu poolt - mis osas 44.a. NZ350 väntvõll erineb IÞ-350 väntvõllist? Teatavasti on IÞ-350 DKW NZ 350 replika, esimesed masinad pandi 1946-47 lausa kokku DKW tükkidest, mis kandsid osalt nelja Audi rõngastki (olen näinud vähemalt nelja sellist isendit/jäänuseid). Tean, et mitmes välised "iluvidinad" (esiporilaud, tuled) on teised, aga kas tõesti ka väntvõll?

[kass]

Lgp. Raadiole - lisaks ebay vaatamisele võiks asja uurida ka teoreetiliselt. Mis võllid sobivad, mille poolest ja kas erineb vanema NZ võll uuemast ja kuidas istuks /ei istu IÞ350 vänt.
Kummi detaile tehakse järgi, alates Poolast lõpetades Saksamaaga. Ka tuletorusid jne.
Lampe oli mitut moodi ja ei tea teised, mis kopsik Sinu dekkaril küljes on ja mis sealt puudu on.
Ja veel parem, tee oma DKW-st hoopis uus teema ja kohe tuleb igasuguseid tarku, kes hakkavad sõna võtma ja asi saab kõigile selgemaks.
Kui on 44-nda aasta masin, siis kas on kavas teha militaarmudel või midagi muud ? Kas on ikka malmkarteriga jne. On siin foorumis ka näiteks mees (peale Indreku ), kes just toimetab DKW NZ-idega, ka hilise armeevariandiga....

Tee teema, saad targemaks ja teistel ka huvitav lugeda.

[willem]

1. "Moskva" nahksadula vedrud peaksid olema üsna sarnased
2.Vedrude valmistamisest kodusel teel oli õpetus ajakirjas "Mobilisti" a`6 kuud tagasi.

[indreksirk]

Viimasest postitusest on möödunud hulk aega. On veidi jälle nokitsetud. Teatud mööndustega võiks öelda, et mootorratas on valmis. Sõidab ja puha. Väiksemaid töid suurema täiuslikkuse saavutamiseks on vaja veel teha.

Suures originaalsusihaluses on siiski mõned unistused:
1. Süütelukust olen suutnud leida vaid kaane. Pealtnäha on täitsa oma ja originaalne. Kui kellelgi on pakkuda HASAQ firma valmistatud süütelukku või ka ainult luku alumist poolt, siis andke julgelt teada. Maksan hästi.
2. Sadula ehitamisel läksin ratsionaliseerimise teed, mis tähendab, et kasutasin ühe sadulatüübi pealmist poolt ning teise tüübi alumist poolt. Mistahes jäänused originaalsadulast aitaksid mind võibolla edasi oma unistuse täitmisel.
3. Esituli on hetkel samuti kombineeritud sarnastest osadest. Hetkel on kasutatud Riemanni 170 mm klaasi ning idanaabri reflektorist valmistatud sümbioosi. HASAQ koopiaklaas on olemas, kuid puudub reflektor. Kui juhtub üle olema päris originaalne esituli, siis on see ikka parem, kui koopia.
4. Pasuna ja kaugtulede lüliti peaks olema valmistatud alumiiniumist, kuid kasutan hetkel idanaabri rauast analoogi. Nad on muidu kujult äravahetamiseni sarnased.
5. Bensiinikraani käepide on murdunud, hea oleks leida terve kraan
6. Küljejalg puudub. See on väga sarnane IZ 350 küljejelaga, kuid mootorikinnitusplaat on erineva auguvahega. Samuti peaks minu mudelil olema jalakinnitus valatud koos mootori kinnitusplaadiga, mitte keevitatud nagu IZ-l.

Eks pildid rääägivad enda eest.

[kass]

Üks ilus tsikkel jälle juures! Kui näiteks vene foorumis keegi oma valminud töö üles riputab, siis tuttavad kirjutavad järjest mitu lehte stiilis - "mul ei ole sõnu! super töö! jne...tubli, vanja!" ja üsna ühesuguste väljenditega.
Aga mõni küsib ka, et miks just beeži värvi tsikkel? Kas objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel? Mina küsiks siis ka!
Loetletud asjadest mul midagi pakkuda ei ole, on endalgi isu mitmete selliste vigurite vastu. Ja tore on, et Ksf! Indrekul on asju vahel puudu, muidu me ei näeks ega teaks siin, mis tehtud ja teoksil.

[indreksirk]

Värvivalik on tingitud eelkõige objektiivsetest põhjustest. Nimelt algmaterjali seisukord oli selline, et kroomdetailidega tsiviilratta taastamine oleks olnud ebamõistlikult kallis ja töömahukas. See on nii levinud mudel, et leidub ka paremaid toorikuid.

Seetõttu sai valitud legend, mille kohaselt algselt tsiviilkasutuseks valmistatud mootorratas on võetud ühe teatud riigi relvajõudude kasutusse. Värvivaliku gamma oli lai, kuid valitud sai selline, mida need rattad ka tegelikkuses tihti kandsid. Värv on nagu naisterahva ilu - hindamiskriteeriumid kipuvad olema subjektiivsed. Igatahes on see värv RAL kataloogi järgi selline kollane, mis pidavat olema kasutusel olema just Euroopas. Ehk siis Põhja-Aafrika korpusesse olevat saadetud veidi teistsugune kollane.

[kass]

Seetõttu sai valitud legend, mille kohaselt algselt tsiviilkasutuseks valmistatud mootorratas on võetud ühe teatud riigi relvajõudude kasutusse. Värvivaliku gamma oli lai, kuid valitud sai selline, mida need rattad ka tegelikkuses tihti kandsid. Värv on nagu naisterahva ilu - hindamiskriteeriumid kipuvad olema subjektiivsed. Igatahes on see värv RAL kataloogi järgi selline kollane, mis pidavat olema kasutusel olema just Euroopas. Ehk siis Põhja-Aafrika korpusesse olevat saadetud veidi teistsugune kollane.

Jah, neid jutte "kollastest rommeli tsiklitest" jms kollaseks värvitud asjadest on tulnud kuulata piisavalt ja tüdimuseni. Ja püütud siis selgitada, et kogu Kolmanda Riigi nn väli- või misiganes hall tehnika värviti sõja keskel mingil hetkel beežiks ja uued asjad hakkasid tulema selle värviga.
Tegelikult huvitas mind et miks beež aga mitte hall. Aga ka sellele sain vastuse. On ka endalüks WH tsikkel, mis algselt olnud hall ja pärast vastava käskkirja või määruse ilmumist plätserdatud beežiks. Või õigemini ikkagi õhu ja värvipüstoli abil värvitud. Olen mõtteid mõlgutanud, et kui kunagi...siis mis värvust kasutada. Nagu ütleb "musta numbri lihtsustatud põhidoktriin" - peab olema selline nagu tehasest välja veeres.

[indreksirk]

Ajaratas veereb ning aeg-ajalt saab ka selle rattaga tegeletud. Varasemalt kurdetud sadulaprobleemi sain lahendatud ühe teise sadulatooriku ostmisega 2010 aastal Viljandimaalt. Sealt siis vajalikud vedrud kätte saadud. Tänu ebay.de nimelisele oksjonikeskkonnale olen leidnud hulga puuduvaid vidinaid. Ikka selleks, et jõuda lähemale täielikule originaalsusele. Süütelukk on nüüd ka uhiuus, st kasutamata laovaru, millel Wehrmachti hall värvgi peal. Otsitud lenkus küljes asuv alumiiniumkorpusega tuledelüliti leidus ebay kaudu lõunanaabrite juurest Lätist. Lenksupingutusmutter on paljudel asjatundjatel pannud pead vangutama. Ja mis seal salata, minu rattal olev metallist pinguti on ilmselgelt eelmise mudeli SB küljest pärit. Nüüd aga peaks õige bakeliidist pinguti olema Saksamaalt Tallinna poole teel. Mannheimist õnnestus eelmisel aastal saada ka selline originaaltagatuli, millel kaõige klaas küljes.

Selle aastane sõit lõppes siduriketaste lõpuni kulumisega. Õnneks oli tagavaramootoris asendus võtta. Kui keegi teab, kust saab mõistliku hinnaga sobiliku korkmaterjali, siis võib sellest märku anda.

Veel täiuslikumast õnnest lahutab mind päris originaalne sadul. Tegelikult on sellest olemas praktiliselt kõik peale nende kahe vedru ülemise ja alumise poole vahel. Nendestki oleks abi. Kui leiaks veel külgjala AutoUnioni rõngastega, kraani ning Hasag 165 mm esitule, siis olekski juba peaaegu rahul. Lisan ka mõned pildid, millelt näha mind huvitavad osad.

               

[indreksirk]

Päris laiseldud ei ole. Vahepeal on õnnestunud erinevatest kohtadest kokku koguda esitule vajalikud detailid. Sadul ja kraan on endiselt murelapsed. Rattad on remonditud ja sirgeks aetud, loodetavasti on nüüd sõit sujuvam.

Nagu tavaks saanud, siis kirjutan, kui on mure. Hädapärane vajadus on leida spidomeetri ajami kate. Sobib põhimõtteliselt ka IZ 350 oma. Siiani oligi IZ ajam küljes. Reduktor on terve, kuid alumiiniumist korpus on katki. Olen loomulikult tegelenud originaalse otsimisega juba mitu aastat, kuid sel suvel sõitmiseks on vaja kasvõi IZ oma külge saada.

Sadulavedru otsides leidsin kiiresti abi, loodan, et ka selle tüki leidmisel.

Indrek
Pildil siis olemasolev katkine kate.
   

[indreksirk]

Sadulavedrud leidsin Kreekast ning nüüd on ka originaalne sadul taastatud. Bensiinikraani otsingutel olen jõudnud seisu, kus vajaksin abi üksnes näidise saamisel. Lisatud kataloogipildil on DKW NZ 350 kraan. Kraani põhiosa olen leidnud, puudu on veel settepott. Kui kellelgi on selline kraan ratta küljes või riiulil seismas, siis vajaksin seda näidiseks, et teha uus settepott. Eks võib ju kataloogipildi järgi ka aretada, aga originaali järgi oleks asi lihtsam ja õigem. Tänan juba abi eest ette.

           

[indreksirk]

Hulk aega möödunud. 31.05.2012 sai mootorratas vanasõiduki tunnustuse, mis ülejärgmisel kevadel juba lõpeb. Ratas sõidab kenasti. Lahenduse on saanud kõik varem kurdetud probleemid. 

Õnnestus ka selgitada selle ratta ajalugu ning nüüd on mapi vahel talletatud muuhulgas ka 08.06.1951 väljastatud tehniline pass ehk vähemalt niikaua on see mootorratas Eestimaal olnud. Toonane omanik Leonid, Nikolai poeg Pavlovski elas Tallinnas, Nõmmel, Pargi tänaval. Ka järgmine ratta omanik oli Nõmme elanik ning tema käes oli ratas kuni 90-ndateni. Algaja koduloouurijana võtsin ette käigu toonase omaniku juurde ning lisaks mõnusale jutule sain ka mootorrattast 1950-ndatel tehtud foto. Pilti vaadates on aru saada, miks tuli nii palju vavea näha originaalse esitule, spidomeetri, süütekarbi ja sadulatega. 

   

Reklaamin ka vanasõidukite registrit, kust leiab juba viis sarnast ratast ja ühtekokku 10 enne viimast suurt ilmasõda valmistatud DKW mootorratast. Kuni 1945. aastani valmistatud mootorratastest on musta numbriga vaid Indian (12) ja BMW (11) arvukuselt levinumad. 

Tegelikuks kirjutamise ajendiks on aga ühe teise täpselt samal 1939. aastal valmistatud DKW NZ 350 taastamistööde algus. Kui eelnevalt kajastatud mootorratas tuli viimase poldini lahti võtta, leida suurel hulgal originaaldetaile desovjetiseerimiseks, siis nüüd on ette võetud ratas, mis mis pildi peal näeb igati korralik välja. Isegi nii hea, et eemalt vaadates võiks kaaluda säilinud sõidukina sellisena hoidmist. Kuna ratas ka käivitus ja oli sõitmisvõimeline, siis olekski võinud selle tõdemusega piirduda ja panna muuseumisse seisma või investeeringuna pensionipõlve ootama. Paraku aga otsustas peremees, et ratas peab sõitma ning seetõttu tuleb asjaga tegeleda põhjalikumalt. Kuidas see õnnestub ja mida selle tänaseks 83 aasta vanuse mootorrattaga tehakse, seda püüan jõudumööda kajastada.