K750M lõpp kiirus
#1

TEre

MIs peaks olema K750M max kiirus. Olen enda omaga nüüd kihutanud ja spido järgi 70km/h lagi.

KAs võib põhjuseks olla Dnepri käigukast. Dnepr on ju vist kiiremate pööretega kui K750M.

Oskab keegi midagi öelda, miks kiirust rohkem ei tule.
Vasta
#2

Ega sealt vist suur rohkemat ei tulegi. vististi 85 oli tavaratta tehasepoolne lubatud maksimaal kiirus. (oli ka miilitsa mudel ja võidusõidu mudel millede kiirused siis vastavalt 120 ja viimasel 160 ja üle ). Aga kas sul on ratas siis nii heas korras, et võiks selle 85 km/h arendamist eeldada ?
Mis käigukasti puutub, siis minu mälu järgi peaks mõlemate kastidel olema 4. käik ülekande arvuga 1,3

huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#3

Aitab diferentsiaali hammasrataste vahetus tagasillas.
Vasta
#4

Omal K-750M originaal käigukastiga ja tagadiffriga ning spidomeetri järgi jookseb 85-90 kanti kindlasti, rohkem pole proovinud. 70km/h maanteel kulgeda paras kiirus. Ega see kihutamise masin pole - hea metsateedel mütata, liblikate lendu vaadata ning loodust nautida.
Vasta
#5

Küll ta peaks õige seadistuse puhul kiiremini ka sõitma, kui 70km/h. See aga mootorile (kepsulaagritele) kiire lõpp. Mõtle mis ajast see ratas tulnud on ja sõjaajal oli selline tunnikiirus lausa lendamine. Lennukid lendasid umbes nii kiiresti.
Tagadifri hammakate vahetus päästab pisut. 10km/h annab juurde. Ma panin oma tsiklile (soolo) 4 käigu hammakad teised. Siis sai isegi max 110km/h sõita. Kiiremaks sõiduks polnud enam nii kiire hammakaga jaksu, tuuletakistus tegi oma töö. 90km/h aga oli täiesti rahulik kulgemise kiirus.
Smile Kord hakkasime uuemate tsiklitega puntis tulema kokkutulekult tagasi. Mind, kui kõige vanema tsikliga meest pandi rivi etteotsa, et ma oma mootorile liiga ei teeks teiste järel putkestades (see selgus hiljem). Linna jõudes imestasid mitmed, et kuidas ma julgesin nii kiiresti (90km/h) tempot teha. Tuli siis ka see hammaka "saladus" ette rääkida.
Vasta
#6

Kui on tegemist korviga rattaga, siis peaks ta minema vähemalt 90ni ja soolona vähemalt 100.
Normaalne sõidukiirus aga võiks mootori säästmiseks jääda 60-70 kanti.
Vända ja kepsulaagrite kiirel kulumisel aga on väga lihtne põhjus.
Nimelt pole sel mootoril vända otsas korralikku tihendit ja vilt laseb tolmu mootorisse.Seepärast ongi alati läbi tagumine raamlaager ja keps.
Teine tolmu sisenemise koht on silindritel klapipukside vahelt, sest seal on väga vilets papist jama, mis on tavaliselt laiali läinud.
Kui need vead parandada, siis kestab mootor vähemalt poole kauem ja ka õli püsib puhas.
Vasta
#7

Ka kunagi sellise rattaga sõitnud(soolo), spido järgi läks 100 välja küll, aga see oli juba piinamine...

Taivo
55624799
Vasta
#8

(14-04-2011, 09:19 AM)2715 Kirjutas:  ...Vända ja kepsulaagrite kiirel kulumisel aga on väga lihtne põhjus.
Nimelt pole sel mootoril vända otsas korralikku tihendit ja vilt laseb tolmu mootorisse...
Seda juttu on nüüd küll väga raske uskuda. Kui tihend juba natukenegi õli peab, siis tolmu peab ta ammugi. Kuidas see tolm siis järsku kihutamisega sisse läheb? Ühel mehel oli 60km kiiret sõitu ja laager otsas. Mootor läks jälle remonti.
Vaatamata oma uskmatusele panin ma tagumiseks õlitihendiks ikkagi simmeri. Mulle see vildijurakas lihtsalt ei sümpatiseerinud ja lisaks tahtsin sisse panna täissünt õli.
Tolmu sisseimemise koht on hoopis õhufilter. Sinna tuleb panna papist element. Mahub kenasti originaalkorpusesse ära.

Vasta
#9

Mis tüüpi see papist õhufilter täpselt on?
Vasta
#10

Firma Clean filters õhufilter MA401. Sealt lõikasin vastava paksusega ketta ja liimisin otsa silikoniga kinni.
Õhufiltril tuleb natuke neid õlivanne sealt seest ära lõigata.
Ja siis lõikad miskit aja tagant jälle õhe "vorstiviilu" ja paned vana papi asemele uue.
Vasta
#11

Kusjuures ongi niimoodi, et õli peab aga tolmu mitte.
Põhjuseks on karteri tuulutuse pöördsiiber, mis hoiab karteris küllalt suurt vaakumit, mis ei lase õlil lekkida.
Küll aga siseneb väljastpoolt tolmune õhk alt kasti ja mootori vahelisest avast läbi tihendi mootorisse ja oma teel läbib ta esimese asjana vändalaagri ja siis suundub kepsulaagrisse.
See seletabki tagumise kepsu ja raamlaagri kiirema kulumise.
Klapipukside ebatihedusele vihjab ka silindrite õliseks muutumine.
Lisaks on veel võimalik lekkimine generaatori vahelt.
Ei ole see minu oma väljamõeldis vaid pool elu nende riistadega krossi sõitnud inimese jutt.
Pappfilter aga on õhu puhtuse mõttes tagasiminek, sest papp laseb siiski peene tolmu läbi.
Pappfiltri kasutajatele teadmiseks, et paist element peaks olema võimalikult suur ja õhuvool pindala kohta võimalikult väike.
Tänapäeval aga asfaldil sõites pole see nii kriitiline.
Pigem võiks siis kasutada originaal korpuses õlitatavat porolonist elementi.
Kasutavad ju eranditult kõik krossi ja enduurorattad sellist elementi.
Näiteks Ktm LC4 element võiks sinna sobida peale õlinõu eemaldamist.
Boonuseks on veel odavam pidamine.Pesed elemendi puhtaks, õlitad ära ja
kui ise ära ei lõhu on asi igavene.
Vasta
#12

Me räägime ühest ja samast asjast erinevate vaatenurkadega. Sina rõhutad tolmu päle, mina jälle kiire sõidu tagajärgedele. 60km jutu pääle sa ei kostnud midagi. See oli see koht, kus ma rõhutasin just kiire sõidu lammutavat mõju. Tolm ei jõua ju selle ajaga midagi teha.
Kunagi õeldi, et pappfilter on edasiminek, võrreldes õlitatava porolooniga. Nüüd on siis teadus pööranud. Pole mina ise seda katsetanud/mõõtnud.
Väidetavalt korjas õliga filter ära 80% tolmust ja papiga filter 97% Kallimad papid (kuivelemendid) isegi kuni 99%
Fakt on aga see, et õliga õhufiltritega mootorid on 20000km järel kapitaalselt kulunud. Pappfiltritega isenditele pole selline läbisõit küll nii laastavalt mõjunud.
Krossi ja endurot ei maksa filtrite teemasse kiskuda. Me räägime tänavasõidukist. Märkusena olgu õeldud, et papp ei kannata vett ja see lööbki filtrid erinevasse kategooriasse.
Vasta
#13

külkaga,kiire difri,reisijaga ja ilma tuuleklaasideta K jooksis 110 lahedalt ära,natuke jäi ruumi veel keerata aga julgusest ja tahtmisest jäi puudu.
Vasta
#14

(16-04-2011, 00:18 AM)I.A Kirjutas:  külkaga,kiire difri,reisijaga ja ilma tuuleklaasideta K jooksis 110 lahedalt ära,natuke jäi ruumi veel keerata aga julgusest ja tahtmisest jäi puudu.


Samasugune sooritus mõni aasta tagasi lõpes u. 20 kilomeetri pärast auguga kolvi põhjas. Enne seda oli tsikkel aastaid sõitnud max. 70-80ga.

Vasta
#15

(16-04-2011, 09:23 AM)Daniil Kirjutas:  Samasugune sooritus mõni aasta tagasi lõpes u. 20 kilomeetri pärast auguga kolvi põhjas. Enne seda oli tsikkel aastaid sõitnud max. 70-80ga.

Lahja segu?
Vasta
#16

(15-04-2011, 10:04 AM)motamees Kirjutas:  Me räägime ühest ja samast asjast erinevate vaatenurkadega. Sina rõhutad tolmu päle, mina jälle kiire sõidu tagajärgedele. 60km jutu pääle sa ei kostnud midagi. See oli see koht, kus ma rõhutasin just kiire sõidu lammutavat mõju. Tolm ei jõua ju selle ajaga midagi teha.
Kunagi õeldi, et pappfilter on edasiminek, võrreldes õlitatava porolooniga. Nüüd on siis teadus pööranud. Pole mina ise seda katsetanud/mõõtnud.
Väidetavalt korjas õliga filter ära 80% tolmust ja papiga filter 97% Kallimad papid (kuivelemendid) isegi kuni 99%
Fakt on aga see, et õliga õhufiltritega mootorid on 20000km järel kapitaalselt kulunud. Pappfiltritega isenditele pole selline läbisõit küll nii laastavalt mõjunud.
Krossi ja endurot ei maksa filtrite teemasse kiskuda. Me räägime tänavasõidukist. Märkusena olgu õeldud, et papp ei kannata vett ja see lööbki filtrid erinevasse kategooriasse.

Kokkujooksmises pole küll midagi võimatut ja tavaliselt juhtub see ikka kõrgetel pööretel.Küll aga on kokkujooksmisel mingi põhjus.
Näiteks separaatori purunemine või õlituse puudulikkus.Separaatori purunemise põhjus on eelkõige vilets materjal ja valmistamise ebatäpsus.
Olen neid sortinud ja valinud need, mis istuvad võllile tihedalt.
Siis on vibreerimise ja paindumise võimalused väiksemad.
Õlitus aga jääb puudulikuks näiteks õlipüüdja pleki paigldamise vigade tõttu.
Näiteks kui pleki krae ei istu tihedalt kepsutapi avasse läheb seegi vähene õli, mis ei udustu raamlaagris suure tsentrifugaaljõu mõjul sealt vahelt välja ja keps jääb kuivale.
Krossiks kasutati laialdaselt Uralil K-750 vänta ja kepsusid et saada töömahuks 750cm3.
Seal lahkusid kepsud hoopis teisiti.Näiteks kui juhtus käigu välja viskama ja
pöörded tõusid üle 7000-8000 venitas alumise kepsusilma välja või tõmbas kepsu keskelt pooleks.
Tolmu teemat ei võtnud ma üles mitte vaidlemiseks vaid lihtsalt mainisin ära põhjuse, miks need mootorid nii kiiresti kulusid.
Õhufiltri puhastusvõime osas aga vaidleks küll vastu.
Pappfiltri puhastusvõime on seda parem mida väiksem on õhu liikumise kiirus.Vaadates näiteks kombaini õhupuhastit, siis seal on üks filter teise sees ja kuidagi saab ka sisemine element tolmuseks ja õline plekitükk kahe elemendi vahel saab tolmuseks.Ilma tsüklonita töötav mootor aga lõpeb ühe hooajaga.
Pappfiltrit on samas odav toota ja hooldamine on lihtsam.
Õlitatav filter säilitab aga puhastusvõime kauemaks ja tänavasõidus pole teda mitu aastat vaja hooldada.
Õlivanniga õhupuhasti puhastab õhku väga hästi, kui on korralikult jõhvi täis pandud ja õlitase on normis.
Pigem võiks viga otsida õhupuhasti kinnitusest käigukastile, õhuklapi hoova pilust, õhutorude ja karburaatorite vahelisest voolikust ja siibrite kaante tihenditest.
Viletsa õhupuhasti esmane tundemärk aga on siiski sisselaskeklappide vahe kadumine või vähenemine.
Vasta
#17

(16-04-2011, 10:35 AM)2715 Kirjutas:  ...
Viletsa õhupuhasti esmane tundemärk aga on siiski sisselaskeklappide vahe kadumine või vähenemine.

Täitsa siiralt palun seletust - mismoodi mootori kägistamine klapivahed kaotab?
Vasta
#18

(14-04-2011, 08:37 AM)motamees Kirjutas:  Tagadifri hammakate vahetus päästab pisut. 10km/h annab juurde. Ma panin oma tsiklile (soolo) 4 käigu hammakad teised. Siis sai isegi max 110km/h sõita. Kiiremaks sõiduks polnud enam nii kiire hammakaga jaksu, tuuletakistus tegi oma töö.

Mota, ära nüüd löö, et so tsikliga nii tegin, aga kui tuuleklaasi polnud ning oma keha väga voolujooneliselt vasta tsiklit panin, siis läks see K750 küll rohkem kui 110 km/h.
110 km/h oli selle kasti ja difriga tuuleklaas ees ning kaks reisijat: 85 kg ja 90 kg (Aga segu oli rikas, süüde paikas, küünlad perfektsed, kontakt ja kondekas uus ning köik muu mis seotud mootori kokkupanemise ja seadistamisega pedantide poolt)

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#19

(16-04-2011, 22:35 PM)v6sa Kirjutas:  Täitsa siiralt palun seletust - mismoodi mootori kägistamine klapivahed kaotab?

Ei kaotagi.
Sisselaskeklappide tööpinnad kuluvad tolmu pärast ja vahe kaob.
Väljalaset see ei puuduta, sest sealt läheb see läbi sulanuna.
Sisselaskeklapp aga on bensiiniga niiske ja seega tekib seal lihvpasta, mis klappi sööb.
Krossirattal piisab juba väikese augukesega sõites 20 minutist, et mootor enam ei käivituks.
Vasta
#20

Kiirusenäitajate võrdlemisel lisage siia juurde ka sõnad "GPS-i järgi" ja "spidomeetri järgi". Eriti just viimane on see, mille suhe reaalsusega on sageli õhkõrn.

Aga K750 polnud kunagi mõeldud lõppkiiruse tagaajamiseks. Isegi sportrajarattad olid toona tehtud juba muudel baasidel, eelkõige just Urali ülaklappidega mudelite baasil. Seda ikka sellepärast, et too jõuallikas talus ja võimaldas suuremat forseerimist.

Kui kellelgi on vaja tõesti käbedat bokserit, siis ostke vana bemari mootor (näiteks R80, R100, R75, millel on veel klassikaline tagavedrustus (enne Monoleverit ja Paraleverit)) ja integreerige see raami. Siis on tõesti lootust, et saate nobedama masina.

Isand Pauk võiks sel teemal nähtavasti kohalikku kompetentsi jagada, sest:
http://www.youtube.com/watch?v=ERXB3QICT...rofilepage
http://www.youtube.com/watch?v=eraJ5C2jq10

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne