[ryblik1]

Mulle tekkis ka natuke kola.panen pildid. sooviks teie vanemate olijate arvmust , mis ajastul on iga asjake tehtud ja eriti huvitab kust on iltidel näidatud kell pärit, ehk keegi teab väga täpselt.
huvitab ka selle plekkmotikamehe ajastu ja tootmise asukoht.
ps kõik peale kella ja motikamehe on saadaval, küll mitte kommiraha eest.
lisan ka pildikese ühe iz49 paberimajandusest. seal on omaniku järgnevus ka olemas. aint et tsikkel on rändama läinud üle eestimaa. ehk keegi tunneb raami nri ära.

[Veteran]

Kell on vanemat sorti lennukikell, kasutati ka tankidel (?) Mis aastal tulid " relvastusse " uuematüübilised kellad, ei oska öelda. Neil oli peal lennuajaskaala ja sai ka stopperina kasutada. Militaarkelladel on taga kütteelement. Hiljem müüdi taolisi kellasid mingites plastmasskorpustes kaubandusvõrgus. Ju siis ülejäägid sõjatehasest.

Mootorratta pilt on kehvakene. Sarnaseid üleskeeratavaid , nii korviga, kui ka soolona , tsikleid oli kaubandusvõrgus neljakümnendate lõpus juba. Olid punase- halli värviga, pikkus umbes 20 cm.


Edu!

[emsa]

Pildil olev tsikkel tundub olevat väiksem versioon, nii 10-12 cm pikkune. 60-ndatel liikusid sellised N.Liidu avarustes toodetud masinad ka Eestis. Endal oli ka niisugune eksemplar olemas ja õnnekombel on ka EMSA sellise leidnud. Millises sõjatehases seda nö. rahvamajandusse suunatava tarbekaubana ja/või kattevarjuna toodeti, ei oska lisada.

[samodelkin]

Kui veel korraks rublade juurde tagasi tulla...

Kohvris paistavad mõned 1991 aasta väljalaske rahatähtede pakid, mis dateerib selle kohvri krooni ootuse ehk iseseisvuse algusaegadesse. Sel ajal oli juba suurte rahade omamine (Eestis!) legaalne. 1994 aastal Venemaal käies oleks sellest rahasummast piisanud lühiajaliseks elamiseks (liiklustrahv 3000 rubla, söök 500-1000, jne)

tervitustega
hulgus, 20 aastat paberraha kogunud.

...elasin-töötasin 1993-94 Piiteris. Polnud sel ajal Venemaal s e l l i s t e rubladega enam midagi peale hakata! Selleks ajaks olid käibel juba teised rublad, kuigi Lenin oli ikka peal.
Hinnad jah... sardellikilo 3000.-, päts leiba 120.-, metroopilet 40.- ...
Kuni 100-seni olid juba mündid ja kopikaid polnud.
Liiklustrahvide ärahoidmiseks oli tarvis lubade vahel Soome 100margane hoida. Ei tekkinud mingeid probleeme!

[pen.skar]

Võis olla aasta enne seda kui naabrinaine tuli ja lausus:"vana om koolu", s.o. Stalin. Isa käeotsas käisime Viljandis ringi. Ikka veel varemeis peatänava ääres oli täitsa terve Viljandi mõisahoone (vist miilitsamaja siis). Lillepeenrataolise ringi keskel selle ees seisis tõeline lennuk, pontsakas Jak tüüpi hävitaja. Üle kollasekstõmbunud klaasidega kabiini oli sinel visatud. Igati terve , kummid õhku täis, polnud seal keegi soomust teinud. Üritasin tiivale saada. Isale andsin end selle kaubaga kätte et ostame õhupüssi. Vist polnud, aga komisjonipoest saime 45 rubla eest saksa binokli. Kooperatiivkauplus pakkus aknal uut BMW mootorratast. Aga lennuk, kuidas küll lennuk keset linna sattus (sõjavangilaagri barakkide kõrvale lennuväli tehti vast hiljem) ja kuhu ta kadus?

[Veteran]

Kusagil 40-ndate lõpupoole oli komme paljudesse linnadesse käidavamasse kohta paigutada võiduka nõukogude lennuväe lennumasinaid.
Viljandi praeguse Linnavalitsuse ette toodi Jak - 9 hävitaja. Samal platsil rivistusid ka suurte riigipühade aeg demonstrantide kolonnid.
Peagi toimetati aga Jak miilitsameeste valvsa pilgu alla eelpoolkõneleja nimetatud kohta. Too lennuk oli ilmselt ALMAVÜ bilansis ning enne 60-ndaid otsustas tollane Viljandi ALMAVÜ esimees sm. Trudnov Jak-i maha kanda ja utiili see läkski...

---

Aga lennuk, kuidas küll lennuk keset linna sattus (sõjavangilaagri barakkide kõrvale lennuväli tehti vast hiljem) ja kuhu ta kadus?

Viljandi Riia mnt. äärne lennuväli ja angaar valmisid tegelikult tükk aega varem ja nimelt 1932. a. suveks. 10. juulil 1932 peeti siin Viljandi esimest lennupäeva.

Jak - 9 toodi Viljandisse maad mööda, kere ja kandepinnad eraldi.

[pen.skar]

Oh, on ikka seltsimehi olnud. Aga kus seda paraadi peeti? Linnavalitsus e. pangahoone kahekordsed varemed püsisid puutumata kaua, spordihoone kandis oli nagu põlenud vene kirik kirik ja mustlaste majadest vaid korstnad püsti. 80-ndatel otsiti Pihkva soodest Pe-2 taga, helikopteriga taritigi midagi välja. Sõja ajal oli neid ilmlõpmata palju. Loodi mingi uus muuseum "Boevoi slavõ" ja kogu liidu peale polnud säilinud ühtki Pe`d! Kordusõppuste ajal nii 75-ndate paiku oli Ostrovis lennuvälja ääres Tallinna pommitamisest osa võtnud Li-2 e. "Douglas" . Sees kolades oli see küll transpordika moodi, vast taheti meid, "Jo..faðiste" õrritada. Nüüd vast kõik Ty 16 ja -22 kadunud, teistest rääkimata.

[Veteran]

N.-Liidus ei mõeldud asjade säilitamise peale. Oli käsk midagi maha kanda, siis tuli see ka hävitada. Ilmselt see sõjaaegsete linnades eksponeeritud sõjalennukite kurb lõpp oli ka mingi käsukorras kampaania.
Lp. Pen. skar pidas ekslikult Linnavalitsuse hooneks endist pangahoonet. Jak seisis hoopis trepimäe ligiduses oleva kellaga torniga hoone ees. Ning paraadil veeresid veokatele ehitatud tiku- ja linavabriku maketid, korstnad suitsemas, töötajad järel marssimas.
Lennunduselgi oli suur osakaal ( kas kolmekümnendate järelmõju Viljandis toimunust ?) Ühe Man- Dieseli kastis oli Po-2 kere , teise kastis purilennuki ( 2-e istmeline, marki ei oska öelda ) kandepindadeta kere, ümbritsetud mudellenduritest.

Kui juba jutuks läks, siis lisaksin veel, et tolle purilennukiga lennati autovintsist Viljandi järve jääl ja see oli pealinnast siia toodud vist paremate tingimuste tõttu Viljandis ja lendamas käisid lisaks omadele ka pealinna poisid.
Po-2 "pesitses" vana tuletõrje hoovil kuuris ja seda kasutati aviomehaanikute õpetamisel. Sõber Arvo, kes läheduses elas, teadis rääkida, kuidas õppetöö käigus seda mootorit ka lahti võeti liivasel õuel ( töökultuur oli ikka rõve olnud!) ning hiljem ka käivitati, nii et tolmupilv oli terves vanalinnas.

[pen.skar]

Ämmakodust Saaremaalt Tornimäe kandis tõin suurele maale kõige suurema leidunud detaili sõjaaegsest lennukist. Ei oska arvata -on see aadu või NL`s tehtud, ei ühtki kirjet, stampi. Selle 0,6 mm dural`st ribi kokkuspanekuks oli kasutatud 488 neeti+ al punktkeevitus lehtede liitmiseks. Au tööle! Lennukitüüpi ja marki selle järgi ei oska vast pakkuda?. Mõõduks siin voodrilaua laius 110 mm.
Aga võibolla julgeoleku kaalutlustel toodi purilennuk Viljandi- ikkagi sisemaa,Soome-Rootsi kaugemal. Mäletan et vahetevahel oli hommikul maas fooliumilinte või metallitatud karvatuuste- ju siis käis mõni NATO lennuk üle? Omal ajal oli lennundust palju, nüüd hakkab jälle tulema. Eesti ajal ikka kolonel Maide ülelennates viskas venna tallu alla kohvri pealinna nassvärgiga. Kunagi Abjas metsatulekahju kustutades tassis IL vett, nagu mingi kott rippus taga. Metsavennad pidid ümber kolima, sest nende punker põles välja! Haiglast viidi hädaline edasi- maandumiseks mingi põllulapp, aga ära käidi. Siis väetisekülvamine- Tääksist piloot lendas küll telefoniliini alt, küll pealt!

[Soobel]

Olen siit-sealt kuulnud, et sõjaaegsed hävitajad jagatud ALMAVÜ-le laiali, kus need 60-dateks ribadeks lennati ja prügimäele viidi? Viljandi Jak-i lugu vihjaks nagu sellele ja Tallinnas olnud ka ALMAVÜ käes igasugu La-si ja LaGG-e. Iseenesest loogiline kah, kui vigurlennusportlasi ja huvi on, miks siis kasutuks jäänud ja muidu täiesti töökorras ühemootorilised hävitajad niisama pressi alla saata. Iseasi kuidas nende lennuomadustega on, olen kuulnud-lugenud, et sõjaaegse hävitajaga toimetulemine olla raskem kui sportlennukiga, tiivakoormus on suurem, mootor võimsam ja masin ise kiirem.

Aga kohustusliku vanarauanormiga seoses oli minu jaoks kõige kurvem lugu kitsarööpmeliste auruveduritega A11 ja B36, mis töötasid meil 19.sajandi lõpust 60-date keskpaigani. Depootöölised ja muidu aktivistid sõdinud ja sõimanud kõvasti selle vastu ja tahtnud, et vedurid mälestusmärkideks pandaks, aga Moskva käsk oli range... Naljakas oli minu jaoks see, et kirjutati nimeliselt ette, mihuke masin ja mihuke number vanarauda läheb, mitte et lihtsalt oleks olnud vanaraua norm, mis tuleb täita ja korras. Üritanuks siis ülemustele tünga teha, veduri pähe puruks lõigata mõni uuem vedur või lokomobiil või jumal teab mis ja näiteks A11 kuhugi võsa taha kõrvalteele "ära unustada." Tea, kas oleks läbi läinud ja kui kõvad olnuks karistused vahele jäädes?

[Veteran]

Olen siit-sealt kuulnud, et sõjaaegsed hävitajad jagatud ALMAVÜ-le laiali, kus need 60-dateks ribadeks lennati ja prügimäele viidi? Viljandi Jak-i lugu vihjaks nagu sellele ja Tallinnas olnud ka ALMAVÜ käes igasugu La-si ja LaGG-e. Iseenesest loogiline kah, kui vigurlennusportlasi ja huvi on, miks siis kasutuks jäänud ja muidu täiesti töökorras ühemootorilised hävitajad niisama pressi alla saata...

Võimalik, et N. Liidu avarustes nii toimiti, kuid eestis keelati mootorlennukursused ja mootorlennukitega ( lennuklubides ) lendamine kusagil 40.- ndate lõpus ära , ilmselt kellegi vabasse maailma pagemisega. Laulja Uno Loop olevat peale sõda Tallinna Aeroklubis lenduripaberid saanud enne ärakeelamist.

[valdo]

http://www.youtube.com/watch?v=RiPss44IYbE

MB 770 Grosser ja teised

Lugu on muidugi vanem kui pildid... 1929. aasta plaadistus.

[Roland]

Lisan siis omalt poolt pildi lennuki kellast.Selle panin pihta vene kroonust.See lennuki parda kell ja oli ka kasutusel ka raadio jaamadega autodes.Kuna olin sellise auto peal teenistuses siis sealt ka pärit!Ja ise kasutasin seda piltide ilmutamisel.
Kuid tõesti siin müüdi vena armee lahkudes igatsugu nodi ja sodi.käidi kah pakkumas lausa AKM;millest ma siiski loobusin!Kurram tanki pakkumisi ei olnud selle oleks küll vist võtnud!

[Sips]

Maalt sai leitud ilselt mingi sae remondikomplekt (äkki druzba/ural) .
Ja Kodust uus Norma corkman.

[pen.skar]

Sips- pakkeleht vast ütleb keeleoskajale midagi. Et on vaakumil toimiva bensiinipumba membraan, siis Druþba langeb välja. Et on latiots vedrudel, siis sobiks Ural. Kontrolli oletus üle kokkusurutud kolvirõngaga: Druzba 48 mm, Taiga-214 50 mm ja Ural 55 mm. JM

[valdo]

Nostalgiakraam võib pärineda ka sõjaeelsest ajast, 1930ndate lõpust:

http://www.youtube.com/watch?v=SR6M0iFe96Y

[valdo]

http://www.osta.ee/14961006

Nooruse teksased (kasutamata) ehk kes tahab ehedaid 80ndaid...

[HR.Maurus]

Patakad sisse ja ta töötab jälle..

[aavu]

Hommikuküsimus!

Põrandat pühiti põrandaharjaga. Millega pühiti pliidiesist pärast tule allategemist, st. väikest osa põrandast? Tänapäevase käsiharja eellane? Võimalik, et seda kasutati ka leivaahju põranda pühkimiseks enne leibade ahju panekut. Igatahes pliidi ees oli ta koht.

[näkisepp]

tere,mäletan lapsepõlvest sellist sulelist nagu hani,HANETIIBA.