Turbo MTZ-i keps
#1

Kui Teil juhtub õnnetus ja saale sulab väntvõlli külge kinni. Kui selle käigus tekivad kepsule pöördumatud kahjustused ja Teil ei ole võimalik uut kepsu saada... Kui Teie abipalvetele keegi ei vasta ja lootus on praktiliselt kadunud.... siis äkki suudate Te üles leida - kepsukeevitaja!

Alljärgneval pildil on parempoolsel kepsul näha mõningad ketaslõikuri jäljed. Asi oli nimelt selles, et ühel esimesel variatsioonil turborussi mootorist jooksis esimene keps sisse. Saaled keerlesid isuga koos väntvõlliga kepsus sees ringi ja rikkusid sellega kepsu. Kas inimene hangib uue kepsu? Ei iial!!! Ta keevitab riknenud koha täis ja lihvib relekaga selle parajaks!
[Pilt: IMG_0332.jpg]
Vasta
#2

Teha saab küll jah, aga kuidas sa relakaga nii täpselt lihvid...? Treipingis vast parem ja täpsem ikka. Sai kunagi ühe nissani mootorit näpitud, oli ka kepsu keegi kunagi keevitanud, aga pidama ei jäänud, oli ikka ringi tõmmanud saale. Tegu oli muidugi ka 3 liitrise 2 turboga bensiinimootoriga, aga noh, diisli pauk ju peaks veel suurem olema...
See kepsu keevitamine siuke õnnemäng vist rohkem mulle tundub!

Taivo
55624799
Vasta
#3

Kui vaja kepsu saale kohta taastada,ei ole vaja relakat. Kepsukaane liitepinda tuleb maha lihvida. Kui see tehtud,tuleb kas siis treida või mingit muud moodi taastada saalede koht,teisisõnu-tuleb kihutada sama mõõduga auk läbi,kui on tervel kepsul. Ja ongi asi korras. Peenutsejatele niipalju ,et natuke muutub kepsu kaal ja ka pikkus. See aga pole eriti määrav. Kah asi.....
Niipalju veel,et hädaga tehakse kõike,kas pea või peega.Vahet pole,pea-asi et asi tehtud ja käib.Wink
Vasta
#4

Probleem tegelt suurem.


Nimelt kepsud on kaalus.
Ja siiamaani vähemalt mina ei ole tahtnud ühekaupa kepse vahetada.
Hiljem kaalu ajada on veel keerulisem kuigi.

Teisalt ega kepsud odavad ka pole. Mõelda vaid panna poole kuu palk kepsude peale. Saaled ja väntvõlli taastus teine poole kuu palk. Nälga jääb traktorist Vova. Ülemus vaid kepib ajusid takka.
Sealt need kepsukeevitajad tulevadki.

Teisalt probleem ka see, et turborusil peaks kepsud olema tugevamad kui tavalisel 82l. Ühesõnaga kasutatuna pole ka saada kepse.

Kolmandaks on kepsude hankimine. Maaletooja, ja 3 mitteametliku maaletoojat ei oma otse letis tavaliselt neid kepse. St tellimine 2 nädalat miinimum otsa veel.
2 nädalat traktori seismist on traktoristile veel omakorda poole kuu palk.
Tulemus see: kas jääda ise nälga või keevitada kepsud ära.
Vene ruleti mängimine võib õnnestuda või ka mitte kuid proovida tahaks kui võimalus kasvõi pisike et asi töötab.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#5

Jah, loomulikult saab teha ja kui vaja siis kasvõi sitast saia! Isegi küla vahel käia peal käigukasti võlle ``treinud`` ja liivahunniku otsas kasti ära remontinud et auto tee pealt ära saaks! Kõik oleneb sellest, mis selle asja motivaatoriks on. Kui ajapuudust ei ole ja võimalus asja siiski korralikult teha, siis loomulikult teeks korralikult. Igatahes müts maha meeste ees kes oskavad aretada ja teha!

Taivo
55624799
Vasta
#6

Kaasiku viimane lause sobib kindlasti Talupoeg T. kohta. Olen näinud tema enne esimest EW pärineval treipingil tehtud detaile, millega 1K62 omanikud hakkama ei saanud. Ja T-16 kastisilindri mansette tegi abinõus jahtuval köögipliidil- hommikuks valmis! Kõigile elamus tema sinist Ford-veoautot Viljandi vahel sõitmas näha. Meie majandi töökojas oli keerulise elulooga treial "Maestro"- Vernik Harry, kelle hoolde võis usaldada lootusetud tööd. Arvutas, treis, freesis, karastas ja hommikul kutsus vaatama- ära tegin! aga nüüd lähen poodi ja toon ühe... Rääkis oma tööst Heinkeli tehases- katsetööks anti teha polt ja mutter. Milles küsimus , viis kümne minuti pärast meistrile. See lasi tilga õli keermele ja lõi näpuga mutri veerema. Tagasi- õige mutter pidi hooga alla välja jooksma ja samas mitte loksuma! Tööks sai neile tsentrifuugi detalide valmistamine. Räägiti neile, et tsentrifuugides saadakse kartulivartest kiudainet sõjaväe vormiriide valmistamiseks. Probleemiks olla tsentrifuugide vastupidavus suurtel pööretel. Minu arvamine kisub sinna Iraani ja tsentrifuugide poole- eks aadugi vajas rikastatud uraani... Maestrole olid hiljem Siberi söekaevandused tuttavaks saanud, ülekuulamistele hambad jäänud...
Vasta
#7

Jah täpselt!

Konkreetsel juhul oli aga põhjuseks, ma ei tea mis. Igaljuhul kepse oli, oli ka poest saada aga miks nii? Ei teaRolleyes
Igaljuhul läksid nüüd neli uut kepsu ja nagu kaubatundja teadis rääkida, ei ole vahet turbo kepsul ja tavalisel. S.t. kaasaegsed kepsud on kõik samasugused, nii ilma turbota kui turbomootoritel. Vanema sordi kepsud on nendest kergema ehitusega ja paarsada grammi kergemad.
Vasta
#8

(05-03-2011, 15:10 PM)gruppen Kirjutas:  Jah täpselt!

Konkreetsel juhul oli aga põhjuseks, ma ei tea mis. Igaljuhul kepse oli, oli ka poest saada aga miks nii? Ei teaRolleyes
Igaljuhul läksid nüüd neli uut kepsu ja nagu kaubatundja teadis rääkida, ei ole vahet turbo kepsul ja tavalisel. S.t. kaasaegsed kepsud on kõik samasugused, nii ilma turbota kui turbomootoritel. Vanema sordi kepsud on nendest kergema ehitusega ja paarsada grammi kergemad.

Nu jah. Ma täitsa lampi pakun,et juba orginaalis olid kepsud nii suure tugevusvaruga mistõttu ei peetud tarvilikus uuttüüpi kepse tegema hakata. On ka majanduslikult lihtsam vorpida nö vabalthingava jaoks üledimensioneeritud kepse,mida võimalik ka turbomootorisse panna. Pole tarvis 2 tootmisliini.

Kahjuks suvalises automootoris on kepsud suht väiksetugevusvaruga ja nii odav kui võimalik.

Oskab keegi öelda konkreetsete kepsude valmistamise viisi,on nad sepistatud äkki?

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne