[Andrusss]

Siin siis see imemasin tööriist http://www.youtube.com/watch?v=KLyL31LK-qw

Pidurisüsteemid on erinevad.Kui jõuad endale ferrari osta siis jõuad ka ligi 300tuh eeku maksvad keraamilised pidurid osta sinna.

Kui piduriketas on ikka sooni täis siis ei ole seal ei lihvida ega treida midagi.
Ja igapäevastel kaasaegsetel tavasõidukitel on lihtsam uus ketas osta kui vanaga mässama hakata.

See on minu isiklik arvamus

Ja minu masinal on kolvil mantset nagu kolvirõngaski + tolmukate, viimane ei ole mitte kuidagi seotud kolviga ja ei toimu seal küll mitte mingit deformeerumist ja kummitihendiga klotside eemale viimist.

[motamees]

Ju siis on neid kettavabastussüsteeme mitmeid sorte. Olgu.
Samas ei ole ikkagi tõestust olnud sellele eemaleviskamise süsteemile. See viimane video oli treimismasinast. Ja teised videod ka ümberringi olid treimisest. Kusagil aga ei jätnud see treimise aparaat ketast viskama. Isegi rõhutati, et tehas annab lubatud maksimumi viskamiseks, millest rohkem on juba jama.
Kas keegi hea inglise keele oskaja kuuleb selle ettekvatsetud viskamise kohta sealt vidost midagi?
Vanasti räägiti ka, et laagriloks hoiab klotsid ketastest eemal.

[Andrusss]

Olenevalt piduritest.Seda ma ei tea, mis 12 kolvistes ferrari keraamilistes pidurites toimub aga usu mind ma sinna tahaks pilgu peale heita.

Ja eelmises videos on kenasti näha kuidas piduriketas "viskab"ringjoone peal.Teine asi tõestuseks on kirjandus.

Samas, treitud ketaste alla käivad õhukesed peilflantsid ja parandus peilplekkkleebised, need omakorda siis selle nö"viskava koha alla.

Kui Sa treid ketast, hangid peilflantsi, mida iganes veel , mõõteriista masina küljes mõõtmiseks jne.Lihtsam ja odavam on uus ketas osta.

Aga kui masin on mingi erilise pidurisysteemiga siis tuleb kalkuleerida ja kaaluda erinevaid võimalusi ja lõpptulemuse osakaal võiks olla 80% kalkuleerimisel.

[overspeed]

Treida vöi mitte-treida, eks see vastavalt olukorrale. Aga alla miinimum-möödus ketastega liikleijaid tänavale ei soovi.

Andrusss on küll viiteid pannud oma teooria kinnituseks, kuid töestada oma väidet pole küll veel suutnud, ma vähemasti ei usu veel. Me oskame inglise keelt ja me teame kuidas piduriketas töötab, kuid selle kohta, et ketas viskama peab pole kuskil kindlalt kirjas olnud. Mis kirjandus? Näita meile ka! Vötsid uue ketta ja möötsid mikromeetriga, et viskab ... praak ketas vöi odav detail.

Aga mine sa tea, äkki peabki ?! ..... vast mönel odaval rahvaautol mille kiirus üle 90 km/h ei küündi.

[Talupoeg taluja]

Paistab,et see pidurite jutt läheb liiga keeruliseks ja kalliks.Lahendame asja väheke lihtsamalt.Tooge oma kettad siia,ma trein need nii,et viskavad mis jäle...Ongi asi lahendatud. Ega vanakooli-mehed muidu ei rääkinud,et treime üle ja viiliga parajaks! Selles oli ikka mõte sees.Liiga hästi tehtud asjad tihtilugu ei toimi.

[motamees]

...Ja eelmises videos on kenasti näha kuidas piduriketas "viskab"ringjoone peal. ...Teine asi tõestuseks on kirjandus...

...Nojah, nägin. Aga sellepärast ju treimistöö ette võetigi. Odavam, kui uued osta. Seda rõhutati mitu korda. Tähendab asi oli tuksis.
Ma olen ju selliseid viskavaid kettaid treiali juurde viinud ka. Natuke sai sõita ja mine jälle treiali juurde. Vaja on ainult ketas korra üle kuumutada ja jälle on viskav ketas olemas. Sellepärast tehased annavadki kettale miinimum mõõdu. Sinna paksuse sisse peab auto aeglustamine ära mahtuma. Muidu juhtub nii nagu Honda CRVl (et ma nüüd ikka õieti mäletaks) testisõidus. Lihtsalt pidurid kaovad ära.
...Seda tõestuskohta ju küsisingi juba eelnevalt. Olgu siis kirjanduse peal päälegi - Seda saab ju pildistada.
Ja siis veel. See peilflant pannakase ketta alla, et ketas väheke viskaks. Selleks aga tuleb ketas maha võtta. Siis aga kaob selle kalli treimismasina mõte sootuks ära.

[uko]

Asi vist ikka selles ,et ei viskaks.Mingi vend lihvis ju ketta kella järgi täiesti nulli.

[motamees]

Selle peiliflantsi jutuga tahtsin ma natike Andrussi teooria vastukäivaid kohti välja tuua. Ta ju kirjutas sellest viskamise tekitamise kontekstis.
Samas on mul Ukoga üks arvamine muidugi.

[Andrusss]

Nulli võid ajada aga kas see pidur ka hiljem töötab?Tööpõhimõte
Pidurisüsteemid on väga erinevad ja yheselt ei saa reeglit paika panna, et kõik toimib yhte moodi.
Yhe kolvilise hydraulilise piduri puhul ventileeritud kettaga toimub piduriklotside eemale viimine manseti abil(in case) ja piduriketta wobble ehk loperdamise tagajärjel.
Esimestel piduritel on koormus suurem ja seetõttu on seal tavaliselt ventileeritud kettad,ees vent. taga täisketas või ventileeritav õhem või trummel
Märgitud on ka, et wobble, liinil tavaliselt 0.02mm ja igal tootjal võib see erinev olla.
Kirjas on ka , et mahatreimine ei ole soovitatav, sest ilmselt on sellel on otsene mõju töötemperatuurile, hõõrdejõule jne.Tagumisi kettaid äkki siis ikka treiks?

Omast kogemusest treitud esimeste piduriketastegaketastega:
Sai vahetatud nii mansetid, kolvid poleeritud, uued piduriklotsid lihvitud , kettad paigaldatud.Piduriketas jooksis ilusti vabalt klotside vahel.Õhutatud
Nö proovisõit siis ca 6 km ja pidur jäi nagu peale ja pidurdamise ajal hakkas kakkuma paremale.Jõudsin lähtepunkti tagasi suitsupilv üleval, ketas tulipunane, kõik praksus ja susises ja auto läks põlema.Kas kuumusega laiali joosknud laager-laagrimääre või manset-pidurivedelik nüüd mis tule otsa võttis aga rohkem selliseid katseid teha ei soovi.See kokkuhoid uute ketaste arvelt ei õigustanud igatahes.

Mina soovin liikuda masinaga punktist A punkti B toimivate piduritega ilma kõrvalnähtudeta ja ei kavatse ka pidurite pealt raha kokku hoida.Pigem hoian seda helitehnika ja muu sellise tilu-lilu pealt.

Näiteks keraamiliste ja karboon kattega pidurite juures hakkab pidur alles korralikult tööle väga kõrgete temperatuuride juures.Tavaautodel neid reeglina ei kasutata kuna nad ei saa toimimiseks vajalikku temperatuuri üles ja hind neil soolane.

[argo1974]

Tänapäeva autoremondi areng, mis koolitab esinduse jukusid teatud arusaadavatel põhjustel (kasumi teenimine, garantii andmine jms) üksnes komponente välja vahetama, et tähenda sugugi seda, et vana hea taastusremont oleks saatanast - pidurikettaid treitakse edukalt ka mujal maailmas. Karastamata 420 teras (X46Cr13), millest enamus kaasaegseid OEM kettaid vorbitakse, pole miski imematerjal, et seda ei saaks trei- või spetspinkidega mõõtu töödelda.
Samuti puudub tavakodanikul teadmine, mida tähendab tegelikult tootja poolt mainitud kulumispiir. Enamjaolt on see ketta minimaalne paksus, mil tohib viimast korda uued piduriklotsid paigaldada (kel nt TIS vms juhend kättesaadav, võib ise üle lugeda).

[motamees]

Samuti puudub tavakodanikul teadmine, mida tähendab tegelikult tootja poolt mainitud kulumispiir. Enamjaolt on see ketta minimaalne paksus, mil tohib viimast korda uued piduriklotsid paigaldada (kel nt TIS vms juhend kättesaadav, võib ise üle lugeda).

Kena, et mind liigitatakse mittetavakodanike kilda. Mul on kataloog kõikide ketta mõõtudega täitsa olemas.

[stihl]

Nulli võid ajada aga kas see pidur ka hiljem töötab?

Muidugi töötab. Peapumba kolb vabastatakse survest, see vedru mõjul liigub tagasi ja samuti liiguvad tagasi kõik töösilindrite kolvid.

Omast kogemusest treitud esimeste piduriketastegaketastega:
Sai vahetatud nii mansetid, kolvid poleeritud, uued piduriklotsid lihvitud , kettad paigaldatud.Piduriketas jooksis ilusti vabalt klotside vahel....auto läks põlema.

Suppordi liugurid olid ilmselt kinni.
Ketta viskumine või mitteviskumine ei puutu asjasse.


Jutt on kuidagi diletantlikuks läinud.
Kes miinimum paarisadat ketast treinud pole, ei maksa väga sõna võtta...

[motamees]

...Kes miinimum paarisadat ketast treinud pole, ei maksa väga sõna võtta...

OK. Oligi aeg, et keegi postitamise ära keelaks.
Ei ole nii palju kettaid treinud. Umbes niipalju vahetanud neid.

[peeterk]

Ja minu masinal on kolvil mantset nagu kolvirõngaski + tolmukate

Väga põnev arutelu, ütleks ka paar sõna sekka aga enne tahaks teada, et mis masin see Andrussil selline on millel pidurimansetid nagu kolvirõngad on? Huvitaks ka see materjal, millest need tehtud on.

[Andrusss]

Eks ikka kummi laadne materjal , mis pidurivedelikku kannatab.See tõttu on naad kolvirõngaste moodi, et asetsevad kolvil soones ja ristküliku profiili ja ei mingit paindumist ega töö tegemist kolvi liigutamiseks.

[v6sa]

Väga huvitav väide. Miks Sa arvad, et elastne kummi ei anna järele kui kolb liigub?
Tihendirõnga järeleandmist (läbipaindumist, kui soovite)väidavad ka õpikud. Ei tasu unustada, et me räägime mõne kümnendiku suurusest liikumisest, mitte millimeetritest. Ka lõtk ketta ja klotsi vahel on samas suurusjärgus.

Kui nüüd norida, siis mina ei tea ühtegi kolvirõngast, mida paigaldatakse venitades. Ikka on sees lõhis diameetri suurenemiseks. Kummist ja plastist tihendrõngaid paigaldatakse venitades küll, nende elastsus on selleks piisav.

Aga teema alguse juurde tagasi tulles on rumal väita, et treida ei saa. Iseasi, aks tasub - üsna tihti kõverdub saastmaterjalist (või pragunenud jahutusribidega) ketas uuesti ja efekt on lühiajaline. siledakstreimisel peale klotsi metallini sõitmist näen mõtet, kuid mitte rahalist. Pigem soovist saada võrdne pidurdusjõud - krobeline ketas pidurdab paremini (ja kulutab klotsi hoopis tõhusamalt).

[Andrusss]

Pigem pidasin silmas kolvirõngast selles mõttes, et ta asetseb kolvil ja kui tal lõhe on siis vaevalt see oli ka seal kinni hoiab.Kisub norimiseks jah.
Samas piduriketastele võid treida freesida sooni auke jne.
Jutt läheb vist rallispordiks ära jälle.

[mossepower]

Endal oli selline juhus:
   
Juhtus see siis 100+ km/h möödasõidu ajal maanteel. Äkki käis ilge pauk ning tükk kettast oli minema lennand, suport kuskil eemal ning pidurivedelik ka väljas(polnd enam ei käsi ega jalgpidurit). Lisaks tulid rattapoldid ka mitu keerdu lahti.

Pärast töökojas leiti, et 1 probleem, miks juhtus oligi see, et ketas oli treitud ning üks pragu oli juba kettas olemas(pildil 1 murdekoht tume ja teine hele), mille taha siis klotsid kinni jäid. Lisaks vb. olid valed poldid ka supportile pandud, aga need kadusid teadmata suunas.

Arvestades seda, et antud auto uus piduriketas maksis 150.- eek(passat`96), siis treimine tundub antud juhul utoopiliselt idiootne. Lisaks remont ka kallim kui uus ketas oleks olnud(support, ketas, amort, toru, voolik).

Tuttavad autondusega kodus olevad tegelased, kui neile pilte näitasin, leidsid ka hiljem, et selline asi täiesti võimatu kui just treitud ketas pole.

[gruppen]

Et treimine tekitas praod kettasse?

[Andrusss]

Murde järgi siis juttu lugedes tundub, et pragu oli ennem treimist kettas või mis sellega täpselt aga treial peab olema päris pime ja kurt kui seda praegu ei märka ja hea, et vastu vahtimist ei saanud selle tykiga.Samas paigaldamisel oleks pidanud ka selles veenduma, et see ketas ikka kõlbulik on aga tagantjärgi ikka tarkus.

Hea näide igatahes ja seda rohkem kinnitub arusaamine, et ka turvalisem on osta uus ketas kui miskit ekperimenteerida katsetada.

Ilmselt treimist pooldavad need, kes üritavad sellega leiba teenida ja leiva kõrvalt seda treitud ketast ka kasutada.

Ja õpik väitku pidurimanseti koha pealt mida tahab, pidurisüsteemid on erinevad ja iga süsteemi jaoks ei tehta eraldi õpikut.