03-08-2011, 12:19 PM
Ei ole olemas sellist õigusakti, mis suudaks iga olukorra täpselt lahendada. Seetõttu on õigusaktide tekst alati üldine ning tuleb niiöelda sobitada konkreetsele elulisele olukorrale. Õigusteaduses nimetatakse seda tõlgendamiseks.
Abimootoriga jalgratas on täiesti eraldi kategooria. Sellist sõidukit ei olegi täpsemalt defineeritud, mistõttu tuleb lähtuda nii lingvistilisest kui elulisest käsitlusest. Minu hinnangul tähendab see, et tegemist on jalgrattaga, millel on mootor. Seega põhifunktsiooni kohaselt on tegemist siiski jalgrattaga. Selle foorumi kasutajate harrastatavad projektid on üldjuhul üsna selgelt kvalifitseeritavad (hübriidid on uuema aja teema). Süübimata täpsetesse mudelitesse (kuna olen asjatundmatu mudelites) saab öelda, et kui enne II MS valmistatud meeste jalgrattale on paigaldatud MAW lisavarustusena poes müüdud mootor, siis on tegemist selgelt abimootoriga jalgrattaga. Kui Riga sääreväristajal on pedaalid, siis tuleb määratleda nende eesmärk - minu teada on eesmärgiks mootori käivitamine, mitte ratta liigutamine liikumiseks punktist A punkti B. Väliselt võivad need sõidukid olla tihti ka sarnased. Lisasin siinkohal pildid kahest sõidukist, millest üks on vaieldamatult jalgratas ja teine vaatamata sarnasele vändale ja vändast liigutamise võimalusele ei ole kindlasti abimootoriga jalgratas.
Tänasel päeval on muutunud asi palju keerulisemaks. Näiteks elektrijalgratta puhul on juba raske otsustada selle üle, kas abivahendiks on mootor või pedaalid.
Nüüd aga kõige olulisemast. Iga inimene peab enda jaoks ise selgeks tegema, millega on tegemist. Kui jääb arusaamatuks, siis inimene küsib targema inimese arvamust. Selleks, et politseinik saaks inimest karistada, peab ta tõendama, et tema käsitlus on õige. Seetõttu ei ole vaja kellelgi kanda D4 mootori tehaseraamatut kaasas ega üldse vaevata oma pead sellega, kuidas politseile oma väiteid tõendada. Iseenesest on soovitus endale asjad selgeks teha ja olla valmis vaidlemiseks väga õige. Seda seetõttu, et üldjuhul politsei peab end eksimatuks ning kohtuvaidluses sõna-sõna vastu juhindub ka kohus rohkem politsei seisukohast. Kõikvõimalike füüsikaliste suuruste juures peab aga politsei ise tõendama, et õigusaktides nimetatud väärtused on ületatud. Keegi ei keela politseid aidata või juba eos ümber lükata võimalikke politsei süüdistavaid väiteid. See on isegi soovitatav, kuna oluliselt lihtsam on politseiga koostööd teha, kui lihtsalt ülbelt pikalt saata.
Ja üks nipp veel teadmiseks. Kui on tegemist konkreetse sõidukiga, siis tasub selle teadaolevad tehnilised andmed ja vajadusel pilt saata selgitustaotlusega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Kui see riigiasutus on ametlikult teatanud oma seisukoha, siis isegi hilisemal teistsugusel käsitlusel saab tugineda karistusseadustiku § 39-le. See tähendab, et kui inimene ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu, siis puudub tal süü (teisisõnu teda ei saa karistada). Eksimus on vältimatu, kui tegemist on keeruka olukorraga ning inimene on küsinud asjatundjalt nõu ja käitub selle järgi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellepärast, et selle ministeeriumi valitsemisala on liiklus ja sõidukid ning vaieldamatult peab tegemist olema asjatundjatega.
Ärge mõelge enda jaoks asju keerulisemaks kui nad on. Mina pean oma töös olema tihti teoreetik, kui praktikutele soovitan siiski lahendada konkreetne eluline olukord, mitte püüda kõigist maailma asjadest aru saada. See ei ole lihtsalt võimalik. Tunnistan ausalt, ma ei saa ise neist mõnikord aru. Lõpuks tuleb appi võtta terve mõistus. See tavaliselt aitab.
Indrek
Abimootoriga jalgratas on täiesti eraldi kategooria. Sellist sõidukit ei olegi täpsemalt defineeritud, mistõttu tuleb lähtuda nii lingvistilisest kui elulisest käsitlusest. Minu hinnangul tähendab see, et tegemist on jalgrattaga, millel on mootor. Seega põhifunktsiooni kohaselt on tegemist siiski jalgrattaga. Selle foorumi kasutajate harrastatavad projektid on üldjuhul üsna selgelt kvalifitseeritavad (hübriidid on uuema aja teema). Süübimata täpsetesse mudelitesse (kuna olen asjatundmatu mudelites) saab öelda, et kui enne II MS valmistatud meeste jalgrattale on paigaldatud MAW lisavarustusena poes müüdud mootor, siis on tegemist selgelt abimootoriga jalgrattaga. Kui Riga sääreväristajal on pedaalid, siis tuleb määratleda nende eesmärk - minu teada on eesmärgiks mootori käivitamine, mitte ratta liigutamine liikumiseks punktist A punkti B. Väliselt võivad need sõidukid olla tihti ka sarnased. Lisasin siinkohal pildid kahest sõidukist, millest üks on vaieldamatult jalgratas ja teine vaatamata sarnasele vändale ja vändast liigutamise võimalusele ei ole kindlasti abimootoriga jalgratas.
Tänasel päeval on muutunud asi palju keerulisemaks. Näiteks elektrijalgratta puhul on juba raske otsustada selle üle, kas abivahendiks on mootor või pedaalid.
Nüüd aga kõige olulisemast. Iga inimene peab enda jaoks ise selgeks tegema, millega on tegemist. Kui jääb arusaamatuks, siis inimene küsib targema inimese arvamust. Selleks, et politseinik saaks inimest karistada, peab ta tõendama, et tema käsitlus on õige. Seetõttu ei ole vaja kellelgi kanda D4 mootori tehaseraamatut kaasas ega üldse vaevata oma pead sellega, kuidas politseile oma väiteid tõendada. Iseenesest on soovitus endale asjad selgeks teha ja olla valmis vaidlemiseks väga õige. Seda seetõttu, et üldjuhul politsei peab end eksimatuks ning kohtuvaidluses sõna-sõna vastu juhindub ka kohus rohkem politsei seisukohast. Kõikvõimalike füüsikaliste suuruste juures peab aga politsei ise tõendama, et õigusaktides nimetatud väärtused on ületatud. Keegi ei keela politseid aidata või juba eos ümber lükata võimalikke politsei süüdistavaid väiteid. See on isegi soovitatav, kuna oluliselt lihtsam on politseiga koostööd teha, kui lihtsalt ülbelt pikalt saata.
Ja üks nipp veel teadmiseks. Kui on tegemist konkreetse sõidukiga, siis tasub selle teadaolevad tehnilised andmed ja vajadusel pilt saata selgitustaotlusega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Kui see riigiasutus on ametlikult teatanud oma seisukoha, siis isegi hilisemal teistsugusel käsitlusel saab tugineda karistusseadustiku § 39-le. See tähendab, et kui inimene ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu, siis puudub tal süü (teisisõnu teda ei saa karistada). Eksimus on vältimatu, kui tegemist on keeruka olukorraga ning inimene on küsinud asjatundjalt nõu ja käitub selle järgi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellepärast, et selle ministeeriumi valitsemisala on liiklus ja sõidukid ning vaieldamatult peab tegemist olema asjatundjatega.
Ärge mõelge enda jaoks asju keerulisemaks kui nad on. Mina pean oma töös olema tihti teoreetik, kui praktikutele soovitan siiski lahendada konkreetne eluline olukord, mitte püüda kõigist maailma asjadest aru saada. See ei ole lihtsalt võimalik. Tunnistan ausalt, ma ei saa ise neist mõnikord aru. Lõpuks tuleb appi võtta terve mõistus. See tavaliselt aitab.
Indrek
.Siin riigis ei saa ausalt elada