[Vana7]

Mõned täpsustused viimasele jossiloole:
See sündmus toimus ilmselt aastal 2001 või 2002.
Kuidas tuukrid tera looga küljest lahti said ma ei näinud,sest kogu aeg ma tolle järve ääres ei passinud,kuid kaldale see tera tiriti.
Ja veel - tuukrid kas ei osanud või mingil põhjusel ei saanud käiku välja,sest kui jossi välja tiriti jooksid lindid loha.
Sellega on minu jossilood otsa saanud.On veel küll lugusid teistest roomikmasinatest,kuid need pole nii atraktiivsed.
Aga huvitav oleks lugeda edaspidi ka teisi kaasfoorumlaste lugusid sarnastel teemadel.

[muuseumipapa]

Aga huvitav oleks lugeda edaspidi ka teisi kaasfoorumlaste lugusid sarnastel teemadel.

Pajatan nüüd, mis sai postituses #482 kirjeldatud jossist edasi.
Järgmisel päeval alustasime teekonna lõpetamisega päris tõsiseselt. Läbida oli jäänud vaid sadakond meetrit. Kuidagi üle noatera, küll läbi käivitusmootori siduri tugeva libisemise, õnnestus meil "suur" käima saada ja joss varjupaika sõidutada, kuhu ta aastateks ka seisma jäi.
Mingil hetkel aga tekkis vajadus teda 20 m edasi liigutada. Nüüd aga ei sõlminud käivitusmootori sidur üleüldse töölepingut. Kunagi töötasime kolhoosis koos väga tubli mehe Kaljuga, kes varemalt EPT-s aastaid josside peal leiba teeninud. Nüüdseks aga oli ränkraske ja ravimatu haigus tema murdnud. Siiski lubas Kalju tulla päeval, mil olemine veidigi parem, meid natuke juhendama. Ja ühel päeval ta tuligi, pikkamööda ja kepi najal. Õpetas ja juhendas, kuidas sidurit peale keerata. Kruttisin siit ja sealt - ei midagi. Ja ühel hetkel oli Kalju kepp aiaposti vastu toetatud ning tema ise roomiku peal endale ruumi tegemist nõudmas. Ei läinud kuigi kaua aega, kui sidur parajaks keeratud ning Kalju äraseletamata näoga jossi käivitamas. Ka vajalikud paarkümmend sõidumeetrit sai Kalju endale. Tänasime, saatsime väravani ja jätsime hüvasti. Kui naasime jossi juurde, märkasime, et aiaposti najal seisis Kalju kepp ... Mees, kes oli oma elu pühendanud tehnikale, teinud uudismaade rajamistel palju tööd jossidega, ühildus oma elusügisel nii sügavalt vana sõbra, jossiga, niivõrd, et ei märganud oma raskendatud käimist abistava kepi puudumistki. Kahe nädala pärast saatsime Kalju Toonela teele, rändama igaviku radadele. Käisime teda ära saatmas puhkpillikvartetiga ja järelhüüdes meenutasin sama lugu. Aastad on möödunud ja tekkinud vajadus joss jälle uue koha peale sõidutada, aga kirjeldatud mälestused sunnivad seda tegevust ikka edasi lükkama ...

[pen.skar]

Tööpäev läbi, tegin töökoja kontoris töökäske. Jossimees Ants põdistas kuidagi imelikult emmiga mööda ja põntsti ühele enne naftabaasi ära lõppenud jossile pihta. Uuesti käima ja jälle vastu jossi, ise kirub "kurat, siin peab ju tee olema!" Sain ta korvi pakkida ja tahtsin kodupolitsei kätte viia. Kus kukkus rabelema - tema peab silo tallama minema, vii ainult sinna. No mida sa teed, viisingi. Ka direktor juhtus sinna. No ei saa vanast jagu, nõuab et me ta jossi upitame. Aitasimegi, direktor luges sõnad peale: "Kui sa Ants kilele (kile oli juba kokku keevitatud, äärtepeale lapatud) augu sisse sõidad, uputan su silmapesukaussi ära!" Öö läbi tallas ja kõik jäi terveks! Vanakoolimees, ka Debicas olnud.

[näkisepp]

tere,Kuusalus juhtus ka üks õnneliku lõpuga õnnetus,nimelt on Saunja külas pikk siloauk mis vahesinaga ära poolitatud,eks see olnud ikka nii,et üks pool tehti suve poole ja teine pool tehti siis täis kui oli kas mais või ädal kasvanud.Oligi siis see üks pool silmini täis,aga nagu teate tuleb enne kilega katmist haljasmass korralikult kinni tallata,aga jah see edasi-tagasi sõit ajab ju une peale,nii juhtuski,et joss pandi öö otsa tallama ja pani otsast üle tühja aukku,ma ise juures ei olnud,aga kuulsin juht oli 4-5 tundi kägardunud kabiini vahel kinni,kulus pool päeva enne kui kraanade ja hapniku lõikajaga mees kätte saadi,see oli kusagil 1975...a.Mees jäi ellu ja oli kolhoosi lõpuni Kuusalu kolhoosi automajandi juhataja.

[pen.skar]

Osakonnas tehti maapealset silo, tallati T- 74`ga. Läks külili, veeres üle kabiini katuse. Sisse jäi mehejagu ruumi, sai lõpuks ise tervelt välja. Tuli T- 150k natti roomikutele tõmbama ja eemale tirima. Saigi jalule, nõksu tõmmata kui hüppas käima ja T 150k taga ajama. Pealt kõik kägaras, juurde ei saa, akseleraatorihoob pinges. Leekisid siis ümber silomäe, iga tiiru ajal püüdsin kangiga kütusetorule pihta saada. Setmenda tiiru ajal see ka õnnestus. Mees ei jäänud ellu- hiljem jäi kanalisatsioonitrassi remondil varingu alla.

[paukjapostivahe]

5.päev:Kusagilt tuuakse kohale plokksüsteemiga poluspast,mis võimendab tõmbejõudu 4 korda,paigaldatakse see uppunud traktori ja tjagatsi vintsi vahele,ning joss ongi lupsti kaldal.

Mis see poluspast on,kas sama asi mille külge tavaliselt kraanadel konks kinnitub s.o. mitmekordne plokk?
Palju sellise tjagatsi vintsil tõmbejõudu on?
Paneks ka ühe jossiloo.
Nõukaaja lõpus otsustati Võrtsjärve kaldal Rannakülas asuva suvilakooperatiivi supelranda tiba laiendada.Kohalikust kolhoosist orgunniti komplekt joss+vana kalda äärest kõrkjaid ja muda lükkama.Vett oli seal pool meetrit,põhi lauge,kõrkjaid paarikümne meetri laiuselt.
Mingi hetk kuivas vanal kõri nii ära,et läks küla peale kastet kaema,jossi jättis ilusti kalda äärde vette tuksuma.Kui mõne tunni pärast tagasi jõudis,oli joss üle poole lindi mudasse vajunud,vesi juba kabiinis.Vibratsiooniga oli ennast mudasse väristanud.
Üritati K-701 ja T-150Kga kaldalt tõmmata,aga muda hoidis nagu vaakumiga,küljega veel kalda poole,tera mudas ja vesi juba mootoris.
Vedeles seal pea paar nädalat.Tatikana käisin seal ujumas ja tehnikaga tutvumas.
Lõpuks vist toodi suur kraana,millega joss välja tõsteti.

[Saurus]

Hommik!

Lugesin siin tehnika tirimistest , siin mõned tööd,kes muidugi viitsib albumites sobrada!

Siin oli lihtsalt tuksis esku,mis oli vaja Karinu karjääri lõhkamise tsoonist ohutumasse kaugusse saada,hiljem läks Tallinna oksjonile.

https://picasaweb.google.com/saurus/2010...directlink

Jutuks olnud Rummu karjääri aktsioonis olin osaline ja see lõppes küll tellijatele edukalt-sel korral hiljem üritati ka talvel tirida,ei õnnestunud - jää lõikas trossid läbi ja vist sinnapaika see asi jäigi

https://picasaweb.google.com/saurus/Rumm...directlink

Ja veel üks uppunu

https://picasaweb.google.com/saurus/2009...directlink

[koljat84]

Saurus räägi lähemalt kas Rummus tuli see esku siis lõpuks vaid selle vintsi jõul karjäärist välja? Mis selle vintsi tõmbejõud on?

Nende viimaste piltide kohta, et mis see esku seal metsas turbaaugust otsis siis või kuidas see olukord tekkis üldse?

[Saurus]

Selle esku tõmbamise päris algust ma ei teagi, aga lõpuks(u150-200m pealt) tuli ta küll ainult vintsi ja plokirataste abil välja-koos mingi kalluri rehviga.
Algul vist oli jossidega kakutud.
Hiljem prooviti talvel ja nüüd ei tea üldse midagi mis saanud on.

[E303]

Vastseliinas asuv joss on ikka alles ja tema koht oleks muuseumis.Sest selliseid ürgseid tross tõstesüsteemiga masinaid palju säilinud pole.

[tiit]

Loota ju võid. Tuttav on oma jossi juba mitu aastat proovinud müüa. Sel kevadel sõitis ise treilerile. Kuusakoski maksis 65k Eesti rahas

[krossifänn]

Vastseliinas asuv joss on ikka alles ja tema koht oleks muuseumis.Sest selliseid ürgseid tross tõstesüsteemiga masinaid palju säilinud pole.

Täpselt nii - et sobilik muuseumieksponaadiks.Järva-Jaanis ja Ülenurme põllumajandusmuuseumis on aga sihukesed eksemplarid juba olemas.
Oli sul mahti uurida tehasesilti? See peaks asuma tagantpoolt vaadates nö.raami peal.Paremal pool sellest vintsblokist.Mina pakuks välja et tegemist on mudeliga T- 100M.Ja väljalaskeaasta varasem 1974-ndast.
Seda järeldan tagumise tähiku järgi,mis paistab justkui "suurte kodaratega". 1974 ja edasi tulid juba T-100M3-d.Neil tagumine tähik juba tiba teistsugune.

[Timm]

M3'dega (kusjuures MZ, mitte M3. Z seal taga on заменяемый) on üldsegi imelik lugu. T-100M'l on kaks paari tugirullikuid üleval, M3'l (väidetavalt) ainult üks. Samuti on M3'l juba T-130'ga analoogne juhtimissüsteem, so ühe kangiga. Tähikuid vahetasid töömehed ise, võib juhtuda, et nii paljudelgi vanadel traktoritel on uued tähikud all. Ja tõesti, 70'ndate keskpaigast tulid M3'd juba kui üleminekuvariant T-100M ja T-130 vahel.

Lisan pildi Tšeljabinski tehase hoovist.
Pildi vasakus servas on kenasti näha üks tibukollane 100, millel uued tähikud all.



Huvitav aga, mis ajast tähikukaitsed tekkisid? Küllalt ju neid josse, millel tähikud paljad. Vahel aga kohtab neidki, millel tähikute ees poolringikujulised kaitsed. Pildi all servas on kenasti näha nii kaitsetega kui kaitseteta jossi.

[uko]

Tähikuid ei saa vahetada ,kuna ehituslikult asjad täiesti erinevad.Aastast 75 tuli uuema ehitusega tagasild ja külgülekanded,mis siis põhimõtteliselt kasutusel tänapäevani.

[krossifänn]

No jätkaks siis teemat T-100M ja M3-e visuaalsest erinuvusest.
Mind see teema kunagi poisipõlves hirmsasti huvitas Tahtsin tuvastada jossi vanust siis kui polnud tehasesilti ega mingeid muid märke-numbreid.Esimene erinevus oligi siis need tähikud.Roomikut kandvate rullikute arvuga on natuke keerulisem.Märkasin ka et vanematel(mitte M3) oli kaks tugirullikut AGA siis õnnestus näha ka vanu eksemplare milledel üks tugirullik.Kõik vanemat tüüpi tähikuga ja kindlasti vanemad kui 1974-75 .

---

Lisaksin siia veel ühe silmaga nähtava erinevuse.(ei kehti vints-blokiga masinate puhul).Jossi raami tagaosas(keskel) on mingi poltidega kinnitatud metallplaat. T-100M-del oli see plaat väiksem ja kinnitatud kuue poldiga.T-100M3-del juba suurem ja kaheksa poldiga.Panen võrdluseks mõned pildid ka. Eks teadjamad mehed vast oskavad selgitada ka - mis selle plaadi taga peitub

[CORRADOg60]

Selle kaane asemele peaks käima jõuvõtuvõlli reduktor(iseenesest harvaesinev lisa).
Pilte kahjuks pole...

[uko]

Ülemisi rulle oli alati kaks.Üks tekkis peale kapitalis käimist Märjamaal.Kaane asemele käib jah põhimõtteliselt jõuvõtu reduktor.Siis vints,neid siis mitmes variandis ja käigu aeglusti kast.Töötamiseks siis hästi väikeste kiirustega.

[krossifänn]

Vastseliinas asuv joss on ikka alles ja tema koht oleks muuseumis.Sest selliseid ürgseid tross tõstesüsteemiga masinaid palju säilinud pole.

Jah üks vägagi sobilik muuseum siiski on, kus taoline eksemplar puudub.Maanteemuuseum nimelt.Muud tehnikat seal küllaga aga teedeehitustel üht "tegijamat venda" jossi pole
Kaasfoorumlane Sillu on maanteemuuseumi tegemistega kursis ja üles pannud mõned videod.Teen natuke reklaami
http://www.youtube.com/user/Kolhoos1#p/u/0/SYsQOR6Ofgw
http://www.youtube.com/user/Kolhoos1#p/u/3/hn0Bm27FSYg
http://www.youtube.com/user/Kolhoos1#p/u/2/uabk9UqtjgY
http://www.youtube.com/user/Kolhoos1#p/u/1/MezePqWoYP8

[Sillu]

Loota ju võid. Tuttav on oma jossi juba mitu aastat proovinud müüa. Sel kevadel sõitis ise treilerile. Kuusakoski maksis 65k Eesti rahas

Siitpoolt vaadatuna võib see kummaline tunduda, aga igalpool ei valitsegi suhtumine, et allesolev vanem (sh. ka roomik-)tehnika tuleb igaljuhul vanarauaks vedada.

http://www.youtube.com/watch?v=73lTBegmV...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=zvvbrGGdy...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=csGDxL3wX...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=85xhUi1Bb...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=egcE1BV-x...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=oHowVWE6T...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=fdfpdDhOE...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=VmPYUEVYQmM&NR=1

http://www.youtube.com/watch?v=7YOJ4w8anNQ&NR=1

http://www.youtube.com/watch?v=QI2GUA9bC_0&NR=1

[tiit]

Tihti ei ole asi suhtumises vaid Eestis valitsevas majandusolukorras.