Postitused: 1,520
	Teemad: 156
	Liitus: May 2003
	
Maine: 
7
	 
	
	
		Juhtus nii, et kogemata kuumutasin üht rakist, mis sisaldas surve all vedru, kuumaõhu puhuriga. Rakist avades selgus, et vedru on võtnud uue kuju, kuid säilitanud oma elastsed omadused st. vedru toimis sama hästi kui enne, olles lihtsalt lühem. Hiljem kordasin sama protseduuri, venitades vedru näpitsate vahel kuuma abil algse pikkuseni. Mingit jäikuse muutust pole täheldanud.
Metalli värv on kollakaspruun.
Selle peale tuli mul kohe ette, et autol oleks vaja esimesi vedrusid kümmekond cm lühemaks saada. Mis oleks kui tõmbaks vedrud kammitsate vahele ja paneks kuhugi termika ahju...
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,294
	Teemad: 28
	Liitus: Feb 2005
	
Maine: 
11
	 
	
	
		Nii tehakse küll mönikord, kui on kiirelt vaja auto välimust "madalamaks" saada.
Lihtsalt gaasilöikajaga aetakse vedrud punaseks auto alt ära vötmata ja vajub alla küll....aga ei säilita oma vedrutavaid omadusi väga hästi, muutuvad suht jäigaks.
	
	
	
Karateturbo-kolm purki ja tigu
 
 
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 701
	Teemad: 18
	Liitus: Jan 2004
	
Maine: 
5
	 
	
	
		Hmmm kahjuks pole hetkel tarku metallurgia ja termotöötluse raamatuid käepärast kuid vedruterasteks on räni ja kroom ning muude legeerelementide sisaldusega terased. Piisavalt suur legeerelemendi sisaldus muudab terase karastamiseks vajaliku jahutamiskiirust madalamaks. Kas sa just õhu käes saad samad omadused nagu tehasest tulnud vedrul oli on isemoodi küsimus. Kui tõsine soov mässata siis soovitan sul hankida kõvaduse mõõtur ja sellega saad enam vähem pildi ette. Mõõdad vedru ennem ära ning kui näiteks puhtalt õhu käes jahutades on sinu vedru liiga "pehme" siis kordad katset ja jahutad suruõhu käes või juba kuuma õli sees. 
Kindlasti hoia foorumit ka omade tegemistega kursis.  
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 72
	Teemad: 3
	Liitus: Dec 2006
	
Maine: 
0
	 
	
	
		Kui ilma vedruterase tåpset koostist teadmata vedru kuumutada voivad vedrusse tekkida mikropraod,mis hiljem pohjustab vedru purunemise kylmas kasutamisel(alla miinus 38C).Vedrude karastamisel on oluline tåpsest temperatuurireziimist kinni pidamine,tåhtis pole ainult oige temperatuur vaid ka oige kuumutamis-jahutamiskiirus,pealegi tuleks detaili kuumutada yhtlaselt,mis detaili suurte moodete ja keerukate kujude korral on kyllaltki keerukas ja tylikas.Temperatuurireziim aga soltub eelkoige lisandite hulgast antud terases.Seega brenneriga kuumutamisel auto esivedrude madaldamine on voimalik kuid mitte arukas,auto voib teatud tingimuste kokkusattumisel yle katuse kåia.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,520
	Teemad: 156
	Liitus: May 2003
	
Maine: 
7
	 
	
		
		
		
		26-02-2011, 13:46 PM 
(Seda postitust muudeti viimati: 26-02-2011, 13:59 PM ja muutjaks oli 
vootele.)
 
	
		Ma mõtlesin tegelikult kasutada termika ahju. Metallide värvustabel ütleb, et kuldpruuni värvusega teras on olnud ca. 260 kraadi peal, seega allapool karastamisel kasutatavaid temperatuure. Seega ei tohiks metalli struktuur oluliselt muutuda...
Edit: tegin veidi googeldamist ning selgub, et vedrudele tehaksegi peale nende "keeramist" fikseeritud asendis järelkuumutus, et saada välja keeramisest tingitud pinged.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,520
	Teemad: 156
	Liitus: May 2003
	
Maine: 
7
	 
	
		
		
		
		26-02-2011, 14:12 PM 
(Seda postitust muudeti viimati: 26-02-2011, 14:14 PM ja muutjaks oli 
vootele.)
 
	
		Irony detected...
Keegi ei rääkinud karastamisest, vaid kuumusega vormimisest.
Miks mul on vaja vedru lühemaks saada?
Sest peale autole teise mootori paigaldamist (mis on vanast kergem) vaatab nüüd auto nina taeva poole. Tahaks saavutada olukorra, kus koobas on kenasti täidetud. Samas sellele autole on kahtlane, kas lühendusvedrusid pakutakse (mosse 2141) ning mingi suva sama läbimõõduga vedru ei julge ka osta, kuna pole tulemuses kindel. Lõikamine tundub ka nagu kahtlane tegevus, kuna siis jääb vedru otsa peale kandma ja hakkab amorte õgima (mcpherson).
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,520
	Teemad: 156
	Liitus: May 2003
	
Maine: 
7
	 
	
		
		
		
		26-02-2011, 14:33 PM 
(Seda postitust muudeti viimati: 26-02-2011, 14:36 PM ja muutjaks oli 
vootele.)
 
	
		Kas see on 100% õige info, et karastatud vedru ei õnnestu allpool karastustemperatuuri lühemaks saada?
Siin võiks küll mõni termilise töötluse spetsialist sõna võtta.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 5,130
	Teemad: 212
	Liitus: Mar 2005
	
Maine: 
169
	 
	
	
		Jah, kus on need termikaspetsialistid, kes siin aktiivselt tegelevad?
Aga parandan veel enda postitust - vedru lühendamine ei taga siiski endisi vedrustustingimusi, tuleks ikkagi võtta teiste karakteristikutega vedru või kasutada lisaraskust, mis kompenseeriks mootori kaalu vähenemise.
Kui termikaspetsialistid on juhuslikult hetkel klgutamas või koeraga jalutamas, siis piisaks ka mõne sepanduse spetsialisti arvamusest, ehk?
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 160
	Teemad: 46
	Liitus: May 2010
	
Maine: 
1
	 
	
	
		Mina lõikaks keeru või niipalju kui vaja maha, ja selleks, et vedru normaalselt omale kohale istuks, painutaks selle püsti jäänud vedru otsa vajalikku asendisse- selleks on vajalik kindlasti kuumutamine, näiteks gaasipõletiga. Olen nii teinud ja pole midagi halba juhtunud. Teemasse võib muidugi pikemalt süveneda, aga kui vaja teha, siis teeks nii. Jah, ideaalis muidugi, vastavalt autole ja raskusele uus vedru aga...
	
	
	
Taivo
55624799