[krossifänn]

Mnjahh !!! Meil siin iga joss vms.vanarauaks €€ Aga sakslastel on teine arusaam asjast.Kuigi nemad peaks "Stalinetsi" igati vihkama aga pole nii !!!! Kes viitsib vähegi mööda netti ja youtubet kolada ,näeb et nõukaaegne tehnika täitsa au sees.Teevad tööd ja tuunitakse ka veel !!!

---

Endiselt on oodatud kõik Elva EPT ja kõikide teiste EPT-de ja muidu selliste töödega kokkupuutunute meenutused, pildid jne.Kas tõesti kõik endised maaparandajad on "välja surnud"? Ei taha uskuda.
Nagu kaasfoorumlane aavu soovitas,et hõlmast kinni ja pajatama !!!
Ei taha et see teema seisma jääb

[E303]

Samasugune vanat sorti vintsiblokkidega joss seisis Võrumaal vastseliina viljakuivati juures , kui keegi sinna kanti trehvab võiks siia foorumisse pildid panna. Aga kardan et see masin võib nüüdseks juba vanarauaks viidud olla.

[Maanteemuuseum]

Samasugune vanat sorti vintsiblokkidega joss seisis Võrumaal vastseliina viljakuivati juures...

Millal see olla võis? Ei mäleta viimasest ajast küll seal midagi sellist olevat olnud?
P.S. Loodan et Vastseliina viljakuivati all on mõeldud ikka Külaoru (kiriku juures) paiknevat kuivatit.

[E303]

2009 suvi oli see joss seal kus on kirik ja seal kiriku juures on viljakuivati ning seal hoovis oligi.Mõõda sõites jäi silma ning mõtlesin vanarauaks osta aga omanikku ei leidnud , kuna kuivati juures kedagi polnud.

[kopraonu]

Natuke rasketehnikat ka Elva kandist:
Siin siis kaks päris huvitavat masinat kõrvuti T130 ja DT75


See T130 tegi hiljuti isegi tööd veel, imestan,et selliseid masinaid ikka kasutatake veel.

Oskab keegi midagi selle kirja kohta uksel öelda midagi??

K700 või 701 ka seismas.

Ning lõpetuseks pidin tõdema,et meie linna ainuke toimiv ZIL-MMZ-554 on nüüd hingusele läinud, tundub,et auto on üle katuse käinud,kabiin ja kast deformeerunud paremalt küljelt.

[krossifänn]

Äge värk.Nii T-130M kui DT-75 on varustatud isegi kollase vilkuriga.
See Treti kiri uksel sisaldab inv.numbrit+muud informatsiooni.Igatahes viimane nr.tähendab selle traktori arvelevõtu(no samas ka väljalaskeaastat).Ühele Jossile 25 aastat pole ju sugugi palju.Kaasfoorumlase Uko joss on ju suisa "vanaisa"selle kõrval

[Sidorov]

See kiri (TRET) tähendab nõukaaegset firma nime. Lahtiseletatult Teede remondi ja ehituse trust.

[kopraonu]

Tänud kasutajale Sidorov info eest, täna internetis kolades hakkas selline video silma:
http://www.youtube.com/watch?v=zpkV0r8wA...re=related
Huvitav, kus see eestis siis filmitud on , kas keegi tunnistab enda omaks?

[krossifänn]

No see peaks ju Uko olema ja filmitud Sillu poolt

[Sillu]

No see peaks ju Uko olema ja filmitud Sillu poolt

Nii ta on jah. Youtube`is kasutatud mudelitähis ei pruugi küll n.ö. lõplik tõde olla. Venekeelsest tekstist transkribeerituna tekib nimelt küsimus, et kas õige on MZ või M3, kuna slaavi tähestikus on need sümbolid väga sarnased. Üleeile oli meil sellest ka krossifänniga juttu ja tema igatahes pooldas pigem viimast, s.t. M3 varianti.

Aga jah, aasta oli 2007, kui Uko oma "Jossiga" Heimtalis müttas.

[koljat84]

Tänud kasutajale krossifänn väga kihvti albumi eksponeerimise eest. Sellist asja juba naljalt netist ei leia ja veel värvifotodega! Arvan, et kui mul sel ajal kael juba kandnud oleks ja vastav tehnika olemas oleks olnud siis oleks ma ka hommikust õhtuni maaparandustöödest pilte klõpsinud.
Minu eriliste lemmikute hulka on alati kuulunud igasugu kivide ja rahnude kangutamise pildid (näiteks fotod alates pildist 224). Kui kuskil looduses liigun ja näen, et kusagil põllu serva on mingi rändrahn taritud siis mõtisklen alati omaette, et milline vaatemäng see omal ajal olla võis, jossid müristasid, turbod vilisesid, londid korstnast väljas Tehakse ka veel tänapäeval sellist maaparandust, aga ei ole kunagi õigel hetkel peale sattunud, alati siis kui objekt juba valmis on.

Kividega seoses meenus üks Pärnu Postimehe artikkel kus talumees pajatab kuidas omal ajal sai pudeli viina eest lastud maaparandajatel kolme jossiga 40-tonnine rändrahn hoovi vedada.

http://www.parnupostimees.ee/250806/esil...066951.php

Talumees püstitab põhjendatud küsimuse- omal ajal sai asja aetud pudeli viinaga aga mis selline suuroperatsioon tänapäeval maksaks. Ei kujuta tõesti ette

[krossifänn]

Tänud kasutajale krossifänn väga kihvti albumi eksponeerimise eest. Sellist asja juba naljalt netist ei leia ja veel värvifotodega! Arvan, et kui mul sel ajal kael juba kandnud oleks ja vastav tehnika olemas oleks olnud siis oleks ma ka hommikust õhtuni maaparandustöödest pilte klõpsinud.
Minu eriliste lemmikute hulka on alati kuulunud igasugu kivide ja rahnude kangutamise pildid (näiteks fotod alates pildist 224). Kui kuskil looduses liigun ja näen, et kusagil põllu serva on mingi rändrahn taritud siis mõtisklen alati omaette, et milline vaatemäng see omal ajal olla võis, jossid müristasid, turbod vilisesid, londid korstnast väljas Tehakse ka veel tänapäeval sellist maaparandust, aga ei ole kunagi õigel hetkel peale sattunud, alati siis kui objekt juba valmis on.

Kividega seoses meenus üks Pärnu Postimehe artikkel kus talumees pajatab kuidas omal ajal sai pudeli viina eest lastud maaparandajatel kolme jossiga 40-tonnine rändrahn hoovi vedada.

http://www.parnupostimees.ee/250806/esil...066951.php

Talumees püstitab põhjendatud küsimuse- omal ajal sai asja aetud pudeli viinaga aga mis selline suuroperatsioon tänapäeval maksaks. Ei kujuta tõesti ette

Tere jälle.Neid suuri kivimürakaid oli sellel objektil rohkemgi.Kahjuks ise kõike ei näinud kuda nad ära tiriti.Ühest kivijurakast(mis osaliselt maa sees) ei saadudki jagu.Ei suudetud paigastki liigutada.Siis kaevas ekskavaator kivi külje alla suure augu ja see mürakas peidetigi maa-alla.Tavaliselt teisaldati kive jossi järel veetava suure metallplaadiga.Ühel kivikoristusoperatsioonil õnnestus mul jossi kabiinis kaasa sõita.DT-75 millega kive plaadile ja maha lükati vuras siis jossi sabas.Korraga mõtles DT juht vist, et miks ise sõita ja ronis oma traktoriga samuti sinna plaadile.Ega jossile see(umb.7t.lisaraskust) suurt midagi mõjunud.Potutas samamoodi edasi.
No viinapudel oli tõeline"võluvits" tol ajal.Liigutas kive ja tekitas võibolla mõne tiigikesegi kuhugi.Mis see siis maaparandajatele ära ei olnd- eriti kui enda pea vajas parandamist Rasketehnika käes-kütus ei maksnud midagi.Diiselkütet ei tahtnud tollal tasuta ka keegi.Olen kuulnud et seda valati suisa kraavi või metsa alla maha... Meile orgunnis esmaspäevahommikuses pohmapiinas vaevlev jossimees - kaevurakke.No oli vaja tol momendil.Ema andis siis vahetuskaubaks mingit veini vms.jooki,et jossimees saaks oma tervist turgutada.Üks sõbrapoiss aga nägi kuis ekskavaatorijuht püüdis tiigist kopaga kalu
No vot.Vägagi tahaks kuulda meeste endi meenutusi aga siiani pole keegi sõna võtnud

[aavu]

Vägagi tahaks kuulda meeste endi meenutusi aga siiani pole keegi sõna võtnud

Mees ise on teiselpool juba, rääkis kunagi loo. Kaevas ekskavaatoriga mingit magistraalkraavi vana oja asemele. Või süvendas oja? Igatahes mida kopatäis välja, seda rohkem hakkas siputavaid vähke tulema. Nii korjas omale ämbritäie, oleks veel korjanud aga ämber oli ainus. Dirhami või Nõva kandis oli see lugu.

[kopraonu]

[quote='krossifänn' pid='261647' dateline='1301338569']Vägagi tahaks kuulda meeste endi meenutusi aga siiani pole keegi sõna võtnud

Kahjuks jah kipub nii olema,et enamus EPT,KEKi jt ausutustes töötanud rahvas on nüüdseks juba 60-70.aastased. Tihti nad arvutit ei kasuta või kui kasutavad siis automoto foorumit nad siiani üles leidnud ei ole.
Ilmselt tundub,et kui eesmärk on maaparanduse aegsete mälestuste kogumine,peaks hakkama elusolevaid kodanikke külastama,enne kui on liiga hilja.

[näkisepp]

tere,on ilmunud üks hea raamat, Eesti maatehnika kultuurist,seal paksus köites päris hea ülevaade EPT-de olemisest-kulgemisest,seal ka hulga pilte,minu muuseumis hoiul EPT-de RÄNDPUNALIPU VARRAS,kus metall-plaatidel peal alates 1960 kõik tublimad sots võitjad,proovin tulevikus need sildid üksaaval pildistada ja foorumisse riputada,viimane võitja oli 90-tel Kuusalu.

Algul olid sepikojad,siis tulid hobujaamad-hobulaenutuspunktid ,järgnesid MTJ-id-masinatraktorijaad,siis EPT-d,vahepeal olid vist hobutraktorijaamad-ei mäleta.Kõikse rohkem rauda Eestimaal on läbi käinud vist läbi EPT-de,nüüdsel ajal muidugi läbi EMEXI-KUUSAKOSKI.

[aavu]

Algul olid sepikojad,siis tulid hobujaamad-hobulaenutuspunktid ,järgnesid MTJ-id-masinatraktorijaad,siis EPT-d,vahepeal olid vist hobutraktorijaamad-ei mäleta.

RTJ remondi-traktorijaamad olid ka. Oli vist veel midagi. Oblastiteks jaotati ka vahepeal.

[koljat84]

Seoeses jossiga meenus veel selline asi, et kunagi koolist tulles kuulsime poistega kaugemal mingit väga huvitavat traktori häält. Läksime vaatama, et mis see seal popsub. Tegemist oli vana T-100'ga, mingi taat kangide taga. Saime onuga jutule, lubas peale ronida ja tiksusime sellega terve päeva ringi, joss tasandas Tamsalus raudteetammi perve. Küsisime juhi käest, et miks see traktor siukest imelikku häält teeb, mees väitis, et sellel on kaks pütti tagant ära lülitatud, et pole niipalju võimsust vaja enam. Tol hetkel ei saaud ma muidugi poisikesena aru, et mis püttidest ja asjadest ta jahub, aga hiljem hakkasin mõtlema, et kas selline asi on tõesti võimalik või ajas ta meile kärbseid pähe? Joss kahe püti peal tööd tegemas? Kuidagi väga rahulikult popsus küll, ka koormuse all- lõkat, lõkat, lõkat, lõkat.

[uko]

Alates D-108 mootori tulekust lülitatakse jah kaks silindrit tühikäigul välja.Kuid ükskõik kuidas töötades hakkavad kõik neli siiski tööle.
Üks lugu ka.Mida mina pole muidugi isiklikult näinud,olin liiga pätakas veel.Aga oli reede õhtupoolik,mehed võtsid vagunis viina,mängisid kaarte ja ootasid bussi mis koju pidi viima.Buss saabus ,kõik kiirelt peale ja minek.Esmaspäeval tööle tagasi ,astuvad bussist välja, joss käib! Mis värk?Järele mõeldes tuli meelde küll,joss jäi juba reedel kiiruga minnes käima.
Üks lugu veel tuli meelde.See siis minu esivanema tehtud.Kusagil 70datel,pidi uuel nädalal tulema künnivõistlused.Sellel ajal neid tehti ja valmival obektil neid teha,kaks asja korraga.Aga esivanem pani nädala vahetusel järelveetava adra jossile järgi,see oli juba kohale toodud,ja kündis ööga põllu ülesse.Järgmisel päeval kui suured võistlejad kohale tulid polnud enam midagi künda.Pahandust ei tulnud,sai hoopis mingi medali,pean täpsemalt järgi uurima millise.
Tegelikult pean vist vanameest minema küsitlema ,mingeid lugusid ehk ikka meenub.

[krossifänn]

No endale meenub ka üks jossi käimajätmise juhtum.Alustama peaks aga sellest et ükskord uputas jossimees oma masina ikka nii korralikult ära,et kabiinini oli vees( vot neid pilte kahjuks pole) Mees oli ise ka munadeni märg kui sealt välja ronis Jossi mootor sai ka vett ning see läks väljavahetamisele(objektil).Mees käis väljaspool tööaega jossi kokku panemas,et saaks kiiremini tööle tagasi ja raha teenima.
Remondipäev olevat olnud mingi naeruväärne paar rubla.Uus mootor
oli aga liiga"toores"ja tahtis sissetöötamist.Juht kaapis oma masina
igaks juhuks pori sisse kinni(no et mõni naljatilk lõbusõidule ei läheks)Ma täpselt ei mäletagi enam kaua see joss seal omaette popsus.

[Vana7]

Üks jossilugu elust enesest.
Möödunud sajandi seitsmekümnendate keskpaiku õnnestus EPT-st sovhoosile kaubelda mahakantud kandilise kabiiniga ja trosstõstesüsteemiga jossbuldooser.Eelkõige oli seda vaja talvel teede lahtilükkamiseks,sest ka tol ajal olid lumerohked talved.Tihtipeale tuiskas teed nii umbe,et DT-d müristasid mitu päeva,et mõne kaugemalasuva karjalauda juurde piimaauto jälle sõita sai.
Kuna kohalike seast ühtegi jossimeest ei leidunud,sai kaubeldud EPT-st tööle mees,kes sama traktoriga oli seal varem töötanud,kuid mingil põhjusel uut jossi talle ei antud.
Suvi läbi otsisime juppe ja sügiseks oli masin nagu uus - kapremonditud mootor,uued roomikud ja värskelt värvitud välimus.Kohe tekkis mõte,et mäekünka servale saab selle riistapuuga korraliku suure silotranshee lükata-kaevata.Töö laabus ja mõne päevaga oli kaevik peaaegu et valmis.Väljalükatud mullaga sai kenasti täita künka all oleva soosiilu.
Siis aga juhtus midagi ootamatut - järsku avanes kaeviku põhjas allikas.Õige muidugi oleks olnud töö pooleli jätta,kuid kuna hulga oli juba tehtud,tahtsime veel proovida,et mis edasi saab.Sai aga see,et ühel hetkel oli joss püdelas savis roomikute ülaservani sees ja omal jõul ei liikunud enam millimeetritgi.Tõime appi kogu ümbruskonna DT-d,kuid tulemuseks oli see,et ribadeks sai kistud mitusada meetrit trosse ja joss vajus aina sügavamale.Talv aga oli tulemas ja vett mootorist välja lasta oli võimatu,sest kraanid olid sügaval pori sees.
Ma ei kirjuta kui keeruline see oli,kuid nädalavahetuseks organiseerisime lisaks DT-dele kohale kaks Kirovetsi,neli metsaveotraktorit ja sõjaväeosast kaks tanki käsivarrejämedust trossi.Kui siis kogu see masinaväk möirgama ja musta suitsu korstnast välja ajama hakkas oli algul tunne,et kogu transhee põhi tuleb koos jossiga kaasa - nii kõvasti hoidis saviplöga seda kinni.Ja kätte me ta saime.Muide kõige tegijamad olid metslased - toetasid plaadi varemtehtud perve vastu ja kerisid vintsidega nii,et ninad olid taeva poole püsti.
Enne külmade tulekut jõudsime jossi veel puhtaks pesta ja talvel ei olnud meil teede lahtihoidmisega enam mingit muret.Sai naabreid ka veel abistatud.