Väike roomik projekt
#41

(19-03-2010, 19:55 PM)vootele Kirjutas:  Muide, hüdrosüsteemides on olemas ka mingit liiki klapid, mis võimaldavad hüdromootori pöördeid sujuvalt muuta. Selles mõttes oleks hüdrosüsteem mõnusalt "puhas disain", kus mootori saab paigutada kuhu meeldib ja jääb meeldivalt palju ruumi sõitjatele/pagasile.
Muide, kas mitte bobcat-idel ka ei ole hüdraulikaga ülekanne? Neid saab küll väga lihtsalt kahe joystickuga juhtida.

Bobcatil peaks siiski olema 2 sektsiooniline muutuva tootlikusega pump, mis annab näiteks välja 160-0-160 liitrit minutis.Suuna vahetuseks siis keeratakse
pumpa niipalju, et õli väljub sisendist ja õlipump ja hüdromootor moodustavad ringi.Igatahes lähevad mõlemad juhthoovad pumpa ja mingeid klappe ega jaotureid seal vahel pole.
Hakates tavalise hüdropumbaga reguleerima jaoturi või mis iganes klapi abil on kaks varianti.Kas piiratakse mootorisse minevat õlihulka ja liikumisest ülejääv energia muutub soojuseks või lastakse õli enne mootorit tagasivoolu ja sellega reguleeritakse kiirust ja kasutamata energia muutub soojuseks.
Paraku on hüdroajamil mõtet ainult seal kus on vaja liikuda mõned meetrid ja tihti suunda muuta ja üle 10 km/h kiiruse saavutamiseks peab juba käigukast olema.
Vasta
#42

(19-03-2010, 20:59 PM)zazik Kirjutas:  
(19-03-2010, 20:45 PM)Gravity Kirjutas:  Nu seleta ära siis mis moodi pole ette nähtud pidevaks pöörlemiseks?

Kuidas nad siis on? Satelliidid pöörlevad vaid sellisel juhul kui pooltelgede omavaheline kiirus on erinev. Selline olukord esineb näiteks pöördel (sisemine ratas liigub aeglasemalt). Normaaloludes (s.t. mitte burnoutides, mitte sõõrikuid tehes) pöörlevad satelliithammasrattad väga aeglaselt ja lühiajaliselt. Seetõttu pole nad ka valmistatud pidevaks pöörlemiseks.

Pideva rehvipõletamise üks tõenäolisemaid tulemusi (koos siduri hukkumisega) ongi laiali lennanud differ.


Jõudude suurus omab selles kontekstis palju väiksemat tähtsust (kuigi selge on see, et muravei diferentsiaal ei kannata bemari mootori jõudu).

See,et auto puhul pole mõeldud ei tähenda,et seda ei saaks kasutada mujal.

Iga sul suurema tõenäosusega puruneb just suure kui väikse koormuse all ning laiali lennanud differ on ju lihtsalt suupärane sõna mitte tehniline diagnoos. Kõige enam murduvad hammasrataste hambad väsimusest või lööb näitab lahtise difriga spinne tehes kui korraga haakub ka tühjalt läbilibisev ratas difri korpuse kildudeks.

Mingit seosest sellega,et sateliidid pole laagritel vaid niisama on "pulgaga augus".
Vasta
#43

(20-03-2010, 23:55 PM)Gravity Kirjutas:  See,et auto puhul pole mõeldud ei tähenda,et seda ei saaks kasutada mujal.

Iga sul suurema tõenäosusega puruneb just suure kui väikse koormuse all ning laiali lennanud differ on ju lihtsalt suupärane sõna mitte tehniline diagnoos. Kõige enam murduvad hammasrataste hambad väsimusest või lööb näitab lahtise difriga spinne tehes kui korraga haakub ka tühjalt läbilibisev ratas difri korpuse kildudeks.

Mingit seosest sellega,et sateliidid pole laagritel vaid niisama on "pulgaga augus".

Kurat, mees, loe oma tekst läbi...
Vasta
#44

(20-03-2010, 23:55 PM)Gravity Kirjutas:  Mingit seosest sellega,et sateliidid pole laagritel vaid niisama on "pulgaga augus".

Hmmh, nüüd siis selgus, et insenerid on läbi aegada tühja tööd teinud ja laagreid polegi tegelikult vaja? Sellisel juhul võiks ju kõikidel mehhanismidel laagrite asemel "pulka augus" kasutada, vaata kui palju odavam tuleks.

Kui sa usud, et ühe blokeeritud poolteljega diferentsiaal omab mingit töökindlust, siis usu. Aga ära seda teistele küll soovita.
Vasta
#45

Alles täna jõudis kohale, et 2 Mtz traktori jõuvõtuvõlli sidurit oleks sinna ideaalne.
Keskele tuleks auto peaülekande ja pooltelgede otsad lähevad siis jõuvõtuvõlli
siduritesse ja väljuva otsa küljes on tähik.
Teatavasti on selles siduris planetaarülekanne ja ka väljundvõlli pidur.
Pidurilindid on ühendatud kaheõlgse hoovaga ja kui tagumist pidurilinti pingutada, siis jääb planetaari päikeseratas seisma ja toimub vedu.
Kui lasta planetaari pidur lahti ja pingutada pidurilinti, siis saab tähikut pidurdada.
Kaheõlgne lülitushoob tuleb varustada vedruga, mis hoiab tagumist pidurit peal
ja näiteks auto roolilati otsast läheb siis lülitushoova külge kas tross või kett.
Kui nüüd keerata näiteks paremale, siis algul tuleb rooliga ületada vedru vastupanu ja vasakut roomikut ei veeta.Edasi keerates tõmbub pidurilint pingule ja saab teha järsu pöörde.
Kui midagi olulist jäi tähelepanuta, siis parandage.
Vasta
#46

2715- see ongi parim ja odavaim lahendus , nii juhitakse ka roomiktraktorit DT-75.
Vasta
#47

Veidi inspiratsiooni:
http://www.youtube.com/watch?v=lm37iDBLIgM

Kuidas projekt edeneb?
Vasta
#48

Väga paöju häid mõtteid. Aga kust saada roomikud või kuidas neid ise lihtsa vaevaga teha? On kellelgi häid mõtteid?
Vasta
#49

Abiks roomiku juhtimisel ehitamisel: http://www.gizmology.net/tracked.htm
Vasta
#50

http://www.nettikone.com/muu-merkki/bandwagen/883128
äkki siin abiks

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta
#51

Keegi juba idee teoks teinud:
http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=807278
Vasta
#52

Viimasele oleks paremat mootorit vaja...videos karjub selgelt üle.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#53

Lähipäevil sai Soomest ära toodud Terri 30, väike roomiksõiduk..

Samasugune nagu alltoodud lingil.

Valmet Terri 30

Plaanime teda kõpitsed, nt vahetada välja kärarikas Rotax 503 2-t mootor Suzuki Altolt pärineva 4T R3 0,8 mootoriga, lisaks tulevikus kabiini lisamise mõte. Kõik selleks, et metsas oleks paksu lumega lihtsam sigu söötmas käia.

IP
Vasta
#54

Mikro-roomiktraktor http://www.youtube.com/watch?v=_QJelCoWZ...re=related
No töötab ju küll?!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#55

Ons keegi uurinud lähemalt ka soomlaste Terri-B ehitust. Viimane kord Mobilias käies tegin tast mõned pildid, aga nende väikseks tegemine või kusagile serverisse üleslaadimine on na tüütu        

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#56

Tere,

Olen oma Terri 30 taustauuringu käigus leidnud alljärgneva kokkuvõtliku infolehe. Lehekülgedel 10 ja 11 on veidi infot Terri B kohta.

Valmistatud 1980 ainult üks masin mis asub nende Sõjamuuseumis.

http://www.teolehtimaki.fi/files/terri.pdf


Tervitab, IP
Vasta
#57

(04-11-2011, 19:51 PM)Isapull Kirjutas:  ... Lehekülgedel 10 ja 11 on veidi infot Terri B kohta.

Valmistatud 1980 ainult üks masin mis asub nende Sõjamuuseumis.
reaalselt asub Mobilias, mis osutab teistele muuseumitele hoiuteenust

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#58

Sattusin seoksele kuulutusele http://www.soov.ee/tartumaa/Ideaalne_soi...1.htm?ca=1
Kummardus meistrimehele, kes on viitsinud sedasi jännata!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#59

See on päris heal tasemel isetehtud roomikmasin. Käisin seda Narvas vaatamas, kui see kevadel esmalt müügis oli. Masina ehitaja kolis Peterbugi ja müüs siinmail kogu oma vara maha. Tõepoolest müts maha, et viitsis tõsiselt palju jännata. Hoovastik ja kõik muu on päris heal tasemele lahendatud. Vedav reduktor oli minu meelest Muravei oma ja pööras ühe poole kinnipidurdamisega.

Eile veel tuli see masin meelde, et huvitav mis temast saanud on ja täna, palun väga leidis lgp. ksf! Basilio selle uuesti üles.

Omale otsisin veidi laiema roomikuga sõiduriista ja jäi see ostmata.

Tervitades, IP
Vasta
#60

Saab ju ka tavalise auto tagasillaga - pidureid eraldi juhtides.
Pidurdad üht, keerab ühele poole ja vice versa.
Päris lahtise diferentsiaaliga on jama, aga piiratud libisemisega diffri korral toimiks küll.
BMW 5. seeria LSD fiffer maksis näiteks ühes kuulutuses 170 Eur.
See on küll sõltumatu tagasillaga, aga ka ladale on tavalisi ketaslukke saada vahepeal.

kisub Opeli poole
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne