[pen.skar]

Kindlasti olid masinatel kõvemad mehed ja ka iga järgnev traktor oli eelmisest parem. Olen siis teie isast 14 a noorem. Minu austus ja lugupidamine talle. Püüa tema meenutusi ikka üles tähendada ja kui lubatakse- siia üles panna. Pealesõja puugaasil masinad, lokomobiilidega rehepeks(ristiisa Paju Juhan võttis vahest isesõitjale. Mäletan selle kettidega roolivärki). Raudkrihvidega Universaalide kiire kadumine, kui MTZ-2 tuli, järelveetav teraviljakombain, mis käis Dt-54 küljele. Aastaid Õisus liikus kummiratastega väike "sipelgas"-traktor- tõenäoliselt väljamaine jne.

[Veteran]

[quote='pen.skar' pid='253026' dateline='128398161. Aastaid Õisus liikus kummiratastega väike "sipelgas"-traktor- tõenäoliselt väljamaine jne. Mina mäletan lapsena, tema siis juba tõsine mees.
[/quote]

See " sipelgas" oli Allis- Almers(kirjapilt?) ning oma liignime sai peenikese keskosa tõttu. Õisus elas vanahärra, nimi kahjuks ei meenu, kellel oli veel 80-ndail see traktor kodutalus.

[gruppen]

Kas sellest "Sipelgast" kellegil pilte pole?

[diesel]

kui google pildiotsingusse allis chalmers paned siis saad kuhjaga pilte.
kui aga just konkreetset masinat silmas pidasid, siis palun mu postitus tähelepanuta jätta, sellega aidata ei mõista.

[weldman]

Kas Õisus võis olla selline masin? Allis-Chalmers

Ka nii võib.........     veel pilte leiab siit

[tcumen]

Kas Õisus võis olla selline masin? Allis-Chalmers

Ka nii võib......... veel pilte leiab siit

Kas need kaks traktoristi seal riidu ei lähe, sõidusuuna ja muu sarnase suhtes?
Isegi Siiami kaksikud pidada ju harva ühel meelel olema.

[Necro]

http://www.youtube.com/watch?v=XXv3_TP0iJ4
Tahaks kunagi sellega sõita . Päris äge masin paistab olevat. Mootor vist oli Deutz-i oma. Jõudu paistab tal ka ilusti olevat.

[mrt36]

Lugesin eelmisi poste, töesti müts maha veteranide ees!

Asi on selles, miks me uuema generatsiooni inimesed ei suudaks vastu pidada seal masinates, on see et me teame milliste masinatega tänapäeval tööd tehakse ja tahaksime ka ikka mugavat ja vaikset masinat.
Vanal ajal ju muud pöhimötteliselt polnud ja siis tundus see köik hea.

Märt,
minu tagasihoidlik arvamus

[I.A]

vanal ajal käis töötegemine natuke teises mahus ka...

[gruppen]

Kui tänapäevaseid suurmajandeid (ja olgem ausad - suured POÜ-d on tegelikult otseti kolhoosi laadsed asutused ja mitte suurtalud) mitte arvestada taluna, siis tuleb öelda, et EW ajal talu majandada hobustega (suuruseks kusagil 100 ha ja rohkemgi) ei olnud ka probleem. Tavalise, praeguse talu puhul saab ehk paremini võrrelda aga... Kas töömaht oli tõesti väiksem? Ma pakun, et mitte. Tööd tuli rohkem teha ja seda tehti ka. Igaüks oli oma naha eest otseti väljas ja seda nahka taheti toore hoida. Sooviti ju ka oma lastele midagi jätta. Praeguses palga- ja laenumajanduses aga jääb minu hinnangul midagi sellest hingestatusest puudu. Rääkimata ka füüsilisest tööst - ise ma olen suur füüsilisest tööst lugupidaja - see sõrmede ja ajuga töö tegemine pole ikka see. Austus maa! ja inimeste ees tuleb välja teenida higi, vere ja pisaratega. Kuigi mul puudub täpne ülevaade 1930ndate teise poole eesti majanduselust, kahtlustan ma, et mehed kes enda ostetud traktori tasa teenisid aastaga, pluss said veel niipalju juurde, et järgmine aasta osta ka nt. uus rehepeksumasin - need mehed tegid ikka kõvasti tööd. Võin siinkohal rääkida naaberküla mehest, kes ostis uue traktori (Fordson - mis siis veel) aga kuna tulede jaoks enam raha polnud, ajas traktorit ja vana rehepeksumasinat öösiti, taskulamp hammaste vahel, järgmisesse tallu. Töötas ööd ja päevad. Aasta hiljem oli masinale kulutatud raha tagasi ja ostis uue peksumasina ning tuled. Mehed olid ikkagi samast rauast, mis masinadki. Tänapäeva seda aga otse ülekanda ei saa. Eks paljutki ole muutunud, kuid samasuguse "trikiga" tänasel päeval hakkama ei saaks küll vist keegi kaasaegsetest.

[pen.skar]

Vahepalaks. Olid meil Paju talu kaks vanapoissi. Jõukaks said nad I MS ajal leivavilja müügist kulla vastu. Ostsid siis ka Fordson-traktori ja rehepeksugarnituuri. Et kõike vähem kuluks, timmisid pöörded hästi maha "ikka hiljuksi, ikka hiljuksi", ei kuuland teiste hoiatusi. Paari päevaga oli uue traktori mootor õhtal...

[gruppen]

Jah, X oli kõvematel poltidel, nt. raamlaagri poltidel (osadel mootoritel vähemalt) peal, samuti kardaanipoltidel olen näinud. Silma ees ei ole aga küll, et oleks hammasratastel midagi sellist näinud Äkki ikka pead silmas polte ja müüja ajas lihtsalt "kägu"??
Meel oli kahtlemata rõõmsam sellise jutu peale. Kettekskavaatoril peaks suurem pinge peal olema pigem kaeveorganil, kui konkreetselt edasiliigutaval jõul.

[ToMm]

Lugu järgmine.
Tekkis soov vanaisast nö päranduseks jäänud mtz-52 ellu ärtada. Masin nüüdseks peale vimast käivitust 10+ aastat õues seisnud. Käivitusmootori sain tööle, diislit see aga keerata ei jõua - mootor kinni. Väikse nõksaka tegi aga peale seda nagu posti taga. Ootaks nüüd nippe kuidas see asi liikuma saada. Lisaks sellise asjaolu et tõenäoliselt sadas väljalaskest mingi aeg vett sisse, kuna summuti otsustas ära mädaneda ja ära kukkus küljest.
Ise mõtlesin et võiks pihustid maha keerata ja sealt kaudu silindrid kütust täis lasta. Võiks sellest abi olla?
Äkki võiks teise traktoriga tõmbamisest tulu tõusta?
Loodan et saab tööle ikka selle looma

[näkisepp]

tere,ilmselt ongi silindritesse vett sattund,ma sain kunagio vene armee lahkudes nende käest mtz-82 mis oli ka 5....a. seisnud oli ka nagu kännu taga ega muud kui bloki kaan maha ja siis petrooli ja puhastust ja sai käima.

[aavu]

- mootor kinni. Väikse nõksaka tegi aga peale seda nagu posti taga.

Ära sa tõmbama küll hakka. Kui vesi veel sees on, siis miski peab järgi andma, olgu see plokikaane tihend, väntvõll, keps või kolb. Üks neist puruneb kui vesi on silindris ja sa püüad üle survetakti keerata. Muidugi võib asi lihtsalt kinniroostetanud olla.

[pen.skar]

Oli vaja kaevurakked paika viia. Mtz 52 liikus viimati 11 aastat tagasi. Käigukasti ja mootori õlikork korraks irvakile, alul tuli sorts vett. Tagarattad kivikorjaja alt, sest omadel rehvid lõhki pragunenud. Vaskkopikaga magneeto kontaktivahe üle hõõruda ja sorts saebensiini käivitusmootori paaki, paar ämbrit vett radiaatorisse. Aku laenatud sõiduautolt. Katusepresendist räbalad järgi- CK-3 terapunkri plekk asemele ja käima läks üllatavalt lühikese pillitamise järel. Kun natuke krigises, aga ära tõstis kõik mis vaja! Esiratas samblane veel.

[saarrand]

Kelellgi siin teemas MTZ-52 vedava esisilla juppe ei ole vedelemas? Eriti huvitaks just parempoolne külgülekanne ja osad jupid ka vasaku poole külgülekandele. Üleliigsest võib märku anda PS või saarrand@gmail.com, ehk saame kaubale!

[ToMm]

Võtsin oma "pärandusel" siis kaane maha, pilt selline nagu arvata võis.


Nüüd peab mõtlema mis edasi. Tegu D-50 mootoriga ja popp on see 240-ks ümber ehitada. Mul otseselt sellist vajadust ei ole, esialgne plaan lihtsalt käima saada olemasolev mootor. Kui kellelgi üle d-50 hülsi-silindri komplekt (ka kasutatud) siis privaatsõnum

[seeteine]

Hülss ja kolb poes täitsa olemas Greene.ee Tähelepanu peab pöörama asjaolule, et vahetada tuleks kõik neli kuna uus kolb on 200g raskem kui vana (paksema pealmise osaga, arvatavasti d240 toorikust tehtud)

[tarmo242]

Kusjuures, oleksin ka üleminekuvariandist justkui kuulnud, aga täpset margitähist ei mäleta. Ehk oskab foorumlane Sidorov asjasse selgust tuua? Kusjuures, neid üleminekuvariante võis meil liikuda nii vähesel arvul, et isegi selleaegsed masinamehed ei pruugi neid täpselt mäletada...

Väga vana post on aga ma tahan selle koha peale õelda,et mul on raamat,kus on kaks pilti MTZ-5MS(üks poolroomik-käiguosaga,teine ilma) ja sellel traktoril on mtz 52 kabiin,seega vist võib väita, et 4 posti tagasi tehtud pildi peal on MTZ-5MS ja teistel piltidel kus on nn hübriidid võib olla tegu MTZ-5MS-ga, veel ütleks seda, et mootril on 48hj(kolhoos.pri.ee lehel on märgitud,et on 50hj)